1-12-8709/19 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-8709 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kriminaalasi S.F süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 17.oktoobri 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava S.F apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava S.F-i apellatsioon Viru

Maakohtu 17. oktoobri 2012 otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema 16.07.2011 kell 16.00 S.F paiku Ida-Virumaal Narva linnas aiandusühistu Suur Primorski Pingviini tänava 34 maja juures, olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit Dacia Logan, registrinumbriga XXX . Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARAF-0012 tuvastati, et S.F-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,98 mg/l +/- 0,09 mg/l, s.t vähemalt 0,89 mg/l. Oma teoga pani S.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. süüdi KarS § 424 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 Viru Maakohus tunnistas S.F-i

aasta vangistust, mida vähendati KrMS §-le 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates

16.07.2011 kuni 18.07.2011, s.o. 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning mõisteti lõplikult

2

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.10.2009

otsuse alusel mõistetud vangistus – 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ja S.F-i liitkaristuseks jäi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 12.09.2012.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

3. Kohus märkis, et KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse

liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

S.F-i on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh reaalse vangistusega - vaatamata sellele pani ta toime uue tahtliku kuriteo.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et S.F-i karistamine rahalise karistusega ei ole

preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus asus seisukohale, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem.

Kohus arvestas, et S.F pani kuriteo toime katseaja jooksul, olles vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega. Sellega seoses ei ole otstarbekohane ka määratud vangistuse asendamine

üldkasuliku tööga. S.F-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega.

Kohus märkis, et S.F-i karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus arvestas, et süüdistataval on olemas alaline elukoht, pere ja lapseootel elukaaslane ning tema ülalpidamisel on väike laps, mistõttu leidis, et S.F-i vangistus võib jääda alla KarS §-s 424 ettenähtud vangistuse keskmist määra.

Apellatsioonis esitatud taotluse sisu

4 süüdistatav S.F . Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni , kes palub tühistada Viru Maakohtu otsuse KarS § 424 järgi karistuse mõistmise osas ja mõista talle kergem karistus. Kohus tegi valejärelduse, et S.F-i varasem karistus ei ole talle mõju avaldanud.

S.F-i arvates ei ole kohus sisuliselt arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku

kahetsust. Samuti palus ta kohtul arvestada karistuse mõistmisel perekonna olukorda ja kuigi sellest on otsuses kirjutatud, ei ole seda otsust tehes arvestatud. Apellant lisab, et ta on vabaabielus, tal on 2004 a sündinud poeg ja detsembris sünnib teine laps. Seega ei ole kedagi, kes naist ja lapsi ülal peaks, mistõttu pikaajaline vangistuses viibimine tingib perekonna materiaalselt raske olukorra.

3

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5.

apellatsiooni põhjendatust, selle Ringkonnakohus, hinnates S.F-i kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine

võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt

kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 5.1 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu seisukohtadega, nõustub maakohtu otsuses tehtud järeldustega S.F-ile määratud karistuse osas ja leiab, et see on

õiglane ning kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

5.2 Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü.

Lisaks arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja

õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Käesoleval juhul on maakohus andnud piisava hinnangu kõigile KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise eesmärkidele kogumis ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. 5.3 Apellatsioonis leiab süüdistatav, et kohus on tulnud põhjendamatult järeldusele, et varasemad mõistetud karistused ei ole teda vajalikul määral mõjunud.

Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonist ei ilmne, miks on maakohtu eeltoodud hinnang põhjendamatu.

Võttes arvesse asjaolu, et S.F on varem korduvalt erineva raskusastme kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud, käesoleva liiklusalase süüteo pani ta toime ajal,

mil ta oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, on igati põhjendatud maakohtu seisukoht sellest, et varasemad karistused ei ole talle õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.

5.4 poolt avaldatud Maakohtu otsusest nähtub, et karistuse mõistmisel on arvestatud S.F-i kahetsust ning tema perekondlikku olukorda. Kolleegium ei nõustu apellandi etteheitega, et kohus ei ole nendele asjaoludele sisulist tähendust omistanud.

KarS § 424 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolme aastani.

Rahalise karistuse mõistmine S.F-ile on maakohtu poolt põhjendatult välistanud. S.F-ile mõisteti 1 aasta vangistust, mida lühimenetluse sätete alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti 8 kuud vangistust.

4

Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu poolt arvestatud asjaolusid (kahetsus ning

perekond), on vangistus alla sanktsiooni keskmises määras S.F-ile kooskõlas tema süü suuruse ja tema isikuga.

Kohtukolleegium rõhutab, et isikule karistuse mõistmisel peab kohus silmas pidama ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub

purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse

üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge

signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (3-1-1-26-03).

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau