1-09-22251/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsembril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-22251 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Tõlk Heli Nurmoja

Anna Jänes Kriminaalasi

Süüdimõistetu Vladimir Bankovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

Vladimir Bankov (IK: 38907140291; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja advokaat Oksana Smirnova Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus

määras :

Vabastada Vladimir Bankov temale Harju Maakohtu 29. jaanuari 2010. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 751 lg 3 alusel määrata Vladimir Bankovile elektroonilise valve kestuseks kuus (6) kuud.

KarS § 751 lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse Vladimir Bankovi keha külge.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata Vladimir Bankovile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 26. novembrini 2015. a.

Kohustada Vladimir Bankovit katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elama määratud alalises elukohas – XXXX 2. tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel määrata Vladimir Bankovile katseajaks järgmised lisakohustused: 1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe (1) kuu jooksul vabanemisest alates; 3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. 4. alluda vastuvaidlematult elektroonilisele valvele kuue kuu jooksul vanglast vabanemisest. KarS § 78 p 2 alusel hakata Vladimir Bankovi katseaega arvestama alates määruse jõustumisest.

Määrata Vladimir Bankov katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada Vladimir Bankov vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Harju Maakohtu 29. jaanuari 2010. a otsusega tunnistati Vladimir Bankov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Vladimir Bankovile Pärnu Maakohtu 07. jaanuari 2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Vladimir Bankovi eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 30. november 2009. a. Kohtuotsus jõustus 08. veebruaril 2010. a.

Vladimir Bankovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 26. novembril 2015. a.

Vladimir Bankovit on varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 07. jaanuari 2009. a otsusega Kars § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 209 lg 1 - § 25 lg 1, 2 alusel 3-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Vladimir Bankovil uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

3

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht oma ema ja vanaema juures, kes on andnud ka oma nõusoleku ning täidetud on kõik muud vajalikud tingimused elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile XXXX

Kohtumenetluse poolte seisukohad Vladimir Bankov kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Vabanedes soovib ta asuda elama oma ema ja vanaema juurde, asuda tööle, hoiduda sõltuvusainetest ning elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Ta on vanglas läbitud sotsiaalprogrammidest ja ka kirikus käimisest jõudnud kindlale veendumusele, et narkootikumidest hoiab kaugele ning soovib jätkata õiguskuulekat elu.

Kaitsja Oksana Smirnova toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu elus on toimunud positiivsed muutused ning vangistus on tema puhul oma eesmärgid täitnud.

Prokurör Liane Peets kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Vladimir Bankovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta, arvestades eelkõige süüdimõistetu kuriteo raskust, varasema katseaja ebaõnnestumist ja sõltuvusprobleeme.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Vladimir Bankov ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vladimir Bankovit on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral. Esimesel korral jäeti temale mõistetud vangistus tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid katseajal uue kuriteo toimepanemise tõttu mõisteti talle liitkaristus juba reaalse vangistusena. Tema peamiste kuriteoriskidena tuleb käsitleda uimastite tarvitamist ja sellega seonduvalt ka rahaliste vahendite teenimist ebaseaduslikul teel. Enda sõnul on aga süüdimõistetu nüüdseks oma sõltuvusprobleemidest ja valedest valikutest aru saanud, mõistab enda rolli nendes ning on motiveeritud oma eluviisi edaspidiselt muutma. Vangistuses on ta oma sõltuvusprobleemide ja eluviisi muutmisega ka aktiivselt tegelenud, on osalenud sõltuvusvõõrustusprogrammis „Usk ja teadmine“, Convictuse tugigrupis „12 sammu“, sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“, Anonüümsete Narkomaanide loengute tsüklis ja tugigrupi tegevuse presentatsioonidel, spordiprogrammis, joogatreeningus, vabastavas hingamises, keraamika õppes ning riigikeele kursustel. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning suheldes ametnikega on ta olnud koostööaldis ja viisakas. Kohtul tekkinud piisav veendumus, et käesolev vangistus on

4 süüdimõistetu jaoks oma eesmärgid täitnud ning on alust arvata, et ta suudab oma elu vabaduses seadusekuulekalt jätkata. Samuti on ta seadnud endale positiivsed ja reaalsed tulevikueesmärgid, et mis aitavad toetada tema edaspidist seadusekuulekat elustiili.

Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetavad ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Tal on olemas toetavad lähisuhted ja kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti on tal olemas kindel töökoht, enamus rahalistest nõuetest on tasutud ning vabanemisfondis on 1000 eurot, mis võimaldavad vabanedes majanduslikku toimetulekut. Samuti on tal plaanis omandada keskharidus ja asuda edasi kõrgkooli, mis avardab tema majanduslikke võimalusi ja toetab ka edasist seadusekuulekust.

Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et ärakantud vangistus on süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, ta mõistab kuritegeliku käitumisega kaasnevaid riske ning on oma väärtushinnangutes ja käitumises vajalikud korrektiivid teinud. Samuti omab ta piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele järelevalvele ja kriminaalhooldusele allutamisega aitaks tema õiguskuuleka käitumise kinnistamisele hetkel paremini kaasa kui vangistuse edasi kandmine. Samuti säiliks vabastamisel isiku üle teatud kontroll ning kriminaalhooldaja saaks samas ka tema resotsialiseerumist toetada.

Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kriminaalhooldaja arvamust, kuriteo raskust ja kandmata karistusaja pikkust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 6 kuud. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekas panna katseajaks lisakohustused, mis aitaksid tema kuriteoriske maandada ja samas ka distsiplineeriks teda. Kuigi süüdimõistetul on vabanemisel olemas kindel töökoht, siis leiab kohtunik, et tagamaks ka tema reaalne tööleasumine on vajalik talle vastava lisakohustuse määramine. Samuti peab kohus süüdimõistetu kuriteoriskide maandamiseks vajalikuks määrata talle lisakohustus katseajal mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kohtunik