1-12-9399/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.november 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-9399(12230104264) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi M.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8, § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Marika Kreutzberg Süüdistatav M.K

eluk XXX, ik XXX, kodakondsus-määratlemata,

põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1)

02.09.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 alusel; 2) 30.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141´1 lg 2 p 1, KrK § 140 lg 2 p 2 alusel, KrK § 143 lg 2 p 2 alusel, KrK § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel; 3) 06.02.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi; 4) 06.12.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2- § 199 lg 2 p 4,8 järgi; 5) 14.12.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi; 6)14.05.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi; 7)01.06.2010.a. Harju Maakohtu poole KarS § 202 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud, KarS §

65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta, 1 kuu ja 17 päeva, vabanes 18.07.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata

Kaitsja Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

Kohus juhindub § 238, 306, 311,312,313,315.

Tunnistada süüdi M.K KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi

ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust; järgi 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1

Vastavalt KarS § 63 lg 2 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liistkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt M.K-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.04.2012.a. kuni

18.04.2012.a. so 2 (kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Tõkend – vahistamine – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 16.10.2012.a.

Välja mõista M.K-lt riigituludesse sundraha 435

eurot ja menetluskulud 249,60

eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777

. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista M.K-lt 590 eurot TS (ik 47111050381, arve nr 1101038967 Swdbank) kasuks.

Asitõend- DVD plaatjätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

M.K süüdistatakse selles, et tema, varem varguseid toime pannud isikuna, ajavahemikul

25.03. – 01.04.2012 tungis ukse hingedelt mahavõtmise teel Tallinnas, XXXasuva maja

keldrikorrusel asuvasse keldribokisi nr 28, kust varastas TS’le kuuluvad 4 suverehvi Michelin

väärtusega 200 eurot, 4 suverehvi väärtusega 200 eurot, jalgratta Scott väärtusega 100 eurot,

kolmest kohvrist koosneva komplekti väärtusega 60 eurot, koos kohvrites olnud jalatsitega :

naistesaapad väärtusega 30 eurot, naiste platvormsaapad väärtusega 30 eurot, naiste ratsasaapad

väärtusega 30 eurot, meeste suvekingad väärtusega 40 eurot, kokku TS kuuluvaid esemeid väärtusega 690 eurot;

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, varguse, 16.10.2012.a. kella 15.54

paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, viibides autobussijaama territooriumil aadressil: Lastekodu 46, Tallinn, üritas avalikult varastada, rebides HK käest rahatähe väärtusega 100 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest ta peeti kinni turvateenistuse töötaja poolt.

Sel moel M.K varem varguseid toimepannud isikuna võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, avalikult pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav M.K tunnistab enda täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et ta ööbis XXX maja keldris ja 2012.a. märtsi lõpus tungis ta Liikuri 20 keldriboksi ning varastas sõiduauto

suvekumme, jalgratta, kohvrite komplekti, naistejalatseid. 16.10.2012.a. võttis bussijaamas kannatanu käest 100 eurot ja jooksis rahaga minema Kahetseb toimepandut. / I kd tl 63-67, II kd tl 17-20/.

Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- kannatanu T. S ütlustega selle kohta, et ajavahemikul 25.03.2012.a.-01.04.2012.a. XXX keldriboksis varastati kaks komplekti suverehve, jalgratas, kohvrid ja jalatsid. Kuriteoga tekitati materiaalne kahju summas 790 eurot /II kd /t.l 13 – 15, 18 – 21, 48 - 50/; - kannatanu H. K ütlustega selle kohta, et 16.10.2012.a. kella 15.40 ajal haaras üks noormees tema käest 100-eurose kupüüri ja jooksis sellega ära. №ormees peeti hiljem kinni /II kd tl 2-4, 24- 25/; - tunnistaja V. P ütlustega, mille kohaselt Liikuri 20 maja keldriruumides ööbis korteris nr 21 elava naisterahva elukaaslane /I kd t.l 24 – 28/; - tunnistaja M. K ütlustega selle kohta, et ta andis oma endisele elukaaslasele M.K-le XXX korteri 21 keldriboksi võtmed /I kd t.l 34 – 38/;

- tunnistaja V. J ütlustega selle kohta, et 2012.a. märtsis ostis tundmatult noormehelt kaks komplekti suverehve /I kd tl 41 – 42/; - tunnistaja O. A ütlustega selle kohta, et 16.10.2012 kell 15.54 bussijaamas turvamehena töötades pidas kinni varga, surus ta maha ning märkas tema vasakus käes rahatähte /II kd tl 28-31/; - 08.05.2012.a. asitõendi (kasutatud suverehvid) vaatalusprotokolliga / I kd 44 – 47/;

- 22.10.2012 asitõendi (DVD-R videosalvestusega Lastekodu 46, Tallinna Bussijaamas) vaatlusprotokoll /tl 35-36/; - 17.10.2012 asitõendi /100-eurone kupüür/ vaatlusprotokoll koos fototabelitega /II kd tl 21-23/;

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et M.K isikuna, keda on varem

karistatud võõra vara salajaste varguste eest, võttis korduvalt omastamise eesmärgil ära võõraid

vallasasju, avalikult ning sissetungimisega, tegutsedes kavatsetult ja tema tegevus on õigesti

kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse M.K selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise 17.04.2012 kella 13.00 paiku tungis uksepiida lahtimurdmise teel Tallinnas, XXX asuva KÜ XXX keldriruumidesse, kust midagi varastada ei õnnestunud kuivõrd ta peeti kinni politseitöötajate poolt.

Sel moel M.K tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi vähemalt teist korda pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav M.K tunnistab enda süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 17.04.2012.a. tungis Koidu tn 4 maja keldrisse, kuid ust ei lõhkunud. Kahetseb toimepandut. / I kd 115 – 117, 120 - 123 /.

Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- kannatanu V. K ütlustega selle kohta, et 17.07.2012.a. tungiti ukse lõhkumise teel

XXX maja keldrisse. Sissetungimisega lõhuti uksepiit, kuid varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi esitada ei soovi /I kd tl 101 – 103, 105 - 106/;

- tunnistaja S. K ütlustega selle kohta, et nägi ta XXX majja sisenemas meesterahvast. Mõne

aja pärast hakkas keldris tööle signalisatsioon. Ta nägi keldris meest, kes enne oli majja sisenenud ja sulges ukse. Politsei pidas mehe kinni. Keldri uks oli tema teada lukustatud. Samas on seda ka varem üritatud lahti muukida ning see on juba varasemast kahjustatud /I kd 107 – 109/;

- sündmuskoha vaatlusprotokolliga /I kd 89 – 97/.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et M.K isikuna, kes on varem

toime pannud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid, otsese tahtlusega tungis

korduvalt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ning ruumi ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. M.K on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh

varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on osaliselt tasumata. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise

karistusega, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik

saavutada karistuse eesmärke. Tema suhtes on varasemalt jäetud mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kuid M.K on katseajal toime pannud uue kuriteo ning karistus on pööratud

täitmisele. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka

vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Arvestades M.K

isikut, on välitatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui

reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed

eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö

kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga

üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. M.K on kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärteokorras samuti korduvalt karistatud, sh NPAS § 15-1

ja AS § 70 järgi. Kohus leiab, et sotsiaaltööga ei ole võimalik mõjutada P. Soosalu kuritegude

toimepanemisest loobuma. P. Soosalu on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline

katseaega edukalt läbima ning kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma.

Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud M.K loobuma süütegude toimepanemisest, siis

leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega.

Seoses vargusega on tsiviilhagi esitatud T. S poolt summas 590 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse

või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu

asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju

ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue

samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise

määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt

makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju

hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme

harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). M.K tunnistab hagi. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kannatanu ütlustega ning kirjalike materjalidega ning kuulub rahuldamisele.

Eha Popova Kohtunik