1-12-1003/20 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-12-1003

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. novembril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-1003 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi Saša Ševtsov süüdistus KarS § 199 lg. 2p.4,7,8 järgi. Prokurör Loreta Tšurilova

Süüdistatav Saša Ševtsov, isikukood 38908080250, elukoht Xxx, emakeel vene

keel, kodakondsuseta, 6 klassi haridust, töökoht TKLOÜ, varem

kohtulikult karistatud 7-l korral, viimati: 19.09.2011.a. Harju

Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2p.4,7,8-§ 25 lg.2;§ 213 lg.1;§ 266

lg.2p.1 järgi vangistusega 9 kuud ja 29 päeva, mis KarS§ 69 lg.1 alusel asendati üldkasuliku tööga 598 tundi tähtajaga 18 kuud.

Kaitsja Riine Lumiste Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Saša Ševtsov KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista Saša Ševtsov’ile liitkaristus

19.09.2011.a. Harju Maakohtu otsusega kandmata karistusega 9

kuud ja 29 päeva üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning

mõista liitkaristuseks vangistus

1 (üks) aasta.

Mõistetud liitkaristusest, s.o. 9 kuud ja 29 päeva –on ja jääb Saša

Ševtsov’ile asendatuks 19.09.2011.a. Harju Maakohtu otsusega

määratud üldkasuliku tööga 598 tundi. Liitkaristuse ülejäänud osa,

2 s.o. 2 kuud ja 1 päev kuulub reaalselt ärakandmisele KarS§ 68 lg.1 alusel karistuse kandmise algusega 10.11.2012.a.

Tõkend –vahistamine tühistada peale vangistuse 2 kuud ja 1 päev ärakandmist.

Välja mõista Saša Ševtsov’ilt kuriteoga tekitatud kahju:

TS kasuks summas 223,73 eurot, mis kanda TS arveldusarvele XXXXXXXXXX.

V K kasuks summas 1513,94 eurot, mis kanda VK arveldusarvele XXXXXXXX.

Kuivõrd kuritegu oli toimepandud enne 19.09.2011.a. Harju

Maakohtu otsust, siis käesoleva kohtuotsusega sundraha väljamõistmisele ei kuulu.

KrMS § 173; § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista Saša Ševtsov’ilt menetluskulud: kaitsjatasu 211,12 riigi tuludesse.

Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele

nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS

Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-112-1003, menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 2 1

,3 p.2 ja § 319 alusel

süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 19.12.2012.a.

Asjaolud ja menetluse käik:

Saša Ševtsov

i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguseid,

tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis .U-ga Z

(kelle suhtes on kohus

kriminaalasja materjalid eraldanud ja kuulutanud ta tagaotsitavaks 26.11.2012) .a 09.11.2010

kella 05.00 paiku Tallinnas XXX maja hoovis tungis parempoolse tagumise ukseklaasi

lõhkumise teel OÜ-le TE kuuluvasse ja TS kasutuses olevasse sõiduautosse Jaguar, reg nr

XXX, millest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kohvri maksumusega 31,96 eurot, milles olid ettevõtte dokumendid ja Eesti meene münt väärtusega 95,90 eurot, tekitades vargusega TS varalist kahju summas 127,82 eurot.

Samuti tema, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis .U-ga Z

26.11.2010.a kella 06.00 paiku Tallinnas aadressil XXX tungis vasakpoolse tagumise

ukseklaasi lõhkumise teel VK kasutuses olevasse ja AS SEB Ühisliisingule kuuluvasse

sõiduautosse Volvo V70, reg nr XXX, ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sõiduki salongist juhi ja tagumise istme vahelt seljakoti maksumusega 19,18

3

eurot, milles oli õpikut kogumaksumusega 24,80 eurot ning sõiduki pagasiruumist musta värvi riidest koti, milles oli hõbedast/halli värvi data projektor "Toshiba" juhtmete ja puldiga, mis kuulub MTÜ-le ELU, maksumusega 1278,23 eurot, tekitades vargusega varalist kahju summas 1322,21 eurot ;

- samuti tema, .a viibides XXX asuvas korteris ja saanud enda valdusse RS 09.05.2011

kuuluva Swedbank pangakaardi nr XXXXXXXX koos paroolikaardiga, varastas

09.05.2011 ajavahemikul kella 19.20-st kuni kella 19.23-ni Harjumaal Rummu alevikus Haapsalu mnt 14 asuvast pangaautomaadist RS Swedpanga arvelduskontolt sularaha 600 eurot, mille omastas.

Seega Saša Ševtsov isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgiga, mis oli toimepandud isikute grupis, sissetungimisega, mis on KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kuriteoga tekitatud kahju ja laad:

Kannatanule TS on vargusega tekitatud varalist kahju summas 127,86 eurot ning lõhkumisega on OÜ-le TE (mille seaduslik esindaja on juhatuse liige T.S ) tekitatud varalist kahju 95,85 eurot.

Kannatanu VK on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1513,94 eurot, millest lõhkumisega tekitatud kahju moodustab 191,73 eurot.

Kannatanu RS (isik surnud XXX) on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 711 eurot. Kannatanul õigusjärglasi ei ole, hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Menetlus kohtus:

Kohtuistungil Saša Ševtsov selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist Saša Ševtsov ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse sisu on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud. Isik

tunnistab oma süüd täielikult ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tsiviilhagi hüvitamisega on nõus.

Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: 08.11.2010 – 09.11.2010 episoodis (s/a-sse Jaguar tungimine): Kannatanu TS ütlused (tl 3-6, 7-9), mille kohaselt 09.11.2010 kella 08.30 sõiduki Jaguar reg.nr. XXX juurde minnes avastas, et sõidukil on purunenud parempoolse tagumise ukse aknaklaas ja sõidukist parempoolse esiistme tagant oli ära varastatud must nahast kohver

väärtusega 500 krooni. Kohvris olid dokumendid ja Eesti Meene münt väärtusega 1500

krooni, vargusega tekitati kahju 2000 krooni. Klaasi lõhkumisega oli kahjustatud sõiduki

polstrit ning iluliistu. Auto kuulub OÜ-le T. Sõiduki aknaklaasi ja iluliistu lõhkumisega tekitati kahju 95,86 eurot. Kokku on varaline kahju summas 223,73 eurot.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll fotodega (tl 12-17), mille kohaselt 09.11.2010.a fotografeeriti sündmuskoht aadressil XXX Tallinn. Samuti fotografeeriti sõiduauto Jaguar

S-Type reg.nr. XXX. Parempoolne tagumine lõhutud ukseklaas ja kahjustused on näha fotodel tl 14-17.

4 Ütluste ja olustiku seostamise protokoll fotodega (tl 88-99), kus süüdistatav Saša Ševtsov näitab ette kuriteo toimepanemise kohti.

Ütluste ja olustiku seostamise protokoll fotodega (tl 100-105), kus süüdistatav .U Z näitab kuriteo toimepanemise kohti. Kahtlustatava Saša Ševtsov ütlused (tl 21-27), milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist, kahetseb toimepandut. Selgitas, et 09.11.2010 jalutas koos .U-ga Kadrioru Z

piirkonnas, möödudes Koidula tänavast, sisenes ühte hoovi, kus nad nägid pargitud

sõiduautot Jaguari. Tagaistmel nägid nad musta kohvrit, Mihhail tegi ettepaneku see varastada, ta nõustus ettepanekuga. Mihhail pani oma kruvikeeraja tagumise parempoolse

ukse klaasi vahele, kangutas seda, klaas purunes. Kohvrist võtsid kollektsiooni mündi,

metsa ja kinnisvara dokumendid, Sampo panga pangakoodid, puldi kirjaga SEB pank. Dokumendid viskasid hiljem ära. Mündi võttis Mihhail endale ja müüs ära.

Kahtlustatava .U ütlused (tl 39-42, 83-87), milles ta tunnistab kuriteo Z toimepanemist, kahetseb toimepandut. Selgitas, et 09.11.2010 jalutas koos Saša Ševtsoviga

Kadrioru piirkonnas, möödudes Koidula tänavast, sisenes ühte hoovi, kus nad nägid pargitud sõiduautot Jaguari. Tagaistmel nägid nad musta kohvrit, ta tegi Sašale ettepaneku see varastada, Saša nõustus ettepanekuga. Ta pani oma kruvikeeraja tagumise parempoolse

ukse klaasi vahele, kangutas seda, klaas purunes. Kohvrist võtsid kollektsiooni mündi,

metsa ja kinnisvara dokumendid, Sampo panga pangakoodid, puldi kirjaga SEB pank. Dokumendid viskasid hiljem ära. Mündi võttis ta endale, püüdis mitmel korral seda müüa, kuid ebaõnnestunult, seejärel münt kadus.

26.11.2010 episoodis (s/a-sse Volvo V70 tungimine):

Kannatanu VK ütlused (tl 62-64), et 26.11.2010.a kella 06.05 paiku Narva mnt 14

sisehoovis kuulis, kuidas sõiduauto Volvo V70 reg.nr.XXX hakkas tööle signalisatsioon,

avastas, et juhi poolne, vasakpoolne tagumise ukseklaas on katki löödud, samuti

parempoolne pagasiruumi küljeklaas. Autost varastati punakas-pruuni värvi seljakott

maksumusega 300 krooni. Kotis olid 6 õpikut. Pagasiruumist varastati must riidest kott, mille sees hall Toshiba data-projektor, mis kuulub MTÜ-le ELU. Projektori maksumus

koos koti, juhtme ja poldiga on 20 000 krooni. Kokku tekitati vargusega kahju 1322.75 eurot ja aknaklaaside lõhkumisega 191,73 eurot.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll fotodega (tl 69-71), mille kohaselt teostati vaatlus 26.11.2010.a sõiduautole Volvo reg.nr.XXX, fotod tl 70-71. Ütluste ja olustiku seostamise protokoll fotodega (tl 88-99), kus süüdistatav Saša Ševtsov näitab kuriteo toimepanemise kohti.

Ütluste ja olustiku seostamise protokoll fotodega (tl 100-105), kus süüdistatav .U Z näitab kuriteo toimepanemise kohti. Kahtlustatava Saša Ševtsov ütlused (tl 72-78), milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist,

kahetseb toimepandut. Selgitas, et 26.11.2010.a kl 06.00 paiku kõndis koos .U-ga Z Kadriorust kesklinna. Möödudes hoovist Narva mnt tänaval, nägid nad Volvo

sõiduautot. Autosse sisse vaadates nägid portfelli, 2 meeste randmekotti ja teisi asju. Mihhail tegi ettepaneku asjad varastada, ta nõustus. Mihhail pani kruvikeeraja juhipoolse

tagumise ukse klaasi vahele, kangutas seda, klaas purunes. Mihhail võttis autost asjad,

seejärel tuli Ševtsovi suunas, nad liikusid trammipeatuse poole. Projektori müüs talle tundmatule inimesele 3000 krooni eest, raha andis Mihhailile.

Kahtlustatava .U ütlused (tl 79-82, 83-87), milles ta tunnistab kuriteo Z toimepanemist, kahetseb toimepandut. Selgitas, et 26.11.2010.a kl 06.00 paiku kõndis koos

Saša Ševtsoviga Kadriorust kesklinna. Möödudes hoovist Narva mnt tänaval, nägid nad Volvo sõiduautot. Autosse sisse vaadates nägid portfelli, 2 meeste randmekotti ja teisi asju. Ta tegi ettepaneku asjad varastada, Ševtsov nõustus. Mihhail pani kruvikeeraja juhipoolse

5 tagumise ukse klaasi vahele, kangutas seda, klaas purunes. Ta võttis autost asjad, seejärel

tuli Ševtsovi suunas, nad liikusid trammipeatuse poole. Projektori müüs Saša talle

tundmatule inimesele 2000 krooni eest, raha andis Mihhailile. Politseiakadeemia õpikud viskas ära.

09.05.2011 episoodis (R. S vara vargus Ämaris): Kannatanu R S ütlused (tl 110-112, 123-128), milles 09.05.2011 tulid tema poole Oleg

Grigorjev ja tema vend Saša. Korterist varastati pangakaart, mille abil võeti välja 600 eurot. Pangakoodi teadis Grigorjev, Sašale pole kunagi koodi öelnud ega palunud tal raha välja võtta. Pangakaart varastati tema kotist, lisaks võeti 2 käekella kogumaksumusega 20 eurot, lisaks sularaha 91 eurot. Esitab tsiviilhagi summas 711 eurot.

Swedbanki vastus päringule (tl 116), mis tõendab, et R. S pangaarvelt on võetud 09.05.2011 Rummus sularaha 600 eurot 100 euro kaupa 3 minuti jooksul.

Tunnistaja Oleg Grigorjev ütlused (tl 121-122), et Raissa S on korduvalt tema poole

pöördunud palvega abistada teda majapidamises, on andnud korduvalt sularaha, et poes

käia. Pangakaarti ei ole kannatanu kunagi tunnistajale andnud, pin-koodi öelnud ei ole.

2011.a mais ei ole vennaga kannatanu korteris käinud. On vennaga käinud Rummus sularahaautomaadi juures ja nägi, kuidas ta võttis sularaha välja, lähemat huvi selle vastu ei tundnud. Kahtlustatava Saša Ševtsov ütlused (tl 117-119), milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist osaliselt, tunnistab sularaha vargust sularahaautomaadist, teisi asju ei ole võtnud. Tunneb R S , ta tarvitab alkoholi ning on pidevalt purjus. Paar korda on kannatanu pöördunud Saša poole, et vahetada elektripirni ning samuti on andnud talle paaril korral sularaha, et minna

poodi. Samuti ühel korral andis enda pangakaardi ja pin-koodi. Saša ostis alkoholi ja

tagastas pangakaardi. Korterisse läks tol päeval üksi. Raissa palus välja võtta 100 eurot, tema võttis 600 eurot. 100 euro eest ostis viina, läks tagasi Raissa juurde. Vend ei teadnud tema tegevusest ega kavatsusest.

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel

menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil

kontrollitud tõenditega on Saša Ševtsovi süü lisaks süü tunnistamisega tõendamist leidnud

süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning Saša

Ševtsovi tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg.2 p.4,7,8

järgi. Saša Ševtsov on süüvõimeline isik, tema kuriteod on sooritanud tahtlikult, tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist.

Prokurör taotles kohtus Saša Ševtsovi karistamist vangistusega 6 kuud, KarS § 65 lg.1 alusel

moodustada liitkaristus, suurendades raskemat karistust, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 1 kuu. Kaitsja vaidles sellisele karistusele vastu ning taotles kergemat

karistust – 3 varguse episoodi eest ei tohiks olla mõistetav karistus rangem kui 1 kuu

vangistust ning liitkaristusena 10 kuud 29 päeva vangistust ning osa menetluskulusid jätta riigi kanda.

Kohus asub seisukohale, et käesolevate kuritegude eest tuleb süüdistavat karistada reaalse vangistusega selliselt, et käesoleva kohtuotsusega mõistetavale vangistusele tuleb liita KarS §

65 lg.1 alusel eelmise kohtuotsuse, so 19.09.2011.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud

6

kandmata karistuse 9 kuud 29 päeva ning lõplikuks karistuseks Ševtsovile tuleb mõista

vangistus 1 aasta. Kohus peab võimalikuks jätta eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse

osa – 9 kuud ja 29 päeva jätta asendatuks üldkasuliku tööga 598 tundi ning mitte pöörata nimetatud karistust täitmisele antud kriminaalasja raames. Seega reaalselt tuleb Saša Ševtsovil viibida lühiajalises vangistuses.

Saša Ševtsov on varem kohtulikult karistatud 7-l korral, sh korduvalt sarnaste varavastaste

kuritegude toimepanemise eest, samuti korduvalt väärteokorras pisivarguste eest. Viimase kohtuotsusega (19.09.2011) mõisteti S. Ševtsovile 9 kuud 29 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid käesoleva kohtuotsuse kuulutamise seisuga ei olnud S. Ševtsov teinud

mitte ühtegi tundi talle määratud üldkasulikust tööst. Ševtsov ise selgitas, et ta käis ka tööl

ning parem oli raha teenida ja mitte varastada selle asemel, et teha üldkasulikku tööd. Ta

selgitas, et oleks üldkasuliku töö ära teinud, kui talle oleks koostatud sobiv graafik.

Süüdistatav, olles kohustatud tegema üldkasulikku tööd ning selle ajal järgima

kontrollnõudeid, pidi olema teadlik tagajärgedest, kui ta ei tee üldkasuliku töö tunde või

paneb katseajal toime uue kuriteo, sh ta pidi olema teadlik, et talle mõistetud karistus

pööratakse täitmisele. Kohus märgib, et Ševtsovi kriminaalhooldaja on tema suhtes teinud erakorralise ettekande, kuivõrd süüdistatav ei asunud tegema oma üldkasuliku töö tunde ning 2012.aasta septembris täitus 1 aastast 6 kuust, so ajast, mil Ševtsovil oli võimalus oma üldkasuliku töö tunde teha, 1 aasta. Käesoleva kriminaalasja raames arutatud kuriteoepisoodid

olid toime pandud enne viimast kohtuotsust, so enne 19.09.2011.a, seega tuleb liitkaristus, kuid kohus peab võimalikuks jätta vangistuse 9 kuud 29 päeva (asendatud üldkasuliku tööga 598 tundi) täitmisele iseseisvalt.

Kohus ei pea võimalikuks mõista isikule uuesti üldkasulik töö, kuna ei ole usutav, et ta seda täidab. Kohtu hinnangul Ševtsovi poolt ühiskondliku töö mittetegemine näitab tema suhtumist karistuse mõistmisesse – ta suhtub sellesse ükskõikselt. Lisaks märgib kohus ära, et Ševtsovi

kuritegelik käitumine varguste toimepanemise näol on järjepidev ning võrdlemisi väikeste vahedega. Ševtsov ei osanud oma tegudele anda mõistlikku selgitust. Kohtule ei ole usutav, et vabaduses olles suudaks süüdistatav Saša Ševtsov hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest

ning käituda seadusekuulekalt. Kohus võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava

puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on

põhjendatud, sest Saša Ševtsov ei ole täitnud talle pandud kohustust teha üldkasuliku töö

tunde ning ta on jätkanud uute kuritegude sooritamist. Kuivõrd 3 kuriteoepisoodi on toime

pandud enne viimast kohtuotsust, siis ei kuulu süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, kaitsjatasu tuleb süüdistataval tasuda.

Kohus juhindub KrMS § 238; § 310; § 313;§ 315 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik