1-12-8241/21 · 1-12-8241/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-12-8241

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag rahvakohtunikud Heli Raevald ja Tiit Kulu Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 28. novemb

er 2012.a, Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-8241 Kriminaalasi P.B 113

vastu esitatud süüdistused KarS § järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: P.B (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; emakeel-eesti keel, keskharidus - , töökoht ei tööta, pensionär,

kriminaalkorras

kehtivad karistused puuduvad, väärteokorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.02.2012.a.

Kaitsja: vandeadvokaat Marina Valge

, Advokaadibüroo Valge & Uiga, Vanemuise 21a, 51004 Tartu, tel 734 4294, e- post: marina@valgejauiga.ee ;

Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuur ringkonnaprokurör Anneli Hinto

Kohtuistungi toimumise aeg 27. ja 28. november 2012.a.

Juhindudes KrMS § 311, § 313 lg.1, § 315 lg.5, § 175 lg.1 p 3, 4, 5, 9, 10, § 180 lg.1, § 189

lg.1, lg.2, § 190 p.1, § 192 lg.1, VÕS § 1045 lg 1 p 5, § 127 lg 1 ja § 129 lg 1, 2 maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

1.

113 Süüdi tunnistada P.B KarS § järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus stat ) aa vangistust.

1.1 eelvangistuses viibitud KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka P.B

2

aeg alates 12.02.2012.a kuni 14.02.2012.a, s.o 3 päeva ning lugeda P.B

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üksteist 5 (viis) aastat 11 ( ) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva

vangistust.

1.2 Karistuse kandmise aja algust arvestada alates P.B saabumisest

kinnipidamisasutusse karistuse kandmisele.

2. xxxxxxxxxxxxxxxsiviilhagi summas

643,10 eurot rahuldada. Mõista P.B ’ilt

välja 643 (kuussada nelikümmend kolm) eurot ja 10 senti xxxxxxxxxxxxxxxxsuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Hüvitis kahju heastamiseks kanda xxxxxxxxxxxxx arvele nr . 1102313775 Swedbank pangas.

P.B - elukohast lahkumise keeld- tõkend jätta muutmata kuni vangistuse täitmisele pööramiseni.

Asitõendid- toimikus asuvad pakendid DNA proovidega ; hävitada kohtuotsuse jõustumisel

riided, plätud ja kirves, mis asuvad PPA Lõuna politseiprefektuuri asitõendite hoidlas,

tagastada kohtuotsuse jõustumisel P.B-le asitõendite hoidlas, , nuga, mis asub PPA konfiskeerida vastavalt KarS § 83 lg 1 ja hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

Kriminaalmenetluse kulud:

P.B menetluskulud on: sundraha 725 eurot, ekspertiisitasu 348 eurot, paljunduskulu

0,45 eurot, postikulu 3,08 eurot, kaitsjatasu kokku 1222,08 eurot (kohtueelses menetluses 115,20 eurot ning kohtumenetluses 1106,88 eurot). Kokku menetluskulud 2298,61 eurot.

Menetluskulud summas 2298 ( kaheksa) eurot ja 61 kaks tuhat kakssada üheksakümmend senti t P.B. uleb KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada

Menetluskulu hüvitis tuleb P.B kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele

nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 1 menetluskulu”. -12-8241, P.B

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, saadetakse

kohtuotsus riigile hüvitatava menetluskulu tasumise osas 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu

Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 18. detsembril 2012.a.

Süüdistus

3

Kohus arutas P.B-le esitatud süüdistust KarS § 113 järgi, so teise inimese tapmises.

P.B ´i süüdistatakse selles, et tema 12.02.2012.a. kella 21.00-21.10 vahel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx2 s.o. oma elukohas tekkinud tüli

käigus lõi ühe korra noaga oma elukaaslast xxxxxxxxxxxxxxut rindkere keskossa, tekitades

rindkere torke-lõikehaava rindkere alumises kolmandikus keskjoonest vahetult vasakul

rinnaku mõõkjätke, südamepauna ja südame vigastusega haavakanali suunaga eest taha alt

üles vasakult paremale, mille tagajärjel tekkis verejooks südamepauna ja äge südame- veresoonkonna puudulikkus ning saabus surm. Seega P.B, pannes toime teise inimese tapmise, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti arutas kohus xxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi summas 643,10 eurot.

K - ohus andis P.B kohtu alla 18.septembril 2012.a. ja jättis temale kohaldatud tõkendi elukohast lahkumise keeld, muutmata xxxxxxxxxx tsiviilhagi . Samuti võttis kohus menetlusse (tl 18).

Kohtuistung

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi (tl 93).

Kohtuistungil esitas prokurör kohtule kirjalikud tõendid, ütlusi andsid kannatanu xxxxxxxxxxxx(tl 94-96), tunnistaja xxxxxxxxxxxxx (tl 96-101)

ning süüdistatav P.B (tl 102-107).

Kannatanuxxxxxxxk andis xxxxxxxxxxxxxxhelistas talle tavaliselt siis, ütlusi selle kohta, et

kui oli purjus,

kõrvalt oli tavaliselt kuulda Sirje õpetavat häält. Kannatanule teadaolevalt tarvitasid P.B ja xxxxxxxx tihti koos alkoholi, xxxxxxxx ei olnud ei tema ega oma ema vastu agressiivne. Samas oli ta kuulnud P.B ja xxxxxxxxx

vahelistest kähmlustest (tl 96).

Kannatanu andis ütlusi tsiviilhagi nõude kohta, paludes tsiviilhagi rahuldada ning see välja mõista P.B-lt (tl 96).

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx andis ütlusi selle kohta, et tema suhted süüdistatava ja tapetuga,

kes olid elukaaslased, olid heanaaberlikud, mitte väga tihedad. Tunnistaja kirjeldas, et

naaberkorteris tarvitati sagedasti alkoholi, läbi ühise seina oli kosta sellisel juhul üldiselt lõbusat lärmi, suurt vägivalda väliselt näha ei olnud, kuid aegajalt oli ükskõik kummal, kas süüdistataval või tapetul, silm sinine, süüdistatav jooksis mõnikord tapetu eest ära. Politseid

tülisid lahendama ei kutsutud, nii hulluks kunagi asi ei läinud. Tapetu oli ebameeldiv isik, kui purjus oli. xxxxxxxxx surma asjaolude kohta

andis tunnistaja ütlusi, et nad viibisid mehega korter x-s, mis ei oma ühist seina korteriga , kus elasid süüdistatav ja tapetu, naabri sünnipäeval. Umbes x kell 21, kui nad olid tund aega istunud,

xxxxxxx tuli süüdistatav ja ütles meestele, et ta lõi kirvega maha. Tunnistajale ütles P.B, et noaga. Tunnistaja küsis P.B-lt, et „kummaga sa

siis lõid?“ja Sirje ütles, et ei mäleta istaja läks süüdistatavaga, kellel olid küll . Tunn

alk x oholilõhnad, kuid kõndis sirgelt ning jutt oli selge, kaasa korterisse nr , kus köögis lamas

selili xxxxxxxk, pea kraanikausi suunas. Köögis seisid laud ja taburetid püsti, tunnistaja asjade asukohta ei muutnud. Tunnistaja helistas kiirabisse, teha kunstlikku hingamist kus kästi

4

ning telefoni teel juhendati. Tunnistaja juhendas omakorda süüdistatavat, kes siis tegi

xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx ukse kunstlikku hingamist ja rinnamassaaži. Selleks tuli tõmmata poole, kraanikausi ja pliidi vahelt eemale. Tunnistaja samuti ei ei näinud, et süüdistatav oleks ruumis mingeid esemeid liigutanud (tl 98), olnud tapetu ümber maas Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et l mingeid esemeid (tl 99). aual oli hüübinud vere loik ja apetu ümber oli maas verd t (tl 98).

Peale toimunut on ta süüdistatavaga toimunud tapmisest rääkinud, süüdistatav ei mäletanud toimunu detaile (tl 99).

Süüdistatav P.B andis ütlusi selle kohta, et nad tarvitasid tapetuga tihti koos alkoholi. Tapmise päeval tõi l 102). Ühel hetkel, kui mõlemad olid xxxxxx viina, mida tarvitati koos (t korteri teisel korrusel,xxxxxxxxk vihastas ning võttis süüdistataval kõrist kinni, P.B käi hing kinni rahunes ja lasi lahti. Süüdistatav sai natuke haiget. Edasi rääkis , siis xxxxxx

süüdistatav, et uesti üleskorrusele läks, hakkas jälle peale ja P.B kui ta u xxxxxx jooksis alla kööki, kuid ei mäleta täpseid asjaolusid. Süüdistatav andis ütlusi köögilaual olevate

nugade kohta: esmalt, et laua peal ta nuge ei hoia, vaid noad on kraanikausi kohal riiulil (tl

103 algul), seejärel ütles süüdistatav, et nuga oli ka enne laual, kuna kasutas seda liha

lõikamiseks (tl 103 lõpus) ta ei mäleta, kust ta noa võttis ja kuhu pani (tl 105), samuti, et tal , ei olnud kraanikausi juurest kuhugi minna. , et xxxxxx puukasti P.B annab ütlusi võttis juurest kirve ja tõstis selle üles ütles, et „ma löön su maha“ ning süüdistataval kadus nö pilt ,

eest ära, löömine (süüdistatava poolt) ei ole tal meeles (tl 103), ta astus üle vajuva xxxxxxx xxxxxxxxx juurde. ja jooksis välja naabrite Tunnistaja tuli temaga tagasi kaasa, tunnistaja helistas kiirabisse ja siis juhendas teda, kuidas teha kunstlikku hingamist. Süüdistatav andis ütlusi ka selle kohta, et tapetu oli vasakukäeline,

puukast, kust tapetu oleks pidanud kirve võtma, jäi kööki tulles paremale. Ta ei mäleta

toimunust paljusid asju, sest oli ähmi täis, ta ei näinud kirve võtmist, sest oli

kraanikausi

juures poole (tl 104). xxxxxx kirve, seljaga köögi P.B annab ütlusi, et seekord võttis

muidu on kätega kähmlused olnud, muidu poleks P.B ise nuga võtnud. P.B ei tea, kuidas ta xxxxxxxx xxxxxx vajus koos kirvega maha ja noaga lõi. P.B mäletab, kuidas vajumise peal veel nagu pööras ennast, vajus selili maha. Süüdistatav annab ütlusi võttis , et ta maast kirve, s

Samas ee jäi talle teele ette, ja tõstis selle omale kohale pliidi ees välja minnes. ei osanud süüdistatav seletada, kuidas kirves maha sai, kus see täpselt maas oli (tl 105).

Kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaolud ja järeldused

Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistaja ja kannatanu ütlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et P.B tuleb

süüdi tunnistada

KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 12.02.2012.aastal. P.B-le 113 esitati süüdistus KarS § järgi, mis näeb ette vastutuse ning mille järgi on kaitstavaks õigushüveks teise inimese elu.

Antud süüteo toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad järgmised tõendid.

1) d, m xxxxxxx 12.02.2012.a. umbes Süüdistatava enda ütluse ille kohaselt tema lõi t kell 21 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oma ühises kodus, alevikus, lihalõikamise

noaga rindkere piirkonda, peale mida xxxxxxx vajus põrandale ning süüdistatav

jooksis majast välja. Süüdistatava naastes koos tunnistajaga lamas xxxxxx samas

kohas köögipõrandal, hoolimata teostatud kunstlikust hingamisest oli xxxxxxxx kiirabi saabumise ajaks surnud.

5

2) Tunnistaja xxxxxxx used, mille kohaselt P.B

ütl ütles kui oli kõrvalkorterisse

jooksnud, et tema xxxxxxxxx noaga maha. Kohus, hinnates tunnistaja lõi kirve või

ütlusi, on seisukohal, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja ütlused on kooskõlas muude tõenditega, kirjeldavad nähtut vasturääkivusteta uuritud . Tunnistaja

ütluste tõelevastavust ei ole menetlusosalised kahtluse alla seadnud ning kohtu

veendumuse kohaselt on tunnistaja ütlused käesoleva kaasuse lahendamisel

kasutatavad olulise Kohus toob tunnistaja xxxxxxx tõendina. ütlustest esile, et

tunnistaja ütluste kohaselt rääkis P.B, et tema ise kasutas kirvest (lõi xxxxxxx kirvega maha). Tunnistaja ütlustest ei tulene, et P.B olnuks surmahirmus või rääkinuks poolt sooritatud ründest. xxxxxxxx

3) Patrullileht 12.02.2012.a. kell 20.00 kuni 13.02.2012.a. kell 08.00 kohta (tl 20-21),

mille järgi sai patrull kell väljakutse 21.12 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa, kus elukaaslase poolt ära tapetud xxxxxxxxxxxxx. Kohapeal peeti kinni kahtlustatav P.B

, kellel mõõdeti alkoholijoove kohapeal 0,901 mg/l kohta, hiljem

politseiasutuses mõõdeti kahtlustatava joobeks tõendusliku alkomeetriga 0,7 mg/l.

Sündmuskohal viibisid uurija Ojamaa, eksperdid Soorm ja Tint. xxxxxxxxxx -Eesti osakonda. surnukeha saadeti kell 00.22 EKEI Lõuna

4) -24) koos selle juures olevate fototabelitega (tl Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 22

25-38). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, köögis selili meesterahva

xxxxxxxxxxxxxx surnukeha, jalad suunaga koridori ukse suunas, pea pliidi ees.

xxxxxxxxx rindkeres 1,5cm pikkune haav, kõht verekahtlase määrdumisega, samuti on verekahtlane määrdumine maas põrandal. Verekahtlase määrdumise loik asub ka laual. Laual asuvad muuhulgas Vana Tallinna

pudel, läbipaistev pudel, milles mõlemas punast värvi vedelik, tühi pits, tuhatoos, pipratoos, soolatoos. Laual asuvad ka kolm nuga, milledest ühe tera verekahtlase

määrdumisega. Nuga ühelt poolt teritatud, terava otsaga ning tera pikkusega 13cm, maksimaalse laiusega 2,2cm. Noal on must plastmassist käepide. Nuga pakendati ning pakend suleti (pakend nr 4). Kohus rõhutab, et laual on esemed püstiasendis (foto nr . 5,6,11). Köögi uksepiidalt vaadates paremat kätt kast, milles puud, kasti kõrval puupakk, pakul

kauss küünlaga, paku ja puukasti vahel kirves, mis samuti pakendati ning pakend suleti (pakend nr 5).

Kohus märgib, et kirves on püstiasendis ehk asetatuna.

5) Kiirabikaardi nr 29/12/240

koopia kuupäevast 12.02, mille kohaselt brigaad sai väljakutse kell 21.21 Sadukülla, kohal 21.27, kus muuhulgas märge: xxxxxxxxxxxxx, vanus 55, sugu M. Kiirabi konstateerisxxxxxxxxxxxxxxxxsurma.

6) Surnu ekspertiisiakt nr 62 30.04.2012.a. (tl 43-47)

(koos fototabeli ja õiendiga

ekspertiisi maksumuse kohta tl 48-51), mille eksperdiarvamuses on sedastatud muuhulgas järgnevat:

-xxxxxxxxxxxxxx surnukehal esinesid rindkere torke-lõikehaav rindkere alumises

kolmandikus keskjoonest vahetult vasakul rinnaku mõõkjätke, südamepauna ja südame vigastusega haavakanali suunaga ees taha alt üles vasakult paremale. Vigastus võib olla tekitatud eksperdile esitatud noaga;

- xxxxxxxxxxxxxx - ja surma põhjuseks on rindkere torke lõikehaav südamepauna

südame vigastusega, mille tagajärjel tekkis verejooks südamepauna ja äge südameveresoonkonna puudulikkus; -surm võis saabuda ekspertiisimääruses märgitud ajal 12.02.2012.a.; - võitlusele viitavad või enesekaitsevigastused puuduvad;

- xxxxxxxxxxxxxx veres alkoholisisaldus 2,28 mg/g etanooli, mis vastab elaval inimesel keskmisele joobele;

6

Uurides esitatud isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid, on kohus veendumusel, et

xxxxxxxxxxxxxxx lõi süüdistatav P.B . Puuduvad igasugused tõendid, et noaga sündmuskohal oleks viibinud kolmandaid isikuid, samuti on süüdistatav ise tunnistanud, et lõi

tapetut noaga. Süüdistatava sellised ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega

(tunnistajaxxxxxxx ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, patrullileht, kiirabikaart) ning ei anna põhust kahelda teo toimepannud isikus veendunud, et süüdistatava teo . Samuti on kohus - noalöögi surma vahel on põhjuslik seos. Surnu ekspertiisi - ja xxxxxxxxxxxxxx aktist tuleneb,

et xxxxxxxxxxxxxx - surma põhjustas on rindkere torke lõikehaav südamepauna ja südame

vigastusega, mille tagajärjel tekkis verejooks südamepauna ja äge südameveresoonkonna puudulikkus (tl 47), ehk siis sama torke- istatav, sest tegemist oli lõikehaav, mille tekitas süüd ainukese sellise haavaga. Seega põhjustas süüdistatava tegu xxxxxxxxxxxxxx surma.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga (tl 113), et süüdistatav pani teo toime kaudse

tahtlusega, s.t. esineb selle süüteokoosseisu kvalifitseerimiseks vajalik tahtluse vorm KarS §

15, § 16 lg.4 järgi. Puuduvad viited ettekavatsetusele või otsesele tahtlikkusele, kuid

süüdistatav, lüües terava otsaga noaga tugevajõuliselt

teist inimest vasakule poole rindkere piirkonda, pidi vähemalt möönma, et te tegu võib kaasa tuua teise inimese surma. ma Kohus on seisukohal, et tegemist pidi olema tugevajõulise löögiga, kuna see ulatus südamevatsakesse 2 cm ulatuses. Kohus loeb vastavalt KrMS § 60 lg 3 üldtuntuks, et täiskasvanud inimene teab,

et inimese rindkeres asuvad elutähtsat organid, millede vigastamine võib väga suure tõenäosusega kaasa tuua inimese surma. üüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et noaga S

lööki tehes tegutses süüdistatav tahtlikult.

Kohus on seisukohal, et süüdistatava tegu on õigusvastane vastavalt KarS § 27

-le ning puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kuigi ükski menetlusosaline ei tuginenud õigusvastasust välistavatele asjaoludele, kontrollib kohus siiski süüdistatava võimlikku hädakaitseseisundit kui õigusvastasust välistavat asjaolu KarS § 28 lg 1 tähenduses. KarS § 28 lg 1 järgi ei ole

et xxxxxxxx Käesolevas asjas on süüdistatav väitnud, lubas teda sõnades ära tappa ning väidetavalt oli ülestõstetud käes kirves xxxxxxxxx (tl 103 ). Samas ei oska distatav kirjeldada noil hetkedel toimunut ega tea detaile süü . Kohus ei pea süüdistatava esit poolsest ründest usutavaks, kuivõrd atud versiooni xxxxxxxxx

selline versioon ei haaku Kohus on seisukohal, et ühegi teise asjas kogutud tõendiga. süüdistatav on esitanud mõtteid ja järeldusi selle kohta, kuidas võis asi olla, kuid kindlaid

väiteid ja k võimaliku ründe kohta, mille puhul võiks rääkida irjeldusi xxxxxxxxxxxxxxx hädakaitseseisundi tekkimisest, ei ole. Hädakaitseseisundi võimalikule olemasolule ei viita ka

tunnistaja xxxxxxxxütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ega fotod. Kohtu seisukoht

rajaneb ka süüdistatava isiku ekspertiisiaktil (tl 56 57), millest ei nähtu süüdistataval - enesekaitsevigastusi

ega muid võitlusele või kähmlusele viitavaid märke.

Kohus ei pea süüdistatava väiteid kirverünnakust usaldusväärseteks, kuna teda ohustavast

antud ütlused on ebajärjekindlad ning sisaldavad vastuolusid, lisaks vastas süüdistatav

paljudele küsimustele „ei mäleta“, ka kirve võtmise kohta poolt on süüdistatav xxxxxxx

esitanud erinevaid ning üksteist välistavaid versioone. Nii ütles süüdistatu esmalt, et „ Ta

võttis kirve, olin kraanikausi ees, ei osanud enam kuskile minna.“ (tl 103), täpsustavale

kü „ ärgi kummardus, mida te tegite?“ vastas süüdistatav, et „ma simusele kui xxxxxx kirve j

polnud siis tema poole, tegin midagi kraanikausis“.

7

Kohus hind

ab kogumis ka teisi tõendeid, mis võiksid kinnitada süüdistatava versiooni xxxxxxxxx ründest, ning leiab, et vastavad tõendid puuduvad. Nii ei ole surnukehal tuvastatud

kaitsehaavu, mis oleksid võinud tekkida võimalikust rüselusest (tl 47 p8). Samuti puudub

mõistlik seletus sellele, kuidas sai väidetavalt käes olnud kirves tagasi korrektsesse xxxxxx asendisse pliidi juures (tl 35 foto 18, tl 36). Kohus peab eluliselt mitteusutavaks süüdistatava väidet, et ta tõstis maast kirve ja pani selle korrektselt püsti omale minnes naabreid otsima, kohale, jättes samas relvana kasutatud noa lauale vedelema (tl 32 foto 11, 12). Kohus ei pea

ka tõenäoliseks, et kui hoidis kirvest tõstetud käes kitsas köögis laua kohal ja xxxxxxxx süüdistatava noalöögi tagajärjel , nii, nagu seda kirjeldas süüdistatav, xxxxxx kokku vajus siis kõik laual olnud esemed, sh pudelid, pits, soola jäid lauale püsti - ja pipratoos, (tl 32), samuti,

et laual puudusid silmnähtavad vigastused, mis oleksid tekkinud tõstetud kirve kukkumisel.

Kuivõrd l olema süüdistatava aual oli vereloik (tl 22 p4., tl 32 foto 11), pidixxxxxxxxx rünnaku hetkel lauale kas väga ligidal või selle kohal, seisma vigastatuna piisavalt kaua püsti,

et tekiks vereloik tekitanud ning ei oleks usutav, et lõtvunud käest kukkuv kirves ei oleks

kahjustusi. Kõik need asjaolud, mis loovad pildi ruumis toimunust, ei võimalda lugeda, et

tegemist olnuks vahetu õigusvastase ründega P.B õigushüvele, mis õigustaks noaga löömist elutähtsasse piirkonda ründe tõrjumiseks.

Kohus on seisukohal, et puuduvad ka KarS § 31 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Süüdistatav

andis ütlusi, et ta oli küll ehmatanud (tl 107), kuid kordagi ei väitnud, et ta oleks tundnud hirmu või enda elu ohus olevana. Kohus on seisukohal, et kuigi süüdistatava ja tapetu suhetes

võis esineda ka vägivallajuhtumeid (tunnistaja ütlused, mida kohus peab usaldusväärseteks, kinnitavad ka süüdistatava vastavaid ütlusi), on koos elavate isikute vahel hädakaitseseisundi

tekkimist välistavaks asjaoluks ka sotsiaaleetilised piirangud. Sellisel juhul ei ole tegemist

hädakaitseseisundiga, kui oht rünnatava elule ja tervisele ei ole ilmselge. Käesoleval juhul selliste asjaolude esinemist aga tuvastatud ei ole. Süüdistatavale tekkinud võimalikud vigastused ) võivad küll kinnitada süüdistatava (tl 56-58

sõnu, et tapetu eelnevalt, korteri teisel korrusel kasutas süüdistatava osas vägivalda, kuid

tegemist ei olnud sellisel juhul vahetu ründega, mis oleks süüdistatavale tekitanud hädakaitseseisundi noaga löömise hetkel. xxxxxxxxx

Seetõttu arvestades lisaks ka süüdistatava joovet ning asjaolu, et paljudele küsimustele vastas

süüdistatav „ei mäleta“, peab kohus süüdistatava väiteid rünnakust kirvega xxxxxxxxxx

ennastõigustavateks ning käesolevas asjas otsituteks ja tegelikkusele mittevastavateks ning

leiab, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitseseisundis. Süüdistatava tegu oli õigusvastane.

Vastavalt KarS § 32 lõikele 1 karistatakse isikut ainult juhul, kui ta on õigusvastase teo toimepanemises süüdi. P.B teo, mis oli õigusvastane, puhul ei esine karistusseadustikus

sätestatud süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt KarS § 36 le ei välista süüdistatava - joobeseisund süüd, kuivõrd joobeseisundisse oli süüdistatav end viinud teadlikult.

Tõendite uurimise tulemusena tuvastas kohus, et P.B 12.02.2012.aastal kella 21 paiku

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxnoaga rindkerre, tekitades s, lõi xxxxxxxxxx rindkere torke- a e lõikehaav südamepauna ja südame vigastusega, mille tagajärjel tekkis verejooks südamepauna ja äge südameveresoonkonna puud ning mille tagajärjel ulikkus saabus xxxxxxxxxxxxxx surm. Sellega pani P.B toime teise inimese tapmise KarS § 113 järgi.

P.B on xxxxxxxxxxxxx tapmises KarS § 113 järgi süüdi ning talle tuleb mõista karistus.

8 Karistuse kohaldamine

P.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 113 järgi ja mõista karistus vastavalt toime pandud kuriteo raskusele, laadile, süüdistatava süüle ja võimalusele teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

P.B kohus raskendavaid as ei tuvastanud. käitumises jaolusid KarS § 58 järgi

Vastutust kergendavate asjaoludena KarS § 57 järgi arvestab kohus, et kuigi süüdistatava tegevus xxxxxxxxxxxxxunstliku hingamise tegemisel tulenes küll tunnistaja korraldustest ja

ei andnud tulemust xxxxxxxxx elu päästmiseks, siis, arvestades süüdistatava seisundit

(joovet), loeb kohus siiski, et süüdistatav tegutses abi andmise sooviga KarS § 57 lg 1 p 1

tähenduses. Arvestades ajalist lähedust teo ja abistava tegevuse vahel, loeb kohus seda

vahetuks abi andmiseks. Kohus loeb ka, et süüdistatava käitumine nii kohtueelses kui ka

kohtumenetluses väljendab süüdistatava kahetsust teo üle KarS §57 lg 1 p 3 tähenduses.

Karistatuse õiendist ) nähtub, et ta on varasemalt kriminaal P.B kohta ( 76-77 tl. - ja väärteo Tõenditest süüdistatava maksustatava tulu kohta (tl 78 80) nähtub, korras karistamata. - et süüdistatava sissetulek 2011.aastal oli 532 eurot.

Prokurör esitas taotluse karistada P.B 6-aastase reaalse vangistusega (tl 114), süüdistatava kaitsja palus kohaldada KarS § 74 järgi maksimaalset katseaega ning vangistust mitte täitmisele pöörata (tl 115).

KarS § 56 lg.1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg.2 sätestab: vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama.

KarS § 113 sanktsioon näeb ainukese karistusli määras kuus kuni viisteist igina ette vangistuse

aastat. P.B-le etteheide - tav tegu on raskeima tagajärjega tema teo tagajärjel kaotas teine inimene kõrgeimalt kaitstava õigushüve- elu. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et ainuvõimalikuks mõistetavaks karistuseks sellise teo eest ongi vangistus. P.B on isik, kellel puuduvad kehtivad karistused, tema tegu oli aga toime pandud alkoholijoobes ning küll

tulenevalt kohtuistungil tuvastatust tarvitas ta alkoholi tihti. Seega, pannes alkoholijoobes

toime teise inimese tapmise, ehk siis kaotades kontrolli oma tegevuse üle, pani süüdistatav toime inimühiskonnas enimhukkamõistetava teo. Karistuse määramisel juhindub kohus esmalt

sellest, et karistus peab kandma eripreventiivset eesmärki mõjutama isikut edaspidi käituma -

õiguskuulekalt. Teisalt peab karistuse liik ja määr vastama ka ühiskonnas kujunenud arusaamale õigushüve tsest. Karistuse määramisel kaalub kohus rikutud õigushüve väärtust kai

ja olulisust. Kohus on seisukohal, et karistus tapmisteo eest saab olla ainult reaalne vangistus

nin

g puuduvad alused jätta vamgistus tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 74 järgi.

Karistuse määra valikul lähtub kohus kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning isiku süü suurusest. Raskendavaid asjaolusid ei esine, Süüd kergendavate asjaoludena võtab kohus arvesse eespoolmain . itud abistamispüüet ning kahetsust P.B tegu täitis KarS § 113 minimaalkoosseisu- tema tegu oli -

minimaalne, mida saab teha elu võtmiseks üks löök, mille tagajärjel väga lühikese aja jooksul saabus xxxxxxxxx surm. Sellest tulenevalt leiab kohus, et

P.B tuleb karistad 113 sanktsiooni minimaalm a KarS § ääras, ehk siis kuueaastase

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka P.B eelvangistuses

9

viibitud aeg alates 12.02.2012.a kuni 14.02.2012.a, s.o 3 päeva, ning lugeda P.B

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend

seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks tuleb lugeda aega, kui P.B ilmub kinnipidamisasutusse karistust kandma.

Süüdistatavale on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, mis tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta muutmata.

Asitõendid toimikus asuvad pakendid DNA proovidega hävitada kohtuotsuse jõustumisel; -

riided, plätud ja kirves, mis asuvad PPA Lõuna politseiprefektuuri asitõendite hoidlas,

tagastada kohtuotsuse jõustumisel P.B-le , nuga, mis asub PPA asitõendite hoidlas, konfiskeerida vastavalt KarS § 83 lg 1 ja hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

Tsiviilhagi.

Kannatanu xxxxxxxxxxxu poolt on esitatud tsiviilhagi summas 643.10 eurot. Kohus on

seisukohal, et xxxxxxxxxxxxxxtsiviilhagi summas 643,10 eurot tuleb rahuldada ning P.B ’ilt tuleb kasuks välja mõista 643 (kuussada nelikümmend kolm) eurot xxxxxxxxxxxxx

ja 10 senti kuriteoga tekitatud kahju katteks. Hüvitis tuleb P.B kanda xxxxxxxxxxxxx arvele nr 1102313775 Swedbank pangas.

Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p 11 ning 310 lg 1 teeb kohus kriminaalasja lahendades otsuse ka esitatud tsiviilhagi osas, koos süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega saab kohus ka rahuldada

esitatud tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on alus tsiviilhagi rahuldamiseks.

Hagi on esitatud KrMS § 38 lg 1 p 2 korras (tl 71). xxxxxxxxxxx on tunnistatud kriminaalmenetluses kannatanuks KrMS § 37 lg 1 tähenduses kui isik, kes on kandud varalist

kahju Axxxxxxxxxxxxu surmaga seoses matusekulude näol. Hagi õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 lg 1, § 129 lõiked 1 ja 2.

- kannatanu pidi tegema Süüdistatava tegu oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses

rahalisi kulutusi seoses P.B poolt xxxxxxxxxxxxxu tapmisega xxxxxxxxxx

matusekulude kandmiseks. Kriminaalasja lahendamisel tuvastas kohus, et süüd välistavaid asjaolusid ei esine. xxxxxxxxxxx

tekkinud kahju ulatus on tõendatud toimikus olevate järgmiste tõenditega: -

tl 68 krematooriumi arve 70€ -

tl 69 krematooriumi arve 450,70€ -

tl 70 peielaua arve kokku 122,40€

Kõik kulutused kokku 643,10 eurot. P.B ega tema kaitsja ei ole kulutustele vastu vaielnud, mistõttu saab kantud kulutuste suuruse lugeda tõendatuks.

VÕS § 129 lõike 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamise korral hüvitada eelkõige isiku mõistlikud matusekulud, lõike 2 kohaselt tuleb need hüvitada isikule, kellel on matusekulude

kandmise kohustus. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et xxxxxxxxx matusekulud kandis xxxxxxxxxxk kui tapetu vend. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

kui kahju ei oleks tekitatud. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kahju tuleb hüvitada, kui esineb põhjuslik seos kahju ning teo vahel. Kohus on seisukohal, et P.B tegu- xxxxxxxxx tapmine, on tekitatud kahjuga-xxxxxxxxu matusekuludega, põhjuslikus seoses ning P.B tuleb vastavad mõistlikud kulud hüvitada. poolt hagis nõutud kulutusi peab kohus xxxxxxxx

10

täies ulatuses mõistlikuks ning eeltoodust tulenevalt mõistab need kulud P.B-lt

xxxxxxxxxxxx

kasuks välja.

Menetluskulud

Süüdimõistva otsuse tegemise tõttu otsustab kohus KrMS § 180 lg.1, § 189 lg.2 alusel, et kriminaalmenetluse kulud tuleb hüvitada P.B.

Kriminaalmenetluse kulud on: sundraha riigi tuludesse KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel, paljunduskulud KrMS § 175 lg.1 p.5 alusel, ekspertiisitasud KrMS § 175 lg.1 p.3 alusel ning kaitsjatasu § 175 lg 1 p 4 alusel.

- Sundraha esimese astme kuriteo puhul on 2,5 ku ;

upalga alammäära ehk 725 eurot

- kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (tl 83);

- postikulud 3,08 eurot (tl 90);

- kaitsjatasu kohtueelses menetluses 115,20 eurot (tl 84-85) ning kohtumenetluses

1106,88 eurot (tl 108-110, 121-124), kokku 1222,08 eurot Ekspertiisikulud on:

- surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud 287 eurot (ekspertiisiakt nr . 62/30.04.2012),

- isiku (P.B ) kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot (ekspertiisiakt nr .

9/30.03.2012), Kokku ekspertiisikulud 348 e

urot. Kõikide ekspertiiside hinnad on kehtestatud Kohtuekspertiisiseadusega.

Menetluskulud summas 2298 ( ) eurot ja 61 kaks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa senti P.B. tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada

Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik Ülle Raag Heli Raevald Tiit Kulu