4-12-5492/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-12-5492

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. novembril 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-5492 Kohtunik Leo Kunman Sekretär Katrin Lopsik Väärteoasi

K.O kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 09.10.2012.a otsusele väärteoasjas nr 2373,12,005585 Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2 Kaebuse esitaja

K.O (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: TÜ) Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuur, korrakaitsebüroo Kohtuistungi aeg ja koht 26.11.2012.a Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja K.O Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

Jätta K.O kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 09.10.2012.a otsus väärteoasjas nr 2373,12,005585 muutmata.

Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 09.10.2012.a

otsuses

väärteoasjas nr

2373,12,005585 märgitud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas,

221023778606 Swedbank pangas, märkides viitenumbri 10220125284102 ja selgitusse „rahatrahv“, väärteoasi nr 4-12-5492, K.O. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud, menetluse käik

2

30.10.2012.a laekus Harju Maakohtule K.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 09.10.2012.a otsusele väärteoasjas nr 2373,12,005585. Eelnimetatud otsusega karistati K.O LS 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse tervikuna, kuna see põhineb tegelikkusele mittevastavatel eeldustel; käsitleb seadusekuuleka Eesti Vabariigi kodaniku a

priori teadliku ja tahtliku seaduserikkujana; ega arvesta vähimalgi määral konkreetset

olukorda, milles juht tegutses. Kaebuse kohaselt sõitis K.O 14.09.2012.a

hommikul mööda Ääsmäe-Haapsalu mnt Saaremale. Sõit kulges Risti suunas, kus pidi Virtsu pöörama, et jõuda kell 12:00 väljuvale Virtsu-Kuivastu praamile. Tema ees paarisaja meetri kaugusel sõitis maastur Nissan X-Trail. Kaebaja oli sõitnud tema järel vähemalt 10

km. 3-4 km enne Riisipere viadukti jõudsid järele aeglasemalt ees sõitnud veoautole. Maastur vähendas veoautole lähenedes kiirust, mistõttu jõudis kaebaja talle kannule. Sõitis mõnda aega Nissani sabas ning otsustas siis mõlemast sõidukist ükshaaval mööda sõita, sest

kiirusevahe eessõitjaga oli vähemalt 10 km/h ja tekkimas oli autorong. Peab sellistes

rongides sõitmist märksa ohtlikumaks kui möödasõitu. Ei tahtnud möödasõiduga pikemalt viivitada, sest sel juhul oleks pidanud mööda sõitma korraga kahest autost. Kuna sõidab seda

maanteed mitukümmend korda aastas, siis teab kõiki kurve ja sirgeid enam-vähem peast.

Valis maasturist möödasõiduks tolle maantee küllap kõige pikema sirge, mis asub umbes

2.km enne Riisipere viadukti. Selle sirge pikkus on umbes 700.m. Sobivamat kohta

möödasõiduks Ääsmäe-Haapsalu-Ruhuküla mnt Ääsmäe ja Risti vahelisel lõigul ilmselt

pole. Sirgele jõudes ja veendudes, et vastutulijaid ei ole, andis gaasi, et eesseisvast autost

mööduda. Paraku lisas möödasõidetava Nissani juht puhteestlaslikult otsekohe kiirust, asudes sellega tekitama liiklusohtlikku olukorda. Kuna ohuolukord tekkis enne sirge lõpus olevat kurvi, lisas pisut kiirust ja oli peagi maasturist möödas. Järgmisest kurvist väljudes jõudid järele ka veoautole ja möödus sellest lühikesel sirgel pärast vastutulija möödumist. Veokist möödasõiduga probleeme ei tekkinud, sest see sõitis üsna aeglaselt. Umbes poolteist

km enne Riisipere viadukti nägi tahavaatepeeglis siniste tulede vilkudes kihutavat politseiautot. Ootamatult lülitas politseiauto kaebaja taha jõudes sisse peatumismärguande. Pidas masina kinni. Auto juurde tulnud politseinik tutvustas ennast ning teatas, et kaebaja on

mööda sõitnud eessõitvast autost kiirusega 126 km/h. Kaebuse esitaja palub tühistada

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

09.10.2012.a otsus väärteoasjas nr 2373,12,005585 ning juhindudes V™S § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde ja selgitas, sõitis 14.09.2012.a hommikul Saaremaale. Sõitis Tallinnas välja kell 09:00. Praam läks kell 12:00. Umbes 10 km ees sõitis Nissan X-Treil. Kaebaja sõitis selle kannul 90 km/h. Nissan X-Treil jõudis enne Riisipere viadukti järele ühele veoautole ja vähendas kiirust. Tekkis autorong. Kaebaja nägi, et enne

Riisipere viadukti, taga tuleb politseiauto. Nissan sõitis umbes 80 km/h. Kaebaja otsustas mööda sõita. Alustas möödasõitu temast ning kui oli mööda saanud, sai aru, et Nissan on lisanud kiirust. Kiiruse lisamine toimus täpselt politsei silma all. Häiris see, kuidas üldse ei

lastud seletusi anda. Karistusega ei olnud nõus ning esitas oma seletuse. Seda tõlgendati

täitsa vastupidi. Inkrimineeriti tahtlus. Kogu tegevus tugines ainult kiiruseradari näidule. Sisuliselt tegutses ta hädaseisundis. See oli ainuke võimalust probleem lahendada. Politsei ei

saa möödasõitude puhul rääkida endast kui turvalisuse tagamisest. Kogu arutelu käigus ei tahetud teada, mis juhtus tegelikult.

3

Tunnistaja Kristjan Laht ütluste kohaselt töötab Lääne-Harju politseijaoskonnas. Enne

patrulli minekut oli instruktaaž. Kiiruse ületamise kohta mäletab, et kaks sõidukit

eemaldusid neist. Üks sõitis teisest mööda. Mõõtsid kiirust Ääsmäe Rohuküla mnt kõrval teel. Möödasõitja liikus 126 km/h, ning see, kellest mööda sõideti liikus kiirusega 96 km/h. Sõitsid kiiruse ületajale järgi ja peatasid ta. K.O-ga suhtles paarimees.

Tunnistaja Tauno Selberg ütluste kohaselt mäletab, et K.O poolt juhitud valge Lexus ületas kiirust möödasõidul. Kaebaja tuli Ääsmäe poolt Haapsalu poole. Nähtavus oli hea. Saavad korraga mõõta kahe masina kiirust. Mõõtis kiirust Kristjan Laht. K.O sõitis kiirusega 126 km/h. Fikseerisid kiirust siis, kui ta oli teises reas. See, kellest mööda sõideti, liikus kiirusega 96 km/h. Antud teelõigul saab teha möödasõitu väiksema kiirusega.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse

isiku poolt toime pandud väärtegu on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate materjalidega. LS § 15 lg 1 p 1 keelab sõita kiirusega 126 km/h. Möödasõidul kiirust ületada

ei tohi. Radarseade oli taadeldud ja mõõtmisel oli järgitud mõõtemetoodika nõudeid.

Tegemist ei ole kohustusliku manöövriga. Kaebuse esitaja otsustas sooritada möödasõitu,

hoolimata asjaolust, et möödasõitev sõiduk oli kiirust lisanud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta K.O kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, kuulanud üle tunnistajad ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et tuleb jätta Jätta K.O

kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korraka

itsebüroo liiklusmenetlustalituse 09.10.2012.a otsus väärteoasjas nr 2373,12,005585 muutmata.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli AB1249871 (VT toim lk 1) kohaselt juhtis K.O 14.09.2012.a

kell 10:02 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuaia mnt 15 km mootorsõidukit Lexus IS220

(registreerimismärk XXX) kiirusega 126+-4 km/h, ületades asulavälisel teel lubatud suurimat kiirust 90 km/h, mitte vähem kui 32 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 15 lg 1 p 1 ning pani toime LS § 227 lg 2 rikkumise.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. LS § 227

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

14.09.2012.a koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT toim lk 5) kohaselt

tuvastati K.O mootorsõiduki kiiruseks kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR

AS005420 (Taatlustunnistuse nr TTRSS-11/00107/29.09.2011) mõõtmisel 126 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-4 km/h, millega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 32 km/h.

4

Kohus ei tuvastanud, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud

asjakohast mõõtemetoodikat. Antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise

menetleja ametniku poolt fikseeritud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab V™S § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade kohta, selle

taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka V™S § 19 lg 1 p 6 nõuded.

Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et sõitis autoga Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 09.10.2012.a otsuses näidatud ajal ja kohas. Kaebuse esitaja märgib oma kaebuses, et tegutses hädaseisundis, mis tekkis sellest, et möödasõidetava sõiduki juht rikkus LS § 53 lg 2 nõuet ja tekitas sellega ohuolukorra. Hädaseisund aga on õigusvastasust välistav institutsioon.

LS § 14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma LS § 51 lg 1 p 4 kohaselt, et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba; p 5 kohaselt sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga; lg 4 kohaselt kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või

liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada.

Kaebaja ning tunnistajate ütlustega on kohtu hinnangul asjas tõendatud kaebaja rikkumine

väärteoprotokolli märgitud ajal ja kohas. K.O pollt möödasõidumanöövri sooritamine ei olnud hädavajalik, sellega lubatud sõidukiiruse ületamine ei ole õigustatud.

Kohus leiab, et K.O-le koostatud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 09.10.2012.a otsus väärteoasjas nr 2373,12,005585 tema karistamise

kohta LS § 227 lg 2 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille

kohaselt on kar

istamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Leo Kunman Kohtunik