4-12-6489/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 12 6489 – – Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kaebuse esitaja TL, isikukood xxx; Eesti Vabariigi kodanik elukoht: xxx ; Harju maakond

; töökoht: ei tööta Kaebuse esitaja kaitsja

vandeadvokaat TARMO PILV, advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikooli 8, 51003, Tartu Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata i kaitsja vandeadvokaat Tarmo TL

Pilve taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 16.10.2012.a. üldmenetluse otsusele oasjas nr 2230,12,034929. väärte

Jätta TLi kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilve kaebus

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 16.10.2012.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr läbi va 2230,12,034929 atamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

TLi kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv esitas 05.12.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse PPA

Põhja Prefektuuri orrakaitsebüroo k liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi (Hirs) poolt 16.10.2012 2230,12,034929 idlustatud .a. väärteoasjas nr tehtud üldmenetluse otsusele. Va otsusega karistati kaebajat lg 2 LS § 227 ja LS § 242 lg 1 LS § 227 lg 2 alusel rikkumise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

TL tutvus otsusega 01.novembril 2012.a. ning esitas selle peale kaebuse. Pärast kaebuse esitamist ootas TL tagasisidet edasise menetluse kohta.

2

19. novembril 2012.a. koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo TLile väärteoprotokolli juhtimisõiguseta sõidukijuhtimise eest.

Eeltoodust lähtuvalt oli TL arusaamal, et 16.oktoobril 2012.a. tehtud otsus ei ole jõustunud, kuivõrd see on vaidlustatud.

Väärteomenetluse seadus § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seaduse § 172 järgi kaebetähtaeg ennistatakse kui esineb asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

TL

järgis seaduses sätestatud tähtaega kaebuse esitamiseks, kuid tema esitatud kaebust ei võetud

menetlusse. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et postiga saadetud kaebus ei jõudnud adressaadini. Seega on kaebaja arvates põhjendatud kaebetähtaja ennistamine ning ta palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg PPA 16.10.2012.a. otsusele väärteoasjas nr

2230,12,034929.

Kohtumääruse põhjendused

VTMS § 114 lg tlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise 4 kohaselt on mene

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt ja 20.09.2012.a. koostatud , on sellel kirjas väärteoprotokollilt 20120920225602 , et kohtuvälise

menetleja lahend on kohtuvälise menet ures kättesaadav alates 22 leja ju .10.2012. a.

Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 20.09.2012.a. ning

kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri

väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja

lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina . Järelikult oli isik EV juhiloa nr. xxx

menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes

algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse 114 lg

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1- -08). 83 TL on kohtuvälise menetleja otsuse 01.11.2012.a. kätte saanud. Nimetatud asjaolu tõendab tema allkiri väärteotoimikus oleval otsusel. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 05.12.2012.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kae use esitamise tähtpäevaks oli 06.11 b .2012.a. Kohtule esitatud taotluses on kaitsja märkinud, et TL tutvus otsusega 01.11.2012.a. ning esitas selle peale kaebuse, peale mida ootas TL tagasisidet edasise menetluse kohta.

Kohus kontrollis kohtute infosüsteemis (KIS), kas TL on kohtule esitanud kõnealuse kaebuse

16.10.2012.a otsuse peale -is olevatest kannetest on , kuid nähtuvalt KIS TL kaebuse esmakordselt kohtule esitanud 05.12.2012.a.

Ka kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus ei ole kaebust ega ka mingisugust märget selle kohta, et TL oleks kaebuse oo PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebür

3

liiklusmenetlustalituse 16.10.2012.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2230,12,034929 esitanud Põhja Prefektuurile.

Vastavalt VTMS § 38 lg le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses - menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult

- seotud asjaolud raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi –

määrus väärteoasjas nr 3 – -1-1-144-03 RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3 – -1-1-77-98 RT III 1998,21,211).

TLil niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest . Kohus ei nähtu leiab, et kaebuses on esitatud pelgalt TLi paljasõnaline väide kaebuse esitamise kohta. Kaebusest ei nähtu, kellele on kõnealune kaebus edastatud, millal on kaebus esitatud ning kas TL esitas

kaebuse posti või elektronposti teel. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, mis kaebaja väidet

kinnitaks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks.

Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja poolt taotluses toodud , et postiga saadetud väide kaebus ei jõudnud adressaadini, kuigi tema järgis seaduses sätestatud tähtaega, kuid kaebust ei võetud menetlusse, ei ole usutav.

Käesolevas väärteoasjas kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnates arvestab

maakohus ka asjaolu, et kohtuvälise menetleja 1 .a väärteoasjas nr 6.10.2012 2230,12,034929

tehtud otsuse vaidlustamisviites on selgitatud, et Otsuse peale kaebuse Harju

Maakohtule

menetlusosalisele s.t. kaebuse esitamise viimane 6.11.2011.a.

Maakohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, millisesse asutusse oleks tulnud kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitada Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole .

käsitatav kaebaja väide, et ta küll esitas kaebuse, kuid seda ei võetud menetluse, kuna see

väidetavalt adressaadini ei jõudnud. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit kaebuse varasema esitamise kohta, siis on kohtul alust kahtlustada, et kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses märgitud põhjendused on otsitud ning ajendatud soovist vabaneda võimalikust vastutusest. Kohtul ei ole kahtlust, et kui kaebus oleks esitatud, siis oleks see kindlasti ka adressaadini jõudnud ning sõltumata kättesaamise ajast, oleks igal juhul isiku kaebus materjalide juurde lisatud.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et

TL ei pidanud kinni seaduses sätestatud

tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud

tähtaja ennistamata, teeb maa ohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab k määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

4 Kohus juhindub -

KrMS § st 172, VTMS § 118 lg 2 p 1, § 193

Aulike Salo Kohtunik