1-12-9819/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsembril 2012 a. Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-9819 (12240102425) Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Pro

kurör Olga Dorogan Asja läbivaatamise kuupäev 03.12.2012 avalikul kohtuistungil Kriminaalasi U.V süüdistuses KarS §118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi lühimenetluse korras Süüdistatav U.V isikukood XXX, ei tööta, xxx, varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral, viimati 18.02.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 2 § 25 lg 2 - järgi tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta 7 kuud Tõkend - vahistamine

alates 06.06.2012 Kaitsja vandeadvokaat

Irina Žurina RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238; § 306; § 309 lg 1,3; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2, kohus OTSUSTAS: U.V süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja

KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks

neli aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada U.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 eelvangistuses viibitud aeg use tähtaja hulka ning k lugeda karist aristuse kandmise algust arvestada alates 06.06.2012 a. U.V suhtes kohaldatud tõkend jätta muutmata kohtuotsuse - vahistamine - jõustumiseni. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Irina Žurina taotlus U.V-le riigi õigusabi osutamise eest tasu 422, 40 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu. 0,45 eurot toimiku paljundamise kulu;

2 285 eurot ekspertiisitasu;

Välja mõista U.V´ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud 725 eurot süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 960(230,40+307,20 +422,40) eurot kaitsjatasu.

U.V´il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „U.V 9819 kriminaalmenetluse kulud“. 1-12-

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid sündmuskohalt võetud 12 tk suitsukoni (pakend nr 1) ja valge tass (pakend nr P-2) mis asuvad hoiul Ida prefektuuris

– hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 19.12.2012

Süüdistuse sisu: U.V KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1

süüdistatakse järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema xxx olles alkoholijoobesxxx xxx korteris,

õhtusel ajal, põhjusel, et U.V kasupoja suunas tassi, lõi mitmel ko Mxxx Lxxxo viskas

rral rusikaga näo ja pea piirkonda Mxxx Lxxx`le, millega tekitas kannatanu Mxxx Lxxx`le eluohtlikud tervisekahjustused: aju-kolju kinnine tömp trauma ulatusliku peaaju pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Lisaks xxx Lxxx tekitas U.V M `le järgmised tervisekahjustused: nahaalune verevalum vasaku silma all, marrastus paremal pool otsmikupiirkonnas, põrutushaav vasakul pool ülahuulel, ulatuslik peaaju pehmekelmealune verevalum mõlema poolkera laepoolsel ja mõlemal pool põhimikupoolsel pinnal; nahaalune verevalum vasakul õlavarrel. Seega , tekitades oma tegevusega eluohtliku tervisekahjustuse, pani toime U.V Karistusseadustiku § 118 lg 1 p 1 järgi sätestatud kuriteo.

Samal ajal , viibides alkoholijoobesxxx korteris, tahtlikult pekstes Mxxx Lxxxo`le U.V pea piirkonda, põhjustas ettevaatamatusest Mxxx Lx surma, mis seisnes selles, et U.V xx lüües pidas võimalikuks, et tema tegu

korduvalt rusikate Mxxx Lxxx pea piirkonda, põhjustab Maksim Lõssenko Mxxx Lxxx surma. 01.06.2012.a. oli koomaseisundis saadetud Ida- Viru Keskhaiglasse, misjärel Maksim Lõssenko –kolju tömbi 05.06.2012 kell 20.55 suri kinnise aju trauma, peaajupõrutuse tagajärjel. Seega U.V, põhjustades oma tegevusega teise inimese surma ettevaatamatuse tõttu, pani toime Karistusseadustiku § 117 lg 1 järgi sätestatud kuriteo.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUS

U.V tunnista

imenetlusega.. s end kohtuistungil süüdi ja nõustus lüh Enda ülekuulamist U.V antud ütlusi kohtuistungil ei taotlenud ning kinnitas varem .

3

07.06.2012 kohtueelsel uurimisel U.V poolt antud ütlustest nähtub, et (t lk 68-70) ülekuulamisel oli tal ennast süüdi osaliselt. le kahtlustuse sisu arusaadav ja ta tunnistas

Andis ütlusi: xxx koos U.V Jxxx kellel on 11. aastane poeg Dxxx Kxxx. 01.06.2012 kella 17- 18.00 paiku läks oma naabri Mxxx Lxxx juurde, kes elab korteris nr xxx Kodus oli Mxxx, tema isa VxxxLxxx xxx (perekonnanime ei tea). xxx tarvitasid ja tütarlaps nimega K U.V ja M alkoholi ja jõid ära 05,1 liitrise samaka. Nad istusid Kxxxalkoholi ühes toas, isa magas teises toas. ei joonud. Õhtul tuli korterisse Dxxx ja kutsus koju. Sel ajal kui Dxxx seisis toa ukse U.V juures, viskas Mxxxportselanist tassi Dxxx suunas ja tass purunes vastu ust. Mxxx istus diivanil, mis asus akna all. taburetil Mxxx vastas. Siis

xxx U.V istus U.V tõusis püsti ja lõi M e ühe korra rusikaga parema lõua piirkonda. Pärast seda tahtis toast väljuda, kuid M tõusis püsti ja

xxx lõi U.V kaks korda rusikaga näkku. U.V vastas lõi

talle - kolm korda rusikaga näkku. M U.V läks xxx kukkus diivanile ja kaotas teadvuse aga koju. Umbes 5-10 minuti pärast tuli tagasi. Mxxx lamas diivanil samas asendis ja oli elus. Huul oli tal katki ja verine. U.V palus t märja rätiku ning puhastas M nägu. Seejärel Kxx xxx palus ta Kxxx, et ta helistaks kiirabisse, mida ta ka tegi. Kogu aeg katsus Mxxxi , kuidas maja juurde U.V pulssi. Siis nägi saabus kiirabiauto j

xxx , et Mxxx a pärast seda läks koju. Järgmisel päeval K ütles U.V-le viidi xxx.

U.V saadud löökide pärast tundis füüsilist valu, kuid traumapunkti ei ole pöördunud. M U.V sai U.V xxx surmast teada Kxxx. ei olnud tahtlust tekitada Mxxxe eluohtlikke vigastusi ja seda enam surma. Oli lihtsalt tavaline kaklus.

14.09.2012 kahtlustatava ülekuulamisel (t lk 78 80) U.V jäi oma ütl - uste juurde, kinnitas oma varem

antud ütlusi ega kavatsenud neid muuta. Täiendas oma ütlusi selles osas, et marrastus MxxxLxxxparemal pool otsmikupiirkonnas ei ole

tem

Mxxx Lxxx a tekitatud. Nädal enne juhtunut oli tema juures külas ja lõi end peaga vastu sektsioonkapi klaasi, mille tagajärjel hakkas tal otsmikust verd tulema. Miks ta niimoodi tegi, U.V ei tea. Samuti ei tea U.V midagi nahaalusest verevalumist tema vasakul õlavarrel,

sest ta teda xxx Lxxx sinna ei löönud. Pärast seda, kui M kaotas teadvuse U.V läks tema korterist ära ja oli ära 15-20 minutit.

xxx s aadressil xxx on teostatud sündmuskoha vaatlu , mille tulemused on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis (t lk 1-6) koos fototabelitega selle juurde. Sündmuskoha vaatlusel on tuvastatud, et vaatluse kohaks on kahetoaline korter, mis asub kolmekordse kahe sissekäiguga maja esimese sissekäigu teisel korrusel. Trepimademel asub korter nr 9 paremal pool. Välisuks on varustatud ühe siselukuga. Lukul ja uksel vigastusi ei oie. Vaatluse hetkel on korteris sees

pool lukuaugus võti. Esikust paremal on tuba. Toa parema seina ääres seisab tume sektsioon. Sektsiooni ees on laud. Laual on plastmassist pudel, milles läbipaistev lõhnatu vedelik, ajalehed, raamat, 3 tuhatoosi suitsukonide ja tuhaga, 2 tulemasinat, sangata valge kruus, taldrikul sai pakk More. , keraamiline pokaal, tühi punane suitsu

Tugitooli kõrval on tühi klaaspudel valge hõbedase etiketiga kirjaga Skandinavian Vodka 0,5 -sinise- l. Tugitooli taga on tühi klaaspudel valge sinise etiketiga ja allkirjaga Rahva viin. Põrandal tugitooli - kõrval on väikesed valged kruusikillud, millel on lillemuster ja sees on kuldne triip. Edasi seina ääres akna beeži oranžiga pehmendusega katteriie. Diivanil on segamini juures on diivan, millel on - riided. Peale riiete diivanilt ära võtmist heledal saunalinal, tekikotil ja padjal, mis on aknale lähemal oleval diivaniserval, diivani seljatoe välimisel alumisel osal, mis koosneb kolmest osast, aknapoolse äärmisel ja keskmisel osal on selja pool punased plekid. Tekikotil on suur värske punase aine plekk. Selle toa ratastega laualt võeti sangata väike valge kruus, suurest ümmargusest valgest läbipaistvast klaasist ja kantidega välisservaga tuhatoosist suitsukonid. Välisuksest vasakul korteris on tuba, kus paremal kušetil magab mees. Selles toas, vannitoas, tualetis ja köögis on praht ja vanad asjad, riided, mööbliesemed.

4 11.06.2012 asitõendi vaatlusprotokoll ) vaadeldi 01.06.2012 sündmuskohalt Ida is (t lk 18-19 - Virumaa Kiviõli linn Soo tn 1 9 korterist ära võetud tass Tass on valget värvi ja - i. keraamiline. Tassi pikkus on ligikaudu 5,5 cm ja põhja diameeter on ligikaudu 4,0 cm ja suu koha juurest mõõtes 5,0

cm. Tassil puudub hoidmise koht ning samuti on nii tassi sees kui ka väljaspool mõrad, (foto nr 1,2).

Tunnistaja KxxxTxxx ist (t lk 21-27)

ülekuulamise protokoll nähtub, et xxx xxx Lxxxl aadressil xxx hommikul kella 9.00 paiku tuli tema tuttav õhtusel ajal oli ta külas M Aleksei ning Mxxx s Dxxx, kes elab 8-s korteris. ja Aleksei jõid koos puskarit. Õhtul tuli naabripois Ta ootas Alekseid. Mxxxei tahtnud, et xxxorteris oleks. Dxxxseisis toa uksel. Mxxx istus diivanil. Diivan seisis akna all, toaukse vastas. Mxxx haaras kruusi laualt ja viskas sellega. Kruus lendas vastu uksepiida ülemist osa ja purunes. Aleksei seisis sel ajal ukse juures. Peale seda, kui Mxxx kruusi viskas, Aleksei hüppas M kõrval xxxi juurde. Tunnistaja K. Txxx olin sel hetkel Maxx diivanil. Aleksei lõi M e rusikaga vastu nägu ja lõi ta huule lõhki. M lõi vastuseks samuti xxx xxx Alekseid. Tunnistajale tundus, xxxe rusikaga vastu pead, aga et ta tabas vastu lõuga. Aleksei lõi M seejärel vastu kaela. Kokku lõi 2-3 korda vastu pead ja mitu korda vastu kaela. Peale seda Aleksei võttis D endaga kaasa ja läks ära. M istus diivanil, kattes kätega pead. M ei rääkinud xxx xxx xxx midagi. Paari minuti pärast Aleksei tuli tagasi. Aleksei tuli tagasi üksinda. Ta tõstis Mxxxpead kaelast. Mxxx xxx oli teadvuseta. Aleksei palus tunnistajalt nägu oli peaaegu üleni verine. M märga kaltsu ja hakkas Mxxx ta kutsuks seda i nägu pühkima. Peale seda ta ütles, et välja kiirabi. Peale Aleksei läks korterist ära. Kiirabibrigaad saabus kohale ja Mxxx viidi haiglasse. Mxxx ja Aleksei olid tuttavad. Tunnistaja K. Txxx teab Alekseid umbes 4 kuud. Varem Aleksei ja Mxxxi vahel konflikte polnud. K tajad osutasid Mxxxe abi. Mxxx iirabitöö ja Aleksei jõid alkoholi ühest pitsist (valge keraamiline

kruus katkise sangaga). Õhtu jooksul Aleksei, Ma tõmbasid xxx ja tunnistaja K. Txxx sigarette

More (punane pakk). Konid pan imetas Mxxx id suurde ümmargusse klaasist tuhatoosi. Aleksei n löömise ajal ebasündsate sõnadega.

Tunnistaja K. Txxxsai aru, et Aleksei sai vihaseks ja peksis Mxxx selle eest, et Mxxx viskas kruusi Dixxxpihta. Kui kiirabi korterisse kohale tuli nad , lükkasid

laua sektsiooni juurde, aga diivani koos Mxxxnihutasid vasaku seina juurde. Peale seda kiirabi töötajad (kaks naist) hakkasid M põrandale tõmbama ja seejuures nad lõi tema pea kogemata xxx

vastu radiaatori alumist horisontaalselt toru. Löök käis vastu pea parema kõrvataguse piirkonda. Naine püüdis M i reanimeerida, pannes talle õ looni. Tegi kunstlikku hingamist. Kohe päris xx hubal

alguses, kui kiirabitöötajad tulid korterisse, siis küsisid tunnistajalt: „Mil

lal ta suri?'' Tunnistaja vastas, et ei tea. Kui ta käis kiirabil vastas, siis Mxxx hingas (ta kontrollis hingamist peegliga), kuid ta oli teadvuseta.

Tunnistaja Dxxx Kxxx(t lk 37-38) xxx koos ema Alxxx Jxxxa. andis ütlusi selle kohta, et elab Detsembrist 2011 koos nendega hakkas elama Aleksei, keda ta kutsus xxx. Lj

Ühel päeval ingiti sünnipäevaks kutsika (suvel 2012) oli ta koos Lx a kodus. Talle k xx s ja nad

kavatsesid Lxxx koeraga jalutama minna. Vahepeal xxxnaabri juurde korterisse nr 9. läks L Tunnistaja läks naaberkorterisse Lxxx , et Sxxx poeg istub suures järele. Kui korterisse sisenes, nägi toas ja joob. Lxxx ei joonud, ta ainult suitsetas. Samuti oli seal korteris Kxxx, kes seisis akna juures.

Tunnistaja kutsus Lxxxt xxxoeg (s.o. kannatanu MxxxLxxx kutsikaga jalutama. Sel ajal võttis ) laualt tassi ja viskas tunnistaja D. Kxxx pihta. Tass lendas ust kildudeks. i tast mööda ja läks vastu Selle peale, hakkas Lxxxa Sxxxpoega (s.o. MxxxLx peksma. Tunnistaja D. Kxxx xxt) ei näinud, kas

Slx poeg peksis vastu. Kuna Lxxx teda ta kes keda ja xx lükkas enne kaklust esikusse, ei näinud mitu korda lõi. Pärast tuli ema ja saatis ta koju.

Tunnistaja U.V Jxxxa (t lk 40-41 xxx koos oma poja Dxxxi Koxxx. ) ütluste kohaselt ta elab Umbes kolm aastat tagasi sai xxx hakkasid Alekseiga tuttavaks U.V-ga, kes elas siis koos elama tema korteris. Neil olid head suhted, samuti tema pojaga.

5 xxx hommikul oli ta kodus. Samuti olid kodus ka Aleksei ja xxx ta aiamaale. Kella 10.30 paiku läks Kella 17.00 - , et naaberkorteri nr 9 uks oli lahti ja esikus seisab 17.30 paiku tuli koju tagasi. Nägi tema poeg. Selles korteris elab Sxxx Lxxxja tema poeg Mxxx

. Läks korterisse ja nägi, et suures toas kaklevad Mxxx ja Aleksei. Samuti oli toas Mxxx xxxTxxx, kes seisis akna juures ja sõbranna K vaatas kaklust pealt. Tunnistaja U.V Jxxx saatis oma poja koju ja lahutas kaklejad. , et Mxxx Nägi on huul katki, Alekseil ta kehavigastu Aleksei koju ja ise tagasi si ei näinud. Pärast seda ta viis läks korterisse nr 9, et Kxxxa suitsu teha. Kui tuli korterisse, istus Mxxx suures toal laua taga voodil. Nad tegid Kxxx , kuidas Mxxx magama heitis. xxx suitsu samas toas ja ta nägi i kurtnud millelgi üle. Ta tegi suitsu ja läks koju. Umbes poole tunni pärast tuli tema korterisse Kxxx xxx ei ja ütles, et M hinga. Aleksei ütles Kxxx, et ta kutsuks kiiresti kiirabi ja seejärel läksid nad koos korterisse nr 9. Seejärel tunnistaja nägi kuidas tuli kiirabi ja Mxxxviidi haiglasse. 05.06.2012 õhtul sai teada, et Mxxx

suri. Järgmisel päeval võttis politsei Aleksei kinni.

Kahtlustat - ava U.V (t lk 65 66) kinnipidamise protokollist nähtub, et teda peeti kinni 06.06.2012 kell 12.40 ning isikul nähtavaid kehavigastusi ei ole.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis (t lk 31- eksperdiarvamuse kohaselt 35) väljendatud MxxxLxxxsurma põhjuseks oli aju kolju kinnine tömp trauma ulatusliku peaaju - pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel (SA Ida-Viru keskhaigla haiguslugu nr 12-06869/55) kannatanu surm saabus 05.06.2012 a kl 20.55 SA IVKH intensiivravi palatis. M. Lõssenko surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised tervisekahjustused: vähemärgatav nahaalune verevalum vasaku silma all, marrastus paremal pool otsmikupiirkonnas, põrutushaav vasakul pool ülahuulel, ulatuslik peaaju pehmekelmealune verevalum mõlema poolkera laepoolsel ja mõlemal pool põhimikupoolsel pinnal; vähemärgatav nahaalune verevalum vasakul õlavarrel. Arvestades vigastuste morfoloogilisi iseärasusi - marrastus otsmikupiirkonnas kaetud paksu koorikuga; nahaalune verevalum vasaku silma all vähemärgatav, lilla; huulehaava servades sedastatav granulatsioonikude - on alust arvata, et need vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (võimalik, et rusika või muu sarnase esemega) mitte vähem kui 3 6 päeva enne surma. Arvestades vasakul õlavarrel esineva - nahaaluse verevalumi morfoloogilisi iseärasusi sinakas värvus roheke äärisega - - on alust arvata, et see vigastus on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega mitte vähem kui 6 8 päeva enne surma. -

Kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel 01.06.2012 a. kl. 23.10 SA IVKH intensiivravi osakonnas kannatanult võetud veres oli etanooli kontsentratsioon 2,88 g/l, mis vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele; 01.06.2012 a kl.21.45 kannatanult võetud veres ei leitud narkootilisi aineid. Toksikoloogiauuringul nr 584/26.06.2012 Mxxx Lxxx surnukeha verest ega silmaklaaskeha vedelikust ei leitud etanooli; verest leiti tramadooli. Kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel tramadooli manustati SA IVKH-

s kannatanu ravi käigus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt KrMS § le 61 hindab kohus tõendeid nende k - ogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav U.V pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Kohus loeb süüdistatava U.V süü temale esitatud süüdistustes tõendatuks tunnistajate

6 Kxxx xxxgi, xxxxxxi, U.V Jxxx To ja süüdistatava enda ütlustega, eksperdiarvamusega, aga ka muude asjas kogutud tõenditega s.o sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja asitõendi

vaatlusprotokolliga. Tunnistajad Kxxx Txxx, Dxxx Kxxxv ja AlxxxJxxx xxx korteris, , a nägid, et U.V viibides alkoholijoobes, lõi Mxxx Lxxx millega tekitas kannatanu Mxxx t, Lõxx tervisekahjustused ja nimetatud ütlused seonduvad eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis ja ekspertiisiaktiga. Tunnistajate ütlused ei U.V-le kui ole omavahel vastuolus ja osutavad isikule, kes kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda korduvalt vastastikuse kakluse käigus vastu pead. kahelda ei ilmne. Põhjust tunnistajate ütluste usaldusväärsuses Süüdistatav U.V oma süüd ise tunnistas kohtuistungil talle inkrimineeritud kuriteos

ning eeluurimisel andis ütlusi, et 01.06.2012 õhtul ta oli kannatanu Maksim Lõssenko juures korteris ning nende vahel tekkis kaklus, mille käigus ta lõi korduvalt kannatanut rusikaga näkku. Selle tagajärjel kannatanu kukkus diivanile ja kaotas teadvuse. U.V ei olnud tahtlust tekitada Maksimile eluohtlikke vigastusi ja seda enam surma.

Eksperdiarvamusega on tõendatud, et M surma põhjuseks oli aju kolju kinnine tömp xxx Lxxx - trauma ulatusliku peaaju pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Kannatanu surm saabus 05.06.2012 . .kl 20.55. a M. Lxxx

o surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati ja U.V tahtliku tegevusega on alust seostada järgmisi tervisekahjustusi: ulatuslik peaaju pehmekelmealune verevalum mõlema poolkera laepoolsel ja mõlemal pool põhimikupoolsel pinnal;. Nahaalune verevalum vasaku silma all, marrastus paremal pool otsmikupiirkonnas, põrutushaav vasakul pool ülahuulel võisid olla tekitatud löökidest rusikaga mitte vähem kui 3 6 päeva enne - surma. Nahaalune verevalum vasakul õlavarrel on tekitatud löögist tömbi piiratud pinnaga esemega mitte vähem kui 6 8 päeva enne surma. -

Eksperdiarvamuses kirjeldatud vigastuste tekitamise viis ja aeg haakub süüdistatava enda ning tunnistajate Kxxxa Txxi, xxxxxxvi, U.V Jxxx U.V Mxxx Lxxxo a ütlusega poolt peksmise kohta rusikaga parema . Kuna U.V lõi kannatanut, süüdistatava enda sõnul lõua piirkonda ja seejärel kolm korda rusikaga näkku, mille tagajärjel M. Lxxx kukkus diivanile ja kaotas teadvuse, siis on kannatanul kindlakstehtud vigastused (kolju kinnine tömp trauma ulatusliku peaaju pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse) põhjuslikus seoses süüdistatava teoga.

Kuigi tunnistaja Kxxx xxx To ülekuulamisel avaldas, et kui kiirabi töötajad (kaks naist) hakkasid Mxxx põrandale tõmbama ja seejuures lõi nad tema pea kogemata vastu radiaatori alumist horisontaalselt toru. Löök käis vastu pea parema kõrvataguse piirkonda, on väheustav, et nimetatud löök võis oluliselt mõjutada kannatanu Mxxx Lxxxo seisundit, kuna viimane oli sel ajal teadvuseta varasemalt saadud

löökidest.

Eksperdiarvamusest nähtub, et nahaalune verevalum vasaku silma all, marrastus paremal pool otsmikupiirkonnas, põrutushaav vasakul pool ülahuulel võisid olla tekitatud löökidest rusikaga

mitte vähem kui 3 6 päeva enne surma. Seega 01.06.2012 saadud löökidest. -

U.V ka ise ei välistanud, et kannatanul võivad olla tõsised vigastused sest hiljem puhastas ja s xxx, et ta helistaks ta märja rätikuga kannatanu nägu verest puhtaks eejärel palus ta Kr kiirabisse, mida tema ka tegi. Kogu aeg katsus Mxxxpulssi. U.V Nägi pärast seda läks koju. maja juurde kiirabiauto saabumist ja

U.V ütlused selles osas, et marrastus Mxxx Lxxx paremal pool otsmikupiirkonnas ei

ole tema te

Mxxx Lx peaga vastu kitatud kuna nädal enne juhtunut oli tema juures külas ja xxo lõi sektsioonkapi klaasi, mille tagajärjel hakkas tal Samuti ei tea U.V otsmikust verd tulema. midagi nahaalusest verevalumist tema vasakul õlavarrel, sest ta teda sinna ei löönud.

7 Nimetatud U.V ütlusi kannatanu varasemate vigastuste olemasolu osas ei ole võimalik toimiku materjali põhjal kontrollida. üüdistatava sõnul need S kannatanu vigastused olid saadud nädal enne sündmusi kuid puuduvad tõendid, mis 01.06.2012 seostaksid nende tekitamist U.V-ga ja seda kinnitaksid.

Kohus arvestab U.V süü ülestunnistamist selles, et Mxxx Lõxxx kaotas teadvuse peale U.V lööke rusikaga Mxxx Lxxx . Teised kannatanuga samas e näo ja pea piirkonda ruumis viibinud isikud peale U.V füüsilist vägivalda Mxxx Lxxx suhtes ei kasutanud. M.Lxxxviidi

poolt kannatanu suhteliselt lühikese ajavahemiku möödumisel peale U.V löömist tagajärjel. haiglasse, kus ta hiljem ka suri saadud tervisekahjustuste

Süüdistatav U.V kasutas kannatanu suhtes vägivalda otsese tahtlusega ja põhjustas

tagajärje raske tervisekahjustuse vähemalt kaudse tahtlusega. Teist inimest rusikaga pähe, ehk - elutähtsa organite piirkonda korduvalt lüües möönis U.V, et sellega võib ta tekitada kannatanu elule ohtliku tervisekahjustuse.

KarS § 118 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud lg 1 p 1

oht elule. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises, kusjuures see konkreetne tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei oma tähtsust, kuivõrd tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. Süüdlase tegevus peab olema saabunud tagajärjega

põhjuslikus seoses. Eluohtlik on tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse

tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust, kusjuures süüteokoosseis on täidetud, kui

isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav U.V lüües kannatanu Mxxx Lxxx mitmel korral rusikaga pea piirkonda t möönis igasuguse tervisekahjustuse tekitamise

võimalikkust. Süüdistatava U.V poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 118 p 1 järgi, sest ta süüdistuses tähendatud ajal ja kvalifitseeritud lg 1 kohas tungis kallale kannatanu Mxxx xxx Lõ ja lõi teda rusikaga näo ja pea piirkonda, põhjustades viimasele aju- trauma ulatusliku peaaju pehmekelmealuse verevalumiga, mille kolju kinnise tömbi tüsistusena tekkis peaajuturse, mis on eluohtlik tervisekahjustus.

U.V süüdistat e ka KarS § 117 lg 1 järgi, s.o teise inimese surma põhjustamises aks

ettevaatamatusest. Mxxx Lxxx tema tekitatud surma saabumise ja süüdistatava tegevuse vahel esineb kausaalne seos –

raske tervisekahjustus põhjustas kannatanul e töm aju-kolju kinnis bi trauma ulatusliku peaaju

pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse, mille tagajärjel omakorda saabus kannatanu surm. Ettevaatamatus süü vormina seisneb selles, et U.V, pidades küll võimalikuks, et tema

löögid võivad põhjustada ohu kannatanu elule, ei soovinud ometi kannatanu surma saabumist ja

lootis seda vältida. Süüdistatava ning tunnistajate ütluste põhjal olid Kxxxa Txxxi ja AxxxJxxxva U.V ja Mxxx Lxxx pigem joomakaaslased. Kergemeelsust süüdistatava käitumises näitab kohtu arvates see, et ta tundis küll muret kannatanu seisundi pärast 20 minuti pärast tuli tagasi, (umbes 5- Mxxx lamas diivanil samas asendis ja oli elus.

Huul oli tal katki ja verine. U.V palus K t märja rätiku ning puhastas M i nägu. xxx xxx

Seejärel palus ta K i pulssi. Siis nägi xxxt, et ta helistaks kiirabisse. Kogu aeg katsus Mxxx maja juurde kiirabiauto saabumist ja pärast seda läks koju), kuid ei olnud siiski piisavalt tähelepanelik, tajumaks objektiivselt ettenähtavat ohtu xxx Lxxxo elule.

Süüdistatava U.V käitumises esinevad talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude

objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, ta on süüvõimeline, tema süüd ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, seega tuleb ta süüdi tunnistada KarS §-de 118 lg 1 p 1 ja 117 lg 1 järgi ning mõista temale karistus.

8

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava U.V stust kergendab kohtuistungil süü tunnistamine. Süüdistatava kari U.V karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Kohus leidis, et süüdistatava vastutust kergendavaks asjaoluks on MxxxLx provotseeriv xx käitumine, kes reageeris viimase käitumisele füüsilise vägivalla kasutamisega tema lähedase,

alaealise pereliikme suunas tassi viskamisega, mis alaealist siiski ei tabanud. U.V vastutust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus aga ka kannatanule arstiabi kustumise korraldamine abi osutamiseks.

U.V süü suuruse hindamisel võtab kohus aluseks teo toimepanemise asjaolud – kannatanu kehaline väärkohtlemine, mille tagajärjeks oli temale raske tervisekahjustuse tekkimine, millega oli põhjustatud oht elule toimus olukorras, kus süüdistatav ja kannatanu ühiselt tarvitasid alkoholi. Kannatanu ja omavahelised suhted ei olnud vaenulikud, varem nende U.V

vahel konflikte polnud, süüdistatava vägivaldne käitumine vallandus joobeseisundis, kus tema enesekontroll vähenes. 01.06.2012.a. olid kannatanu ja süüdistatav koos tarvitanud alkoholi. U.V on varasemalt mitmel korral karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest (t lk 59-63). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava U.V isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat U.V tuleb lugeda isikuks, keda on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille

eest nähakse karistusena ette kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese ast lg 1 me kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastane vangistus.

Kohus, juhindudes Riigikohtu lahenditest kriminaalasjades nr 3-1-1-99-04 ja 3-1-1-1-08 leiab, et U.V pani Maksim Lõssenkot lüües ning sellega kannatanule

raske tervisekahjustuse tekitamise ja ettevaatamatusest kannatanu surma põhjustamisega õiguslikult toime ühe teo, mis tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi. Seega on U.V toime pannud ühe teo, mis vastab kahele eri süüteokoosseisule ning talle tuleb KarS § 63 lg 1 järgi mõista karistus KarS § 118 lg 1 p 1 kui seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud tegudest ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuritegudest lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ja määra valiku aluseks.

Kohus on seisukohal, et süü suurust, karistust kergendava asjaolu esinemist ning eripreventiivset prognoosi arvestades karistuseks vangistus KarS süüdistatavat U.V-le tuleb mõista

§118 lg ettenähtud sanktsiooni alammäära

1 s, sest selliselt on kohtu arvates piisav karistuse

eesmärke süüdistatava U.V Karistuse mõistmisel peab kohus puhul saavutada.

vajalikuks arvestada orduvalt kriminaalkorras karistatavust aga ka süüdistatava varasemalt k

kuriteo toimepanemist alkoholijoobes, mis välistab mõistetud vangistuse tingimusliku kohaldamise vaatamata süüd oluliselt kergendavate asjaolude olemasolule.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, et karistuse kandmisest

tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla vaid kergemate kuritegude puhul ja

lühiajalisemate vangistuste puhul. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates välistatud süüdistatava U.V karistusest tingimisi vabastamine.

9 KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Kuna on viibinud alates 06.06.2012 eelvangistuses (t lk 74-75), siis tuleb KarS U.V § lugeda karistuse tähtaja hulka ning karistuse kandmise 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg algust arvestada alates 06.06.2012 a.

Tõkend tuleb jätta muutmata kuni U.V - vahistamine - vangistuse kandmisele asumiseni, et oleks tagatud kohtuotsuse täitmine.

Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. -st

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis K on rMS § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 sätteid kohaldades esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5

palga alammäära ehk 725 eurot; kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 285 eurot (t lk 36), – kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot (t lk 87) ning vandeadvokaat Irina Žurina larvest väljamaksmisele kuuluv õigusabi tasu ja le riigiee riigi kuluhüvitis kokku summas 960(230,40+307,20 +422,40) eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu tuleb jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud : 0,45 eurot toimiku paljundamise kulu; 285 eurot ekspertiisitasu;

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma