4-12-6264/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 19. detsember 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 12 – 6264 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Vaidlustatud lahend MR 30.11.2012.a. kaebus PPA Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 16.11.2012.a. otsusele väärteoasjas 2330,12,008868 Kaebuse esitanud isik MR, isikukood XXX, elukoht: xxx Kaebuse esitaja kaitsja JELENA LEHTER, Jurex Õigusbüroo OÜ, Tartu mnt. 18 – 56, 10115, Tallinn Kohtuväline menetleja PPA Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond, Vabaduse 5, 20303, Narva Menetluse liik kirjalik menetlus

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Rahuldada MR kaebus.

Tühistada PPA Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 16.11.2012.a. väärteoasjas 2330,12,008868 tehtud otsus ning lõpetada MR suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

PPA Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 16.11.2012.a. väärteoasjas 2330,12,008868 tehtud otsusega tuvastati, et MR juhtis 19.10.2012.a. kell 00:52 Ida – Viru maakonnas, Vaivara vallas, Tallinn – Narva maantee 201. kilomeetril, liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit Audi A6 Väärteoasi nr. 4 – 12 – 6264

2 registreerimismärgiga xxx99±7 km/h, liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud teelõigul 70 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Menetlusalune isik MR rikkus seega liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõuet pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h. liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt kahetseb juhtunut ja palub mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks ega ka mõistlikuks määrata isiku järjekordse õigusrikkumise eest üksnes rahatrahvi, rahatrahvid ei mõjuta isikut mitte mingisuguselgi moel, isik jätkuvalt paneb toime õigusrikkumisi. Lubatud sõidukiiruse ületamise näol on tegemist raske õigusrikkumisega, millega seatakse ohtu ka teised kaasliiklejad. Juht on kohustatud olema liikluses tähelepanelik ja kohustus on kinni pidada ka kehtestatud seadustest. Otsuse vastuvõtmisel ei leidnud kohtuväline menetleja niivõrd kergendavaid asjaolusid, et võiks piirduda üksnes rahatrahvi määramisega. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja MRle LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 53 trahviühiku ulatuses s.o. 212,00 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

KAEBUSE SISU

MR esitas 30.11.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada PPA Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 16.11.2012.a. otsus väärteoasjas 2330,12,008868 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. MR põhjendab esitatud kaebust sellega, et vaidlustatav otsus on ebaõige ning menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel alljärgnevatel põhjustel. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et 19. oktoobril 2012.a. kella 00.52 ajal juhtis ta Tallinn- Narva mnt (Tallinna suunas) 201. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX kiirusega 99+/- 7 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 22 km/h võrra. Väärteoprotokolli kohaselt lubatud kiirus antud teelõigul on 70 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt liikumiskiiruse mõõtmise kohaks oli Ida-Virumaa, Vaivara, Tallinn-Narva maantee 201,3. kilomeeter, x 728530 y 6592339. Kaebaja ei saa nõustuda sellega, et kohtuväline menetleja teostas liikumiskiiruse mõõtmist just kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ja väärteoprotokollis näidatud kohas ehk Tallinn- Narva 201,3. kilomeetril. Sõites Tallinn-Narva maanteel Tallinna suunas nägi kaebaja maantee u 202-201. kilomeetril liiklusmärki nr 351, millega kehtestati suurim sõidukiirus 70km/h. kaebaja vähendas kiirust ning sõitis lubatud kiirusega. Umbes 200 meetri peale ristmiku nägi kaebaja liiklusmärki nr 376 «Piirangute lõpp" ning suurendas kiirust kuni 90-92 km/h. Nimetatud liiklusmärk asub u 201,32. kilomeetril Tallinn-Narva maanteel Tallinna suunas. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Seega liikudes Tallinn- Narva maanteel Narva suunas tõepoolest viibis patrullauto kiiruse mõõtmise ajal liiklusmärgi nr 351 kehtimise alal, kuid vastassuunas liikuvad autod viibisid samal teelõigul oma sõidureas juba liiklusmärgi nr 376 kehtivuse alal, seega oli antud teelõigul lubatud sõidukiirus 90 km/h (lisa 6) Kiirusmõõteseadme kasutamise ja väärteo protokollides on märgitud, et kaebaja sõiduauto viibis sõidukiiruse mõõtmisel täpselt 201,3. kilomeetril, kuid protokollidest ei selgu, mis viisil kaebaja sõiduauto asukoht oli tuvastatud sellise täpsustusega. Antud juhul ei ole võimalust seda tuvastada ka politseisõiduki GPS alusel, kuna võttes aluseks protokollides sätestatud koordinaate (x ja y on protokollis on märgitud vastupidi) tuleb järeldada, et sõidukiiruse mõõtmise ajal viibis politseiauto u. 20 meetrit maanteest eemal (lisa 7), kuigi protokollist selgub, et politseiauto siiski liikus maanteel. Menetlusalune isik on seisukohal, et antud väärteoasjas puuduvad tõendid, mis võimaldavad teha tõsikindlat järeldust, et sõidukiiruse mõõtmise ajal kaebaja sõiduauto viibis täpselt Tallinn-Narva

3 maantee 201,3 kilomeetril. Samas isegi juhul kui pidada protokollis märgitud koht õigeks, ka sel juhul tuleb konstateerida, et kaebaja sõiduauto viibis teelõigul lubatud sõidukiirusega 90 km/h, kuna liiklusmärk 376 (Piirangute lõpp) asub u 320 m kaugusel 201. kilomeetripunktist (lisa 6). Antud juhul väärib tähelepanu, et kohtuvälise menetleja vaidlusaluses otsuses on väärteo toimepanemise kohaks märgitud Vaivara vald, Ida-Viru maakond, Tallinn-Narva, 201 km. Kuna Tallinn-Narva maanteel 201. kilomeetril (Tallinna suunas) lubatud sõidukiirus on 90km/h. Seega isegi juhul kui autojuht siiski ületas lubatud sõidukiirust (90km/h) liikudes antud teelõigul ei ole tema poolt toime pandud väärtegu kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi, mis näeb ette karistust mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Menetlusalune isik on seisukohal, et antud juhul ei ole tõendatud, et sõiduauto viibis väärteoprotokollis märgitud kohas sõidukiiruse mõõtmise ajal. Seega ei ole MR toimepannud väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegu. Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. KrMS § 62 kohaselt tõendamiseseme asjaolud on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis. Eeltoodust lähtudes leiab menetlusalune isik, et antud juhul ei olnud alust väärteomenetluse alustamiseks ning menetlus tuleb lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 13.12.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 12 – 6264 (2330,12,008868) MR kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub kaebuse esitajaga, et väärteoasjas tehtud otsuses on mõningad ebatäpsused faktiliste asjaolude kohta (ületatud sõidukiirus ja rikkumise koht), kuid leiab, et põhimõtteliselt on menetlus läbi viidud nõuetekohaselt ja eelmainitud puudused ei peaks kaasa tooma otsuse tühistamist, kuna menetlusalune isik ikkagi ületas lubatud sõidukiirust ja pani sellega toime väärteo. Seepärast palub kohtuväline menetleja Harju Maakohut jätta MR kaebus väärteoasjas nr 233012008868 rahuldamata ja politsei otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et MR kaebus tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul ei selgu väärteoasja materjalidest üheselt rikkumise toimepanemise koht, seega pole võimalik ka öelda, milline oli kiiruse piirang antud kohas. 19.10.2012.a. koostatud väärteoprotokollis AB 1302505 on märgitud, et rikkumine leidis aset Tallinn – Narva maantee 201,3 kilomeetril GPS koordinaatidega Y: 6592339, X: 728530. Samal päeval koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud sama koht liiklusjärelevalvet teostanud politseisõiduki asukohaks. Kui nimetatud GPS koordinaadid kanda kaardile, siis selgub, et rikkumise koht ja politseisõiduki asukoht ei ole mitte Tallinn – Narva maanteel, vaid orienteeruvalt 20 – 30 meetrit maanteelt põhja suunas. Eelnimetatud asjaolule on viidanud MR oma kaebuses. Seega ei saanud politseipatrull, asudes GPS koordinaatidel Y: 6592339, X: 728530, olla liikumises kiirusega 60 km/h ja teostada sõiduki sõidukiiruse mõõterežiimiga „vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist“ Samuti on kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis märgitud, et politseisõiduki sõidu suund oli Tallinn ning sõidukiirust ületanud sõiduk lähenes politseisõidukile. Väärteoprotokollis on aga

4 märgitud, et MR poolt juhitud sõiduauto liikus Tallinna suunas. Seda on kinnitanud ka MR 19.10.2012.a. antud ütlustes. Seega pidid nii politseisõiduk kui ka MR poolt juhitud mootorsõiduk liikuma samas suunas, mistõttu ei olnud võimalik politseil mõõta MR sõiduki kui politseisõidukile vastu tuleva sõiduki kiirust. Kohus peab vajalikus osundada kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtule 13.12.2012.a. saadetud kirjalikule seisukohale, milles kohtuväline menetleja avaldab, et väärteoasjas tehtud otsuses on mõningad ebatäpsused faktiliste asjaolude kohta (ületatud sõidukiirus ja rikkumise koht). Seega möönab ka kohtuvälise menetleja esindaja asjaolu, et otsuse tegemisel on tuginetud ebatäpsetele faktilistele asjaoludele. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 09.06.2011.a. otsuses nr. 3-1-1-45-11 asunud seisukohale, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. LS § 227 sätestatud süüteo (lubatud sõidukiiruse ületamine) puhul on oluliseks faktiliseks asjaoluks rikkumise toimepanemise täpne koht, mille pinnalt on võimalik tuvastada, milline kiirusepiirang antud teelõigul kehtis ning sellest sõltuvalt on võimalik kvalifitseerida tegu LS § 227 lg 1 – 3 järgi. Väärteoprotokollis märgitud asukohas ei olnud MRl ega politseisõidukil üldse võimalust liikuda, mistõttu ei saa ka tõstatuda küsimust lubatud sõidukiiruse ületamisest. Eeltoodud rikkumine on vaadeldav väärteomenetluse õiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ja seega kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise alus. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus MR kaebuse ja tühistab PPA Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 16.11.2012.a. otsuse väärteoasjas 2330,12,008868 ning lõpetab MR suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 1; § 120 lg 1, 132 punktist 3, § 133, § 134

Leili Raedla Kohtunik