4-12-3022/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-12-3022

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.novembril

2012.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-3022 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Väärteoasi H.M-i kaebus Ida Prefektuuri 13.06.2012 otsusele väärteoasjas nr 2402,12,000865, millega temale LS § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 75 trahviühikut summas 300 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Väärteoasja arutamise aeg 30.10.2012 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

Ida Prefektuuri esindaja var Ottokar Al Kaebuse esitaja isikukood xxx, H.M elukoht: xxx H.M-i kaitsja Andrei Matvejev Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus

OTSUSTAS:

Jätta rahuldamata H.M-i jätta muutmata kaebus ning Ida Prefektuuri 13.06.2012 otsus väärteoasjas nr 2402,12,000865

millega temale Liiklus latuses s.o seaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 75 trahviühiku u 300 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel määrati lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks.

Rahatrahv tasuda

3-kuulise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri 10220125161526 selgituseks: H.M nr. 4-12-3022 rahatrahv.

2

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on H.M kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 13.12.2012 kell 15.00.

Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus.

MENETLUSE KÄIK:

H.M-i kohta koostati väärteoprotokoll nr.AB 1315043 selle kohta, et xxx 17.34 juhtis ta mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega tunnis. Teelõigul lubatud xxx 119+/- 8 km / suurim sõidukiirus 90 km tunnis. Ületas kiirust mitte vähem kui 21km tunnis. /

Kiirus mõõdetud Stalker II MDR nr. AS 006506.

S juht rikkus õiduki LS § 15 lg 1 p 1 sätteid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi. Väärteoprotokoll tõlgiti menetlusalusele isikule ja on temale arusadav, mille kohta H.M andis allkirja väärteoprotokollile.

Väärteoprotokollis loetleti

tõendid: menetluse isiku ülekuulamise protokoll ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Video ja tunnistaja Heiki Lindus.

Kiirusemõõteseadme s 17.05.2012 märgitud liikluspolitseinik K. Ilves kasutamise protokolli

teostades riiklikku järelevalvet kiirusemõõteseadmega Stalker II MDR nr. AS00656, mille

taatlustunnistus on nr. TRSS- : sademeteta hea 00159. Mõõtmise tehiolud asulaväline tee,

nähtavus valgel ajal. Patrullauto liikus ja vastassuunas läheneva objekti kiiruse mõõtmine toimus liikuvat sõidukist. Juht sooritas möödasõitu liikuvat sõidukist.

- Kohtuistungil esitati mõõtevahendi taatlustunnistus nr. TTRSS 11/00159 kiirusemõõturi Stalker II MDR nr. AS 006506 H.M-i rikkumine kvalifitseeriti LS

§ 227 lg 2 järgi ja sõidukijuht rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätteid.

- Seadme lugemi näit 119 +/ 8 km tunnis ja juht ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/tunnis.

Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat ning juhile näidati fikseeritud näitu.

Kohtuistungil esitatud vaatamiseks video menetlusosalistele ja väljatrükk kahel lehel videosalvestusest.

Otsusega väärteoasjas nr. 2402,12,000865 13.06.2012 tas Ida Prefektuuri kohtuväline karis menetleja H.M lubatud kiiruse ületamise eest mitte vähem kui 21 km/tunnis

rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel kohaldati lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud.

29.06.2012 esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse Viru Maakohtule, milles palus

tühistada 13 sjärelevalvetalituse juhi üldmenetluse otsus .06.2012 Ida Prefektuuri liiklu Valeri

3

H.M-i kohta s ja lõpetada menetlus väärteoasja leides, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud.

KOHTU POOOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2402,12,000865, millega

temale LS § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 75 trahviühikut summas 300 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1

alusel lisakaristusena -ks kuuks - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 tuleb jätta muutmata ja H.M-i kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus uuris kogutud ja kohtu tõendeid, mis kinnitavad H.M-i süülist käitumist välise menetleja otsuse seaduslikkust. H.M-i kohta koostati väärteoprotokoll nr.AB1315043 17.05.2012 kell 17.34 selles, et ta juhtis mootorsõidukit BMW Tallinn-Narva maanteel 172.km-l Toila vallas kiirusega 119+/- 8 km. Teelõigul lubatud suurim kiirus 90 km/h. Seega ületas H.M kiirust mitte vähem kui 21 km/h.

Mõõtevahend Stalker II MDR nr. AS 006506.

Stalker II MDR nr. AS 006506 taatlustunistuse nr. TTRSS 11/00159 koopia Mõõtevahendi

esitatud kohtuistungil ja sellest nähtub, et kiirusemõõteseade on taadeldud 20.12.2011 ja vastab MKM 12.12.2006 määruse nr. 104 lisa 1 p. 8.2 sätestatud nõuetele.

H.M-ile on allkirja vastu tutvustatud menetlusal

use õigused ja kohustused.

K ist (tlk.17) iirusemõõteseadme kasutamise protokoll nähtub, et H.M-i juhtimisel

mootorsõiduki BMW registreerimismärgiga 606 VAL liikumiskiirust mõõdeti 17.05.2012 kell 17.34 Toila vallas Tallinn-Narva mnt 172 km-l. ja Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat esitatud videolõik kajastab otseselt väärteoprotokollis ki

rjeldatud rikkumise asjaolusid ja täpsustab menetlusaluse isiku ütlusi tema poolt teostatud möödasõidu manöövrist. Mõõtmine

toimus sirgel teelõigul ja vastutuleva sõiduki kiiruse mõõtmine toimus liikuvast politsei

sõidukist.

Kohus märgib, et Vaatamata sellele, et kiirusemõõteseadme protokollis on märgitud, et selle

koostas K.Ilves, nähtub protokolli lõpposast, et selle protokollis tunnistaja ja protokollija H.Lindus Antud asjaolu silmas pidades juhindub kohus Riigikohtu kohtuotsusest nr.3-1-1-69-05 9.09.2005 - KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja (kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud). Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 piiranguid ei sea (vt RKKKo-d 3-1-1-43-05, 3-

1-1-29-05). Kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks, on

põhjendatud, et kohtuvälises menetluses kasutatakse tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike kaasamisega kohtumenetlusse tunnistajatena. Kohus hindab

alvestise vanemliiklusametniku H.Linduse ütlusi tõendina, mis kinnitavad videos

vahendusel menetluse käiku visuaalselt jälgitava tõendi abil H.M-i juhitava sõiduki

poolt lubatud kiiruse ületamist antud teelõigul. Kiiruse ületamine tekitas ohtu ka vastutulevale politseisõidukile, mille juhina H.Lindus oli sunnitud oma sõidurea tee serva liikuma kokkupõrkeohu vältimiseks, et H.M saaks möödasõidumanöövri lõpetada.

Objekt sooritas möödasõitu. Vastavalt LS § 2 p 44 on möödasõit ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma

sõidurajalt välja sõites. H.M selgitas ka kohtuistungil, et ta soovis eesliikuvast sõidukist mööda sõita, kuid

see tõstis samuti kiirust ja seetõttu pidi omakorda sõidukiirust möödasõidu lõpetamiseks

4

suurendama, et vältida ohtu vastutulevatele sõidukitele. H.M selgitas, et ei ületanud kiirust 90 km tunnis kuid spidomeetrit ei vaadanud.

Kohtuistungil uuritud videosalvestisest nähtub sõiduauto BMW liiklemine möödasõidul ja sõiduki kiiruse näitude samaaegne kajastamine radaril, kusjuures selgelt on näha, suureneva et möödasõitu sooritava sõiduki kiirus ületab antud teelõigul lubatud suurima kiiruse s.o 90 km tunnis. Sõiduk, millest H.M mööda sõitis, liikles oma sõidureas ja kuna teelõik, milles suurim

lubatud kiirus 70 km tunnis lõppes videolõigul nähtava sirge teelõigu alguses, oli oma sõidureas sõitva sõ juhil õigus kiirendada kuni 90 km iduki -ni tunnis. H.M oli kohustatud juhinduma Liiklusseaduse

§ 52 lg 1 p 1 Möödasõidukeeld

(1) Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita:

3 nimetatud tingimused; 1) kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 51 lõikes Peale selle oli H.M kohustatud juhinduma LS 5

§ 50 lg p 3 sätestatut kuid rikkus nimetatud sätet: Juht ei tohi sõita kiiremini: 1)

… 2)

… 3) liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km tunnis. Möödasõidu sooritamisel peab sõidukijuht arvestama LS § 51 lg 4 sätestatut, kuid H.M

eiras sätet. (4) Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, . H.M möödasõitu ei katkestanud vaid ületas lubatud sõidukiirust. Seega H.M-i sõnul, kiirendas kiirust temale ootamatult sõiduk, millest ta möödasõitu

sooritas, mistõttu liiklusohu tõttu pidi H.M samuti kiirust suurendama. Vastusõitev

politseisõiduki juht oli sunnitud kokkupõrke vältimiseks oma sõidureas liikuma võimalikult

tee parempoolsele teepeenrale lähedale, et vältida kokkupõrget H.M-i juhitava möödasõitu sooritava sõidukiga. Kohus hindab H.M-i käitumist eeltoodud LS § 51 lg 4 sätte eiramisena ja leiab, et H.M-i õiguspärane käitumine olnuks möödasõidu kohene lõpetamine juhindudes LS § 51

lg 4 ja oma sõiduritta tagasireastumine, sest tema poolt juhitava sõiduki kiirus ületas lubatud sõidukiiruse antud teelõigul. H.M-i poolt juhitava sõiduki lubatud kiiruse ületamine oli möödasõidul mitte vähem kui 21 km tunnis.

17.05.2012 kell Videosalvestisest fotona väljatrükilt fototabelil nr 1 (3 fotot) nähtub, et 17:34 kiirus sõiduk BMW sooritas möödasõitu(foto nr.1) ja tablool (foto nr.2) on kajastatud 119 km/tunnis ning fotol nr 3 lõpetab sõiduk möödasõidu manöövrit.

Väärteoprotokollis ei kajastu asjaolu, et H.M-ile inkrimineeritakse LS § 51 lg 4 sätetest tulenev rikkumine vaid m

enda poolt öödasõidu vajadusega põhjendas ja õigustas H.M juhitava sõiduki sõidukiiruse ületamist.

Seega kohus märgib, et ka möödasõiduga seostatav kiiruseületamine ei tugine H.M-i seaduslikule alusele ja ei saa olla lubatud sõidukiiruse ületamist õigustav käitumine.

5

Kohus loeb asjakohaseks tõendiks kohtuvälise menetleja 13.06.2012 otsuse (4-12-

3022)H.M-i kohta, mille originaaldokumendi esitas kohtuvälise menetleja esindaja

kohtule kohtuistungil, on alla kirjutatud Alvar Ottokari poolt omakäeliselt, mida ta kohtuistungil kinnitab kuid ekslikult oli kohtule saadetud ilma kohtuvälise menetleja allkirjata

otsuse koopiaeksemplar ja antud asjaolu sai teatavaks alles kohtuvälisele menetlejale kohtuistungil.

Nimetatud otsuse allkirjastatud eksemplari esitas A.Ottokar kohtuistungil temaga kaasasolnud väärteoasja dokumentide pakist eraldades ja vahetut otsuse allkirjastamist kohtuistungil ei

A.Ottokari poolt ei toimunud. Seega loeb kohus Ida Prefektuuri poolt kohtule edastatud

väärteodokumentide edastamisel eksituse tõttu allkirjata otsuse edastamise ja loeb õigeks asjaolu, et 13.06.2012 kuupäevaga Otsus H.M-i kohta on allkirjastatud õigeaegselt ja pädeva allkirjastaja poolt. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud ja esitas kaebuse otsuse peale. õigeaegselt

arvestab H.M-ile kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse muutmata jätmisel kohus, et karistuse mõistmisel on põhjendatult arvestatud H.M-i üleastumise raskust

s.o vastavalt LS § 227 lg 2 sanktsioonis ettenähtud üle keskmise määra. Kohtuväline menetleja on

arvestanud asjaoluga, et ka varem on H.M karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega, kuid tnud ära hoida. samalaadseid rikkumisi see ei ole suu H.M ei kahetsenud toimepandut puhtsüdamlikult, vaid õigustab rikkumise asjaolusid oma tööalase vajadusega. Samas aga leiab, et tal on võimalus töösõitudel kasutada autojuhti.

Seega H.M-i vastutust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei ilmnenud ka vastutust raskendavaid asjaolusid. Kohus leidis, et H.M-i poolt väärteo toimepanemine oli tahtlik, tema süüd välistavad asjaolud puuduvad ja isik on süüdi temale inkrimineeritud rikkumises.

Kohus leidis, et ka lisakaristuse mõistmine H.M-ile s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine kolmeks kuuks on põhjendatud kohaldatud eesmärgil, et isik edaspidi ja oleks liikluses tähelepanelik ja tahtlikult ei eiraks liikluskorraldusalastes õigusaktides sätestatut

.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik