4-12-5509/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.detsember 2012.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-12-5509

Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri kaudu avaldus isikule asenduskaristuse määramiseks Menetlusosalised, esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Sissenõudja Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ kaudu (Lossiplats 4 Haapsalu) Süüdlane/võlgnik Marko Kuris (isikukood 36602120030) 17.12.2012.a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata. 2. Saata määruse ärakiri sissenõudjale ja kohtutäitur Svetlana Põllule.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule kümne päeva jooksul alates kohtumääruse teada saamise päevast või päevast millal kohtumenetluse pool pidi sellest teada saama.

Asjaolud, sissenõudja avaldus 1. 31.10.2012.a. esitas Lääne Prefektuur Haapsalu PJ kaudu maakohtule avalduse Marko Kurisele asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalitus määras Marko Kurisele (36602120030, ) rahatrahvi sumas 95.87 EUR. Kuna Marko Kuris ei ole tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatas kohtutäitur Svetlana Põld 20.09.2010 tema suhtes täitemenetluse. 22.10.2012.a. kirjaga teavitas kohtutäitur täiteasja võimatusest. Kohtuväline menetleja leiab, et süüdlasele on võimalik kohaldada asenduskaristuseks üldkasulikku tööd.

2(2) 2. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et võlgniku suhtes ei ole rahatrahvi asendamine arestiga võimalik. Täitemenetlus seadustiku TMS § 201 lg 1 järgi, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui nelja aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §- s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Peale avalduse saamist määras kohus avalduse läbivaatamiseks kohtuistungi toimumisajaga 14.11.2012.a. ja 17.12.2012.a., kuhu kutsus ka süüdlase, kuid kohtukutset ei ole kohus saanud temale kätte toimetada. Kohus on

süüdlasele kohtukutse saatnud avalduses olevale aadressile xxx, rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, kohtukutsed tagastati kohtule postiasutuse poolt märkega „ei ela aadressil“. Kohus on püüdnud võlglasega kontakteeruda helistades talle Kohtute Infosüsteemis olevale telefonile xxx , kuid number ei ole kasutuses ja e-posti aadressile, kuid tagasiside sealt puudub. Muud andmed (elukoht, telefoni nr, e-post) süüdlase kohta kohtu kontrollitud registrites puuduvad (süüdlane ei oma kinnisvara ega ole seotud ühegi äriühinguga). VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg 11 järgi rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata (VTMS § 211 lg 3). Põhiseaduse § 24 lõige 2 sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, sama paragrahvi lõike 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kuna kohtule ei ole süüdlase elukoht teada, siis ei ole olnud võimalik teda kohtusse kutsuda ega ole võimalik rahatrahvi asendada ja sissenõudja vastav avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab siinkohal, et kui sissenõudjale saab teatavaks süüdlase võimalik elukoht (muuhulgas ka Soome Vabariigis või Rootsi Kuningriigis) on sissenõudjal õigus avaldusega uuesti kohtusse pöörduda. Samuti VTMS § 2042 kohaselt võib Eesti Euroopa Liidu liikmesriigilt taotleda isikule väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmist. Rahatrahvi otsuse täitmise taotlemisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid Eesti kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotlemise kohta.

Reena Undrest kohtunik