1-12-11521/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-11521

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-11521 (12922500025) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi G.V süüdistus KarS § 316 järgi Lühimenetlus Prokurör Urmo Paal Süüdistatav G.V

Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, viimane elukoht: XXX, asukoht: Vangla, Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 15.11.2005 otsusega KarS §

199 lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud;

2. Harju Maakohtu 14.11.2006 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 8 järgi vangistus 8 kuud;

3. Harju Maakohtu 14.05.2008 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud;

4. Harju Maakohtu 26.09.2008 otsusega KarS § 199 lg

2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 1 kuu 15 päeva;

5. Harju Maakohtu 14.01.2010 otsusega KarS § 199 lg

2 p 9 järgi vangistus 4 kuud;

6. Harju Maakohtu 23.09.2010 otsusega KarS § 199 lg

2 p 5, 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 5 kuud 5 päeva;

7. Harju Maakohtu 25.10.2011 otsusega KarS § 199 lg

2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud, mis kuulus kohesele ärakandmisele KarS § 74 lg 2 alusel ja vangistus 4 kuud ja 26 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud;

2

8. Harju Maakohtu 22.03.2012 otsusega KarS § 199 lg

2 p 9 järgi vangistus 3 kuud ja 10 päeva, KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 4 kuud ja 26 päeva katseajaga 1 aasta ja 6 kuud;

9. Harju Maakohtu 13.04.2012 otsusega KarS § 199 lg

2 p 5, 8, 9 järgi vangistus 8 kuud, KarS § 65 lg 2

alusel vangistus 1 aasta 26 päeva (karistuse algus 11.04.2012) Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON

1. G.V süüdi tunnistada KarS § 316 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada G.V-le mõistetud karistust Harju Maakohtu

13.04.2012 otsusega mõistetud tähtajalise vangistuse 1 (ühe) aasta ja 26

(kahekümnekuue) päeva võrra ning mõista G.V-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, arvestades mõistetud liitkaristuse ärakandmist alates 11.04.2012.

4. G.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 40

(nelikümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.V, 1-12-11521, kaitsjatasu“.

5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Jätta G.V-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg

1 alusel välja mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg

3 alusel välja mõistmata.

7. Jätta G.V-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel välja

mõistetav kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

8. Asitõend: puruks rebitud kannatanu ülekuulamisprotokolli lehed kahes ümbrikus, mis

asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

G.V süüdistatakse selles, et tema 09.05.2012 kella 10.10 paiku XXX asuva

Vangla I üksuse kabinetis nr 148 toimunud täiendaval kannatanuna ülekuulamisel

kriminaalmenetluses nr 12922500020, rebis puruks talle tutvumiseks antud 20.04.2012

3

kannatanuna ülekuulamise protokolli kaks lehte ning viskas tükid prügikorvi, kõrvaldades sellega tõendi, eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu tuvastamist.

G.V pani toime KarS § 316 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o kõrvaldas tõendi eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu tuvastamist.

Kohtuistungil süüdistatav G.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 17.05.2012 koostatud tunnistaja EK ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta Vanglas julgeolekuosakonnas alates aastast 2010. Tema teenistusülesannete hulka kuulub vanglas

toimepandud kuritegude menetlemine.

20.04.2012 kuulati kriminaalasjas nr 12922500020 (KarS § 121) raames üle kannatanuna G.V, kes kirjutas väga

olulisi ja asjakohaseid tunnistusi kahtlustatava kohta omakäeliselt. 09.05.2012 kella

10.10 paiku XXX asuva Vangla I üksuse kabinetis nr 148 toimunud täiendaval

ülekuulamisel tõlgi NK ja julgeolekuosakonna peaspetsialisti AP juuresolekul

kinnipeetav G.V soovis varasemaid ütlusi lugeda. Tunnistaja andis 20.04.2012

kannatanu ülekuulamise protokollist, mis oli kokku nelja leheline, kaks lehte

omakäeliselt kirjutatud ütlustega G.V kätte. G.V luges paar minutit oma ütlusi ning seejärel ootamatult rebis protokolli kaks lehte puruks ja viskas tema ees oleva

laua all asuvasse tühja paberikorvi. Tunnistajale põhjendas G.V oma käitumist asjaoluga, et ta ei taha enam midagi meenutada. Mõne hetke pärast ütles A.Ignatejev, et

ta ei taha üldse enam midagi rääkida, ta tahab selle unustada. Uuele

ülekuulamisprotokollile G.V allkirja anda ei soovinud. Tunnistaja pani paberilehtede tükid kokku ja tegi mõlemast lehest koopiad. (tl 2-3)

• 17.05.2012 koostatud tunnistaja NK ülekuulamisprotokolli kohaselt 09.05.2012 tema olles tõlgina G.V täiendava ülekuulamise juures nägi, kuidas uurija EKandis eelmise protokolli G.V-le lugeda viimase soovil. G.V luges hästi aeglaselt

ning äkki rebis protokolli puruks, viskas tükid paberikorvi ja ei ütelnud midagi.

G.V ei tahtnud midagi rääkida ja palus, et teda saadetakse tagasi kambrisse.

Täiendavale ülekuulamisprotokollile G.V keeldus allkirja andmast. G.V ütles, et ta kardab ja tal on vaja veel vanglas istuda. Tema põhilised argumendid olidki, et ta kardab, tal on vaja siin vanglas veel elada ja et teda tagasi kambrisse saadetaks. Kui

G.V kabinetist ära saadeti, siis uurija EK võttis paberikorvist puruks rebitud paberitükid välja. (tl 4-5)

• 04.06.2012 koostatud tunnistaja AP´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema 20.04.2012.a

olles tööl Vanglas viibis kannatanu G.V täiendava ülekuulamise juures.

Kuna G.V ei mäletanud, mis ta eelnevalt kirjutanud oli, siis EKandis G.V-le lugeda eelnevalt antud ütlusi kahel lehel. G.V luges tükk aega enda poolt kirja pandud ütlusi. Neid lugedes muutus G.V näost kaameks. G.V rebis protokolli osa, kus olid tema enda poolt kirjutatud ütlused puruks ja viskas tühja

prügikorvi. Küsides G.V-lt miks ta seda tegi, vastas ta, et ei taha midagi

meenutada. Täiendava ülekuulamisprotokollis kajastatud ütlustele G.V alla

kirjutada ei soovinud. Küsides põhjust, miks ta ei allkirjasta seda, ei vastanud G.V midagi või ütles ainult, et ei taha. E. Kuusik võttis tühjast prügikorvist puruks

rebitud G.V omakäeliselt kirjutatud ütlused ning pakkis lehed eraldi ümbrikutesse. (tl 6-7)

4

• 17.05.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli tükkideks rebitud G.V ülekuulamise protokoll. (tl 8-10) • 10.06.2012 koostatud kahtlustatav G.V ülekuulamisprotokolli kohaselt ta tunnistab, et rebis ülekuulamisprotokolli puruks. Leiab, et tal oli selleks õigus, kuna ta ise kirjutas selle. Esialgu kirjutas nii nagu asi oli aga pärast ei soovinud, et selle kohta alustatakse kriminaalmenetlus. (tl 13-15)

• Teatisest kahtlustatava G.V päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 krooni. /tl 18/

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

G.V süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate EK, NK ja AP´i ütlusi, asitõendi

vaatlusprotokolli koos fototabelitega, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja

elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.V käitumine kvalifitseeritud KarS §

316 järgi. Käsitletava karistusseadustiku süüteokoosseisu toimepanemine eeldab tõendi kõrvaldamist või kunstlikku loomist eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu

või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et 09.05.2012 kella 10.10 paiku XXX asuva

Vangla I üksuse kabinetis nr 148 toimunud täiendaval kannatanuna ülekuulamisel kriminaalmenetluses nr 12922500020, G.V rebis puruks talle tutvumiseks antud 20.04.2012 kannatanuna ülekuulamise protokolli kaks lehte, mis on käsitletav tõendina KrMS § 63 lg 1 mõttes. Süüdistatav on nimetatud kuriteo toimepannud tahtlikult ning seda ka ise

tunnistanud. Süüdistatava eesmärk oli kannatanu ülekuulamisprotokolli kui kriminaalasjas

tõendamiseseme tuvastamiseks olulise tõendi hävitamine, takistades sel viisil kuriteona

karistatava teo olemasolu tuvastamist. Taolistel asjaoludel on kohus seisukohal, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 316 ettenähtud kuriteona, so tõendi kõrvaldamisena eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu tuvastamist.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist.

Süüdistatavale KarS § 316 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 1 kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ning ta kannab temale eelmise kohtuotsusega mõistetud isiku

vabaduse piiramisega seotud pikemaajalist liitkaristust. Arvestades süüdistatava

karistusandmeid ja käesoleval ajal karistuse kandmist ning sellest tulenevat majanduslikku

olukorda, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud

ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 9 korda eranditult varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mis

üheselt viitab süüdistataval alalise ja legaalse sissetuleku puudumisele. Arvestades

süüdistatava karistusandmeid ning asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt karistatud väärteokorras narkootiliste ainete tarvitamise eest ning tal puudub alaline elukoht, on kohus veendunud, et G.V ei ole isik, kelle suhtes saaks kohaldada KarS § 69 sätestatut.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime

viimase otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal ning kuivõrd süüdistatava suhtes on

rahalise karistuse kohaldamine välistatud, tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid ning

käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud

ärakandmata karistuse osa täies ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistusena mõista reaalne vangistus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse määra valikul arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurusega ning kuriteo

motiivi ja eesmärgiga. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt soovis süüdistatav kõrvaldada

alustatud kriminaalmenetluses olulist tõendit, so tema enda kui kannatanu ülekuulamise

5

protokolli, kuivõrd selles sisaldusid olulised andmed kuriteo toimepanija, tehiolude, aja ja

koha kohta. Kuivõrd aga isikuvastane süütegu oli toime pandud süüdistatava suhtes kinnipidamisasutuses ja nii süüdistatav kui ka väidetav kuriteo toimepanija kandsid karistust kinnipidamisasutuses, kartis süüdistatav oma edasise julgeoleku pärast ning hävitades olulise süüstava tõendi, puuduksid ka arvestatavad tõendid kuriteo toimepanija kohta ning tõendite

puudumisel tekiks olukord, kus teo toimepanijat ei saa süüdi mõista ega karistada ning süüdistatavat ähvardava võimaliku järjekordse vägivalla kasutamise tõenäosus sama isiku poolt väheneks. Samas viibib süüdistatav jätkuvalt kinnipidamisasutuses ning tal puudub

võimalus oma asukohta valida ning ebasoovitavat seltskonda vältida, vähendamaks teda võimalikult ähvardavat ohtu. Seetõttu on süüdistatava poolt toime pandud tegu sisuliselt enda

eeldatava turvalisuse tagamise eesmärgil toime pandud ning süüdistatav saavutaski oma eesmärgi, so põhjustas menetletavas kriminaalasjas tõendamisraskused ja tagas sellega oma võimaliku turvalisuse. Seetõttu taolist motiivi arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Samas märkis süüdistatav kohtuistungil seda, et tema suhtes süüteo toime pannud isik

survestas teda teiste kinnipeetavate kaudu, mille tulemusena ta kuriteo toime pani. Sellele järgnevalt ei ole teda aga enam mõjutatud. Seega ei olnud süüdistatav hädaseisundis ning ei

saa väita, et süüdistatavat ähvardanuks konkreetne oht vahetult või tulevikus. Juba realiseerunud ohu kohta oli süüdistatav juba ütlused andnud ning sellest enam mingit ohtu

tuleneda ei saanud, sest rünne oli ammu lõppenud. Kriminaalasjas kogutud süüdistatava ütlustest aga ei nähtunud, et teda oleks pärast ülekuulamist mingi oht ähvardanud ning ta vaid pidas võimalikuks, et juhul kui ta oma ütlusi ei muuda ning varasemaid ütlusi ei kõrvalda,

võib jätkuda tema survestamine. Seda aga ei saa kohus pidada hädaseisundiks. Kuivõrd

süüdistatav ei tõrjunud vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet iseenda

õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, vaid pani toime õigusemõistmisevastase kuriteo, ei ole tegemist ka hädakaitsega.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistatav on terve ja töövõimeline isik, puuduks alus menetluskulude osaliseks jätmiseks riigi kanda ning menetluskulu kuuluks täies ulatuses hüvitamisele süüdistatava poolt. Samas mõistab kohus süüdistatavale reaalse vangistuse, mis liitkaristuse pikkust arvestades sisuliselt välistab süüdistataval sissetulekute tekkimise ja menetluskulude täies ulatuses hüvitamise võimaluse. Seetõttu leiab kohus, et valdavas osas tuleb välja mõistetavad menetluskulud jätta riigi kanda ning välja mõista vaid kaitsjale makstud tasu, mida süüdistatav saaks tasuda tema arvele laekuvatest võimalikest rahalistest vahenditest pikema aja jooksul. Seetõttu peab kohus

võimalikuks menetluskulude tasumise määrata pikemale ajale ning välja mõistetavad menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Märt Toming kohtunik