1-11-9533/36 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-9533 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

M.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.F

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 14.05.2012 ja 12.02.2013 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta M.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav M.F-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.F süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.10.2011 on otsusega Karistusseadustiku (KarS) karistatud §424, §121 ja §266 lg.2 p.3 järgi ning KarS §64

lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 ga vangistusega 9 kuud 10 päeva alates kohaldamise

karistuse kandmisele asumise ajast. Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2011 otsusega

tühistati eelnimetatud maakohtu otsus KarS §65 lg.2 liitkaristuse mõistmises ja mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 1 päev vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

Viru Vangla iseloomustuses distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. t nähtub, et Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, vanglakaristust kannab kolmandat

korda. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 20 korda. Tulenevalt kinnipeetava

2 karistusaja pikkusest ei ole individuaalset täitmiskava talle koostatud. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud probleemideta. Enne vangistust kinnipeetav töötas, elukaaslane sai vanemahüvitist ja majandamisega tuldi toime, kuid trahvid on tasumata. Eelmised kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks, mis samuti

viitab puudulikule toimetulekuoskusele. Toimetulekut võib mõjutada raskuste

tekkimine, kuna kinnipeetav võib hakata kontrollimatult tarvitama alkoholi.

Kinnipeetava suhted lähisugulastega on jahenenud, tema abielu on lahutatud, täiskasvanud tütar ei tea vangistusest, uue elukaaslasega on ühine 2-aastane poeg. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetavale

on oluline, millise mulje ta jätab, korduvad kuriteod viitavad riskivale elustiilile.

Kinnipeetava eluviis on tihedas seoses alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetava

kuritegelik käitumine on muutusteta alates 1994. Ta on korduvalt määratud

kriminaalhoolduse

alla, kriminaalhooldusametnike ettekannetest

nähtub, et

kriminaalhooldusel ei olnud võimalik kinnipeetavat mõjutada – ta rikkus

kontrollnõudeid, kuritarvitas alkoholi, pani katseaegadel toime uued kuriteod.

Kinnipeetav on introvertne, egoistlik, kergesti solvuv, tugeva õiglustundega, tal on esinenud äkkviha. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava lähedaseks on sugulane, kelle seletuse kohaselt on kinnipeetava vanemad surnud, täiskasvanud tütar lahkus koos emaga xxx ammu, kinnipeetav on lahutatud, uuest vabaabielust on tal

poeg. Kinnipeetava sugulane peab end ainsaks, kes toetab kinnipeetavat moraalselt, ta käib kokkusaamistel, on kirjavahetuses, suhtleb telefoni teel. Kinnipeetava suhtlusringi

kohta ei osanud sugulane midagi öelda. Ennetähtaegse

vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx oma sugulase juurde. Sugulase arvates on

kinnipeetaval võimalik vormistada töövõimetuspension.

Maakohtu istung

Kinnipeetav taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, M.F

et alkohol küll segab tema elu, kuid alkohoolikuks ta ennast ei pea.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistu

sest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras

karistatud vangistuse tingimisi ja määratud täitma käitumiskontrolli nõudeid.

Kinnipeetav ei ole katseaegu läbinud ja pannud uued kuriteod toime kehtival katseajal.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos

käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab vähemalt 1 aastase katseaja läbida - nõuetekohaselt ja pane selle kehtivuse ajal toime uut kuritegu. Kinnipeetav kinnitas

küll maakohtu istungil, et uute kuritegude toimepanemisest hoidub ta edaspidi väikese poja pärast, kuid asja materjalide kohaselt elab kinnipeetava poeg Tallinnas, kinnipeetav ise kavatseb aga elama asuda Narva.

Kindla elukoha omamine ja distsiplinaarkaristuste puudumine on antud asjas

positiivsed, kuid ainult neil alustel ei pea maakohus kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatuks.

Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud. Ametliku töökoha

puudumine tähendab ka legaalse korrapärase sissetuleku puudumist. Kuna kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, siis on olemas reaalne oht, et majanduslike raskuste tekkimisel võib ta jätkata kuritegude toimepanemist.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas

karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistust

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Mõistetud karistuse lõpuni

ärakandmine vangistuses on reegliks ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mis annaks alust erandi kohaldamiseks.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik