1-12-489/42 · 1-12-489/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-489 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi

Viru

Vangla

materjalid Konstantin

H.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.V

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus, rahvuselt venelane, põhi elukoht xxx Karistuse kandmise algus 08.05.2011 ja 02.08.2013 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta H.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav H.V

bastamiseks. vangistusest tingimisi enne tähtaega va

H.V on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.05.2012 Karistusseadustiku (KarS) karistatud §215 lg.2 p.1, 2 ja §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ning KarS §64 lg.1, §74 lg.5, §65 lg.2 ja §68

lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 25 päeva alates 08.05.2011.

Viru Vangla iseloomustu e on sest nähtub, et kinnipeetaval määratud 9

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset

vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks.

Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid , lõpetanud müürsepp xxx -

pottsepa kursu . Vabaduses puudus kinnipeetaval sed ja töötab majandustöödel

2 sissetulek, vangistuses saab oma töötasu. Kinnipeetaval on võlgnevusi summas 3284,24 €. Kinnipeetava kasuisa on karistatud mõrva eest, kuid peresuhted on head.

Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud, kellega kinnipeetav suhtleb ka vangistuse ajal. Kinnipeetav on teiste tunnustuse nimel valmis

toime panema kuritegusid. Kinnipeetav on mitu korda karistatud Alkoholiseaduse at rikkumise eest, samuti on ta tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Kuigi kinnipeetaval on soov muutuda, ei tea ta täpselt, kuidas muudatusi ellu viia. Ametiisikutesse suhtub

kinnipeetav hästi, kuid ei ole koostööaldis. Kuna kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud sarnaste rikkumiste eest, saab teha järelduse, et kinnipeetaval on probleemid mõtlemisega, tema probleemide lahendamise oskus on halb, ta ei oska oma probleeme tunnetada ja ei ole neist teadlik, ta kordab sageli samu vigu, kuid ei

oska leida alternatiive. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%. Kinnipeetav oli 4 korda allutatud kriminaalhoolduse alla, kuid sellest

järeldusi ei teinud ja rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses vabaduses oli kinnipeetav

märgib, et küllalt kergesti mõjutatav oma sõprade poolt. Praeguseks on olukord muutunud, kuna

needsamad isikud kannavad nüüdseks karistust kinnipidamisasutuses. Koosmõjus

lähedaste positiivse mõjutuse ja efektiivse kriminaalhooldusega võib kinnipeetava

võimalusi vabaduses edukalt toime tulla hinnata heaks. Ennetähtaegse vabanemise

korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema, kasuisa, kasuvenna ja kasuõe

juurde. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega võlgadeta korteriga. Kinnipeetava

vanemad töötavad ja on nõus kinnipeetavat toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval endal vabaduses sissetulekut ei olnud, ta oli a

rvel Töötukassas.

Maakohtu istung

Kinnipeetav H.V taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja

seletas, et ei taha enam vanglas olla.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetav on varasemalt olnud neli korda allutatud käitumiskontrollile, katseaeg ei möödunud edukalt.

3

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos

käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline vähemalt 1-

aastase katseaja läbima nõuetekohaselt ja täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on 4. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-

91- se vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu 06 on vangistusest ennetähtaeg õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuses korduvalt karistatud muuhulgas ametniku korralduse eiramise ja korraldusele mitteallumise eest.

Kuna kriminaalhooldus eeldab tihedat koostööd kriminaalhooldusametnikuga ja

viimase korralduste täitmist, siis selline allumatus vangistuses näitab seda, et kinnipeetav ei ole ametnikega koostööks valmis.

Sotsiaalprogrammide läbimise vangistuses loeb maakohus antud asjas positiivseks,

kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud.

Sotsiaalprogrammides õpitud oskuste/teadmiste kinnistamiseks on vajalik jätkata karistuse kandmist vanglas.

Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema ja kasuisa juurde. Tegemist on elukohaga, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust, millest nähtub, et

alalise kindla elukoha omamine ja lähedaste toetus ei välista kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemist.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Ka enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, mistõttu on vähese töökogemuse ja madala haridustaseme

tõttu tema väljavaated koheselt töökoht leida kesised. Kinnipeetaval on tasumata

rahalisi kohustusi summas 3284,24 €. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud

varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Eelnevast tulenevalt on suur risk, et

majanduslike raskuste tekkimisel ja ebapiisavate vahendite olemasolul võib kinnipeetav taas toime panna kuritegusid.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76

ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik