1-12-5187/17 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5187 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. novembri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu F.V (F.V) kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi (Rõžov) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 7. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.V kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend

senti), sealhulgas käibemaks 6.40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), vandeadvokaat

Nikolai Rõžovile tema poolt F.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista F.V-lt menetluskulud, s.o kaitsja

tasu vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.

4. F.V

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „F.V 1-12-5187 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud

Viru Maakohtu 07.11.2012 määrusega jäeti F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

F.V mõisteti Pärnu Maakohtu 29.05.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja

karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 18.04.2012 otsusega mõisted karistus, s.o vangistus 1 aasta 3 kuud, üksikaristustest

raskeima suurendamise teel ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta ja 5 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 10.01.2012 kuni 12.01.2012, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva.

F.V karistuse kandmise algus on 12.01.2012 ja lõpp 08.06.2013. Tingimisi

ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 24.09.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud

materjaliga, leidis, et F.V ei kuulu tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Ta on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid ei järginud käitumiskontrolli nõudeid ning sooritas

uued kuriteod. Kohus arvestas ka seda, et tal on üks distsiplinaarkaristus, vanglas õiguskuulekas käitumine on aga üks ennetähtaegse vabastamise eeldustest. Eriala ja hariduse puudumise tõttu on F.V raskendatud töökoha leidmine ning sissetuleku puudumine

võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Hoolimata varasematest lühiajalistest vangistustest, ei ole need pannud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Maakohus arvestas ka tema kriminaalkaristuste koguarvu – 8 karistust –, mistõttu ei pidanud otstarbekaks teda ennetähtaegselt vabastada.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei vasta faktilistele asjaoludele kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu. Maakohus ei arvestanud täiel määral seda, et F.V on Viru Vanglas hõivatud majandustöödega osakonna koristajana. Alates 09.08.2012 osaleb

F.V B- ja T- kategooria autojuhtimise kursustel. Tema kuritegude dünaamika on läinud kergemaks. Käesoleval ajal on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Järelikult isiku käitumine vanglas näitab ilmselgelt tema hoiakute muutumist paremuse poole. Vabanedes on

F.V võimalik asuda elama oma ema juurde XXX, kus elab tema ema koos kasuisaga. F.V väitel on suhted vanematega paranenud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole F.V

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

Ringkonnakohus leiab, et ehkki määruskaebuses on välja toodud mitmeid F.V

positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (töötamine vanglas, osalemine autojuhtimise

kursustel), ei ole need käesoleval ajal piisavad, õigustamaks tema vangistusest tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Kohus rõhutab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb kohtul hinnata KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis ning vabastamine on põhjendatud vaid juhul, kui kohtul on tekkinud veendumus, et

süüdimõistetu suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ning ta ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid. F.V suhtes ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei tekkinud.

Ringkonnakohus ei saa jätta tähelepanuta F.V varasemat elukäiku, mille pinnalt on põhjust kahelda, kas süüdimõistetu oleks suuteline katseaega edukalt läbima ning täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. F.V on varem kriminaalkorras karistatud 8 korda. Väärteokorras on süüdimõistetut karistatud 35 korral. Reaalses vangistuses viibib F.V kolmandat korda.

Vaatamata korduvatele karistamistele jätkas süüdimõistetu kuritegude toimepanemist.

Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused ei avaldanud F.V-le vajalikku paranduslikku mõju ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks ei teinud.

Kahtlusi F.V võimes jätkata edasist elu vabaduses seaduskuulekalt tekitab

ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et teda on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras

karistatud. Seega ei ole kinnipeetav ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud kehtestatud korrast kinni pidada.

Lisaks eelnevale ei ole ringkonnakohtul täit veendumust, et kantud karistusaeg oleks täitnud oma eripreventiivse eesmärgi ning F.V suudaks vabaduses jätkata õiguskuulekat elu.

Vaieldamatult on F.V vangistuses selles suunas samme astunud, kuid jätkuvalt

eksisteerib oht, et ta võib vabaduses tarvitada alkoholi, mis võib viia uue kuriteo

sooritamiseni. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta tarvitas enne vangistust alkoholi alates 12-dast eluaastast. Kui S. F.V ei suuda vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda, on olemas suur oht, et ta võib panna toime uusi kuritegusid. Kriminaalhooldaja arvamusest tulenevalt on F.V puhul riskifaktoriks ka asjaolu, et süüdimõistetul puudub tahe muutusteks ja võime õppida tehtud eksimustest. Samuti see, et F.V tutvusringkonda ei kuulu isikuid, kes käiksid igapäevaselt tööl ning tuleksid oma eluga toime.

Eeltoodust lähtudes ning vaatamata positiivsetele muutustele F.V käitumises leiab ringkonnakohus, et F.V tuleb jätkata karistuse kandmist ning näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises pole ajutised ega kantud pelgalt soovist vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid F.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

4

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Paavo Randma