1-12-9991/12 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9991 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 19. oktoobri 2012 määrus vara arestimise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Valeri Kalikase määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 326 lg-st 2 § 323 lg 2 p-st 2; § 384 lg-st 1 jätta läbi vaatamata Valeri Kalikase määruskaebus Viru Maakohtu 19. oktoobri määruse peale.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Kriminaalasjas nr 12240101587 alustati 16.04.2012 menetlust seoses sellega, et ajavahemikul 21.04.2010-02.01.2012 XXX linnas Ida-Virumaal N.K ja Valeri Kalikas varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel veensid S.L. investeerima XXX USA dollarit Valeri ja N.K e Poolas ja Leedus tegutsevasse ärisse. Raha üleandmisel sõlmiti leping, mille kohaselt Valeri ja N.K pidid tagasi maksma S.L. ile XXX USA dollarit tähtajaga 01.05.2011. 21.04.2010 sõlmisid S.L. ja N.K notari juures võlalepingu XXX USA dollari suuruse laenu andmiseks. Laenu põhiosa ja intresside/dividendide summas XXX USA dollarit tagasimaksmise ajaga hiljemalt 01.05.2011. Samuti andis N.K suulise lubaduse, mille kohaselt „äri“ ebaõnnestumise korral müüb ta maha XXX asuva maja ning tasub võlgnevuse. 2010. a mais soetas N.K endale sõiduauto BMW X5. S.L. i küsimusele auto ostmise kohta vastas N.K , et ostis auto eraisikult Tartust enda raha eest. 2011. a, kui oli aeg tasuda S.L. i ees võetud kohustus, lubas N.K korduvalt Poolast raha ära tuua ning võlgnevuse tasuda. N.K võlgnevust ei tasunud ning teatas, et BMW X5 võeti temalt Poola piiril ära, kuna see oli väidetavalt varastatud. S.L. pöördus nõudega kohtutäituri poole, kuid kohtutäituri andmete kohaselt puudus N.K el kinnisvara ning notariaalse võlakirja alusel ei ole S.L. i nõuet võimalik täita.

2. Kriminaalasja juurde on ühendatud ka kriminaalasi nr 11740000227 milles kahtlustatakse N.K t selles, et tema ajavahemikul 23.08.2011-08.09.2011 varalise kasu saamise eest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel sai J.L. käest XXX eurot, mille eest lubas talle müüa korteri XXX.

3. Viru Ringkonnaprokuratuur esitas Viru Maakohtule taotluse arestida tsiviilhagide tagamiseks ning vara võõrandamise tõkestamiseks J.K. kuuluvad kinnisasjad.

4. Maakohus rahuldas Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse ja arestis tsiviilhagi tagamiseks kinnisasja aadressil XXX, katastritunnus: 51103:003:0042, registriosa number: 3218709 ning korteriomandi aadressil XXX katastritunnus: 51104:001:0044, pindala 48,20 m², registriosa number on 742009.

5. Viru Maakohtu 03.12.2012 määrusega parandati Viru Maakohtu 19.10.2012 kohtumääruses olev viga ja loeti uueks sõnastuseks: „Anda luba arestida tsiviilhagide tagamiseks J.K. (isikukood 38711232239, elukoht XXX) kuuluv kinnisasi aadressil XXX linn, katastritunnus: 51103:003:0042, registriosa number: 3218709. Anda luba arestida tsiviilhagide tagamiseks S.A. (isikukood 37512040041), elukoht XXX) kuuluv korteriomand aadressil XXX katastritunnus: 51104:001:0044, pindala 48,20 m², registriosa number on 742009“. Muus osas jäeti Viru Maakohtu 19.10.2012 kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-12-9991 muutmata.

6. 21.11.2012 registreeriti Viru Maakohtus Valeri Kalikase määruskaebus Viru Maakohtu 19.10.2012 määrusele, milles kaebaja taotleb tühistada Viru Maakohtu 19.10.2012 kohtumäärus, millega anti luba arestida J.K. kuuluv kinnistu registriosa nr 3218709 ja S.A. kuuluv kinnistu registriosa nr 742009 ning vabastada vara aresti alt. Viru Maakohus edastas kaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohtunik leiab, et Valeri Kalikase esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning põhjendab seda järgmiselt.

KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi.

KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust.

KrMS § 384 lg 1 järgi on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

KrMS § 326 lg 2 esimese lause kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile KrMS § 323 lg 2 p-des 1-3 sätestatud alustel.

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebe korras saab eeluurimiskohtuniku arestimismääruse vaidlustada isik, kelle suhtes arestimismäärus tehti ja prokuratuur. Samuti on KrMS § 384 lg 1 järgi määruskaebeõigus menetlusvälisel isikul, kelle õigusi või seaduslikke huve on kohtumäärusega piiratud.

Vara arestimismäärusest ja seda parandavast määrusest nähtub, et vara arestimismäärus tehti J.K. (isikukood 38711232239, elukoht XXX) kuuluva kinnisasja aadressiga XXX linn, katastritunnus: 51103:003:0042, registriosa number: 3218709 ja S.A. (isikukood 37512040041), elukoht XXX) kuuluva korteriomandi aadressiga XXX katastritunnus: 51104:001:0044, pindala 48,20 m², registriosa numbriga 742009 arestimiseks. Seega on tulenevalt KrMS § 384 lg-st 1 õigus määruskaebe korras vara arestimist vaidlustada nimetatud isikutel. Valeri Kalikasel puudub seega õigus esitada kaebust S.A. i vara arestimise osas. Ka asjaolu, et Valeri Kalikas on esitanud ringkonnakohtule üldvolikirja (sõlmitud 06.06.2011 Sillamäe notari Irina Kritsuk juures), millega J.K. on Valeri Kalikast volitanud m.h esindama teda kohtuprotsessides kõigi temale kuuluvate õiguste teostamisel, ei muuda Valeri Kalikast esindajaks kriminaalprotsessis, kus on sätestatud esindajale nõuded. KrMS § 41 lg 4 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses või sellele vastava kvalifikatsiooni. Valeri Kalikas nimetatud nõuetele vastavust tõendanud ei ole, mistõttu tuleb tema poolt J.K. e esindajana esitatud määruskaebus jätta KrMS § 326 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebuse läbivaatamata jätmise tõttu ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuse sisulisi väiteid.

Maarika Kuusk Kohtunik