1-12-3164/42 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3164 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. novembri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Karl-Eric Männimetsa (Männimets) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu 8. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Karl-Eric Männimetsa määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule

kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 08.11.2012 määrusega jäeti Karl-Eric Männimets temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

K-E. Männimets kannab karistust Tartu Maakohtu 17.05.2012 kohtuotsuse alusel, millega ta

mõisteti süüdi KarS § 120, § 121, § 136 lg 2, § 215 lg 2 p-de 1,2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmise aja algus on 06.12.2011 ja lõpp 06.06.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 06.09.2012.

2

Esimese astme kohtu määruse sisu

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja ning tutvunud Viru Vangla esitatud materjaliga, leidis, et K-E. Männimets ei kuulu tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus

arvestas käitumist karistuse kandmise ajal, m.h seda, et käesoleval ajal on tal 3 karistust

vangla vara lõhkumise eest. Süüdimõistetu õiguspärane käitumine vanglas on aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Samuti arvestas kohus karistuste üldarvu ning

fakti, et K-E. Männimets on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud

kontrollnõudeid järgida, mistõttu puudus kohtul alus uskuda, et K-E. Männimets nüüd

kontrollnõudeid järgima hakkab ja tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku

kriminaalhooldust. Töökoha ja sissetulekute puudumisel võib K-E. Männimetsal tulla probleeme elamispinna eest tasumisega, mis soodustab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti võib hariduse ning eriala puudumine olla takistuseks kandideerimisel tööturul.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes palub vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. K-E. Männimets palub arvestada sellega, et ta oli kuritegusid sooritades alaealine.

Määruskaebuse esitaja väidab, et tema elukoht on järelevalveta ja karistuse täielikul ärakandmise ajaks on sellel suur võlg, mis tähendab elukoha kaotust.

K-E. Männimets soovib käia katseajal Võru Täiskasvanute Gümnaasiumis, et omandada põhiharidus. Tal on katkenud kontaktid vennaga, ent ta suhtleb aeg-ajalt õega ja isaga nii telefoni kui kirja teel ning emapoolse vanaemaga, kes on tema probleemidega kursis.

Määruskaebuse esitaja selgitab, et tema katseajad on olnud negatiivsed, kuna ta oli siis

alaealine. Samas kahetseb ta, et ei järginud katseaja nõudeid ega suutnud ÜKT tunde teha.

Viimast põhjendab ta viibimisega erikoolis, samuti ei lastud tal vahepeal tunde teha ja ei pandud neid kirja. K-E. Männimets lubab ennetähtaegse vabastamise korral asuda õiguskuulekale teele.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

võimalik K-E. Männimetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks

saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, keda on varasemalt korduvalt

karistatud, kellel on ka vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused ja kes ei ole varasemalt

suutnud kontrollnõudeid täita, on ennatlik ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

3. Määruskaebuse esitaja osas peab kohus positiivseks, et ta on säilitanud võimalust mööda suhted lähedastega. Tal on plaan asuda õppima Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi ning soov

asuda õiguskuulekale teele. Vangistuses on süüdimõistetu osalenud individuaalvestlusel

kriminaalhooldusametnikuga probleemide äratundmisest ja lahendamisest. Samas aga on

kinnipeetava iseloomustuse kohaselt süüdimõistetul vangistuses katkenud puudumiste tõttu osalemine Sotsiaalsete oskuste treeningus, samal põhjusel on jäänud lõpetamata 9 klass, mida

ta asus kordama alates septembrist. Kohtukolleegiumi hinnangul oleks, arvestades K-E.

3 Männimetsa sotsiaalsete ja majanduslike toimetulekuoskuste puudulikkust, tal vajalik osaleda sotsiaalprogrammides ja jätkata hariduse omandamist, et tulevikus probleemkäitumist vältida.

4. Ringkonnakohus märgib, et ennetähtaegse vabastamise peamiseks tingimuseks on süüdlase

edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest, mida

peegeldab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole võimalik K-E. Männimetsa tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada juba

seetõttu, et vangla iseloomustuse kohaselt on tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kõik

distsiplinaarkaristused on määratud vangla vara lõhkumise eest. Distsiplinaarkaristustest

nähtub, et K-E. Männimets ei ole allunud vangla sisekorraeeskirjadele ning on isegi range

järelevalve tingimustes õigusvastaselt käitunud, mistõttu ei ole tõsiseltvõetavad tema väited,

et varasemalt rikkus ta norme alaealisusest tingituna. Ringkonnakohtu siseveendumust

vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamise vastu süvendab ka asjaolu, et K-E.

Männimetsa on korduvalt määratud kriminaalhooldusele, ent kõik katseajad on

ebaõnnestunud – ta rikkus kohustusi ning pani toime uued kuriteod. Seega ei pruugi

kontrollile allutamine olla tõhusaks vahendiks korduvalt kriminaalkorras karistatud K-E. Männimetsa kuritegeliku käitumise ohjeldamiseks.

5. Maakohus on õigustatult leidnud, et töökoha ja sissetuleku puudumise tõttu võib K-E.

Männimetsal tekkida probleeme elamispinna eest tasumisel, mis võib omakorda soodustada

uute kuritegude toimepanemise riski. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd

maakohtul on õigus keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest seoses

isiku varasema elukäigu, käitumisega karistuse kandmise ajal ning elutingimustega, on

maakohtu määrus seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud põhjendustel puudub alus.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata määruskaebuse rahuldamata.

7. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Mati Kartau