4-12-4958/15 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2012 Väärteoasja number 4-12-4958 Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Maarika Kuusk, Paavo Randma, Aarne Sarjas Liina Tulit Väärteoasi N.K LS 2011 § 227 lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. oktoobri 2012 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik N.K Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Esindaja Heiki Lindus Menetlusalune isik N.K (isikukood: xxx). Elukoht: XXX. Kohtuistungi aeg 6. detsember 2012

RESOLUTSIOON

Juhindudes VtMS § 147 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 14.12.2012. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 15.12.2012.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 15.12.2012.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu 08.10.2012 otsusega mõisteti N.K süüdi § 227 lg 3 järgi ja karistati arestiga 12 päeva. Lisakaristusena võeti LS § 227 lg 5 p 2 alusel ära juhtimisõigus 4 kuuks.

2 Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse N.K LS § 227 lg 3 järgi selles, et tema 07.10.2012

kella 11.52 paiku juhtis Iisaku-Alajõe-Vasknarva tee 20 kilomeetril sõiduautot Honda Prelude reg nr XXX XXX kiirusega XXX km/h +/- X km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on XX km/h. Seega ületas N.K lubatud sõidukiirust mitte vähem XX km/h, rikkudes sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

Maakohus märkis, et N.K on 6 kehtivat kriminaalja 3 väärteokaristust. Viimane kriminaalkaristus määrati talle Viru Maakohtu 09.11.2010 otsusega KarS § 424 alusel, millega

mõisteti N.K karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust katseajaga kuni 08.05.2012 ning

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Viimane väärteokaristus, rahatrahv 380

eurot, määrati N.K-le 26.04.2012, kui ta tunnistati süüdi LS § 227 lg 3 alusel ning võeti

lisakaristusena ära juhtimisõigus 3 kuuks. Juhtimisõigus taastus 14.08.2012. Väärteokorras on

N.K karistatud veel kahel korral liikluseeskirjade rikkumise eest, mistõttu on tal ka 15.10.2010 lisaks rahatrahvi kohaldamisele ära võetud juhtimisõigus.

Maakohus leidis eeltoodut arvestades, et korduvad karistused liiklusnõuete rikkumise eest ei ole

avaldanud N.K-le sellist mõju, mis paneks teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Samuti ei ole talle mõjunud varasemad juhtimisõigusest ilmajätmised.

Kohus asus seisukohale, et sel korral tuleb N.K karistada arestiga, samuti ilma jätta ta

mootorsõiduki juhtimisõigusest. Kuivõrd N.K ei oma töökohta, ei mõju arest ega juhtimisõiguse äravõtmine tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt.

Kohus märkis, et N.K-le ei ole varem aresti määratud, mistõttu leidis, et arvestades

menetlusaluse isiku kahetsust ja süü tunnistamist, tuleb kohaldada aresti alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 12 päeva.

Apellatsioonis esitatud taotluse sisu

Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.K, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu poolt mõistetud 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine.

N.K palub arvestada, et teda karistati kahe karistusega ja palub ringkonnakohtul tühistada teine karistus - 4 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine. Praegusel ajal lõpetab ta X-kategooria XXXX juhtimise kursusi, misjärel kohustub ettevõtte T A teda XXXX tööle võtma. N.K märgib, et tal on kaks alaealist last. Apellant kahetseb oma tegu ja lubab seda mitte korrata.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Tartu Ringkonnakohtu istungil leidis kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus on põhjendatud

ja tuleb jätta muutmata. A. N.K on varasemalt karistatud samalaadse rikkumise eest ja

kolmeks kuuks juhtimisõigus ära võetud, ent menetlusalune isik pole sellest järeldusi teinud.

Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning tutvunud väärteoasja

materjalidega nende kogumis leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja N.K apellatsioon rahuldamata ning põhjendab seda järgmiselt.

N.K aresti kandmise algust arvestati alates 07.10.2012 ja menetlusalune isik ei ole põhikaristust vaidlustanud. Apellatsiooni kohaselt on N.K nimetud karistuse ka ära kandnud.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et N.K seisukoht, nagu oleks teda ühe teo eest kaks korda karistatud, on väär. Lisakaristuse kohaldamise eeldusena on seadusandja ette näinud süülise teo

3

toimepanemise. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, hinnates kogutud tõendeid nende

kogumis, et N.K on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole otsust vaidlustatud. LS § 227 lg 5 p 2 alusel on õigus rikkumise puhul ära võtta juhtimisõigus. Lisakaristuse mõistmise vajaduse tingib erija üldpreventiivsete eesmärkide täitmise vajadus.

Maakohus on seega õigustatult arvestanud erija üldpreventiivsete eesmärkidega N.K

karistamise eesmärkide saavutamiseks, kui leidis, et varasemad korduvad karistused liiklusnõuete rikkumise eest ei ole avaldanud N.K-le sellist mõju, mis paneks teda hoiduma

uute rikkumiste toimepanemisest. N.K suhtes on varasemalt korduvalt kohaldatud ka

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist lisakaristusena. Kohtukolleegium leiab, et liiklusnõuete korduv rikkumine ja seda juba lühikest aega peale juhtimisõiguse taastamist, näitab

menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist õiguskorda ja rikkumisega kaasneda võivasse karistusse. Apellatsioonis on N.K märkinud, et osaleb X-kategooria XXXX XXXX koolitusel

ja saab lõpetamise järel kohe tööle, mistõttu on juhtimisõiguse allesjätmine tema pere majanduslikku olukorda silmas pidades oluline. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud asjaolu ei oma sellist kaalu, mis tingiks maakohtu poolt määratud lisakaristuse tühistamise. Nagu eespool

märgitud, on N.K ka varem analoogse lisakaristusega karistatud, kuid nagu näitab tema jätkuv liikluskorda eirav käitumine, ei ole see talle õiguskuulekat mõju avaldanud. Neil põhjustel

leiab ringkonnakohus, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on õiguskorra tagamise huvides vajalik ja maakohtu otsuse muutmine selles osas ei oleks põhjendatud.

Maarika Kuusk Aarne Sarjas Paavo Randma