1-12-6747/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-6747 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Toomas LIIVA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.F

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.F

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, rahvuselt eestlane, xxx põhi Karistuse kandmise algus 18.04.2012 ja 12.05.2013 lõpp RESOLUTSIOON Jätta H.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Toomas LIIVA taotlus,

määrata tema poolt H.F-ile

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 60 senti (s.h.

toimikuga tutvumine 16 €, sõidule kulutatud aeg

30 €, kohtuistung 16 €, autokulu 66 €, käibemaks 25,60 €).

Välja mõista H.F-ilt kaitsjale

(vandeadvokaat Toomas LIIVA) kohtulikus

menetluses

osutatud

õigusabi

eest

38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti.

Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Toomas LIIVA) kohtulikus menetluses makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti Eesti Vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 29.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav H.F

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

H.F on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.07.2012 Karistusseadustiku (KarS) - karistatud §25 lg.2 §199 lg.2 p.9 järgi ning KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2 ga vangistusega 1 aasta 24 päeva alates 1 kohaldamise 8.04.2012.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset vangistust kannab teist

korda. Kuritegude dünaamika on välja kujunenud süstemaatiliste varguste ning vägivalla kasutamise näol. Individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale koostatud.

Kinnipeetav on töövõimetuspensionär 60% töövõime kaotusega. Kinnipeetava sissetulekuks oli pension. Tal on suuri võlgnevusi kohtutäiturite ees. Kinnipeetav on lahutatud, suhted endise abikaasaga on katkenud. Samuti puuduvad suhted tütardega.

Kinnipeetaval on lähedased suhted vaid oma õdedega, sõpru ei ole. Kinnipeetava iseseisev toimetulek võib olla probleemne, ta elas parasiteerivat eluviisi. Kinnipeetav võib olla igapäevase toimetuleku huvides manipuleeriv. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Kinnipeetav ise alkoholi kuritarvitamist ja vägivalla tarvitamist alkoholijoobes ei tunnista. Kinnipeetav ei näe vajadust piirata

või kontrollida oma alkoholi tarvitamist. Kinnipeetaval võib esineda aeg-ajalt

enesevalitsemise kaotust, käitumine võib olla impulsiivne, ta kordab samu vigu. Vägivaldne on kinnipeetav enamasti alkoholijoobes. Kinnipeetav teadvustab, et tema elukorralduses on probleeme, kuid ta ei tegele olukorra lahendamisega. Toimepandud kuritegusid kinnipeetav ei tunnista. Järgneva 2 aasta jooksul on üldine uue kuriteo

sooritamise tõenäosus 44%, kuid Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistu

sest tingimisi enne tähtaega, kuna tegemist on viimase võimalusega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava

märgib, et lähivõrgustikku kuuluvad 3 õde, kes elavad xxx. Kinnipeetav on lahutatud ja suhted endise abikaasa

ning tütardega on katkenud. Õe sõnul oli kinnipeetaval vabaduses tõsine

alkoholiprobleem, alkoholi tarvitas ta igapäevaselt. Õde on kinnipeetavat korduvalt

viinud alkoholivastasele ravile, kuid tulemusi ei ole olnud. Kinnipeetaval puudub vabaduses elukoht, seda ei ole tal olnud juba 5 aastat. Õde ja õemees ei ole nõus, et kinnipeetav asub elama nende juurde, takistuseks on kinnipeetava alkoholiprobleem. xxx soovitas pöörduda varjupaika või üürida endale korter linna toimetulekutoetuse

abiga. Õde on kinnipeetavat nõus aitama toiduga. Töökohta ei ole kinnipeetavale

vabanemise korral garanteeritud. Oluline on see, kas kinnipeetav suudab leida ja

säilitada võimetekohase töö ja kuidas ta suudab toime tulla majanduslikult. Probleemiks võib osutuda senine riskeeriv ja hoolimatu elustiil. Ohumärgiks on ka katseajal toime pandud kuritegu. Hea oleks, kui kinnipeetav läbib alkoholivastase ravi.

Maakohtu istung

Kinnipeetav H.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja

kinnitas, et kõik kolm õde võtavad ta enda juurde elama, alkoholiprobleeme tal pole ja Alkoholiseaduse järgi ei ole teda kunagi karistatud.

3

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas ta ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne

tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva leidis, et kinnipeetava taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materj

alidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9

korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav

karistust kuriteo toimepanemise eest kehtival katseajal. Maakohus leiab, et eelnimetatud asjaolud näitavad seda, et kinnipeetav ei ole oma varasematest

karistustest teinud mingeid järeldusi ja kriminaalkorras karistatused ei ole

kinnipeetavale mingit mõju avaldanud. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes on

orienteeritud õiguskuulekusele. Kinnipeetava puhul oli Viru Maakohtu 08.03.2012

otsusega üles näidatud usaldust ja karistuseks mõistetud vangistus tingimisi. Kinnipeetav ei suutnud seda usaldust õigustada ja juba 16.03.2012 pani toime uue kuriteo.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades eeltoodut puudub maakohtul igasugune veendumus selles osas, et vabanedes tingimisi enne

tähtaega suudab kinnipeetav kõiki käitumiskontrolli nõudeid täita ja ei pane taas katseajal toime uut kuritegu.

Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel alaline

elukoht. Kuigi kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et tal on võimalik asuda elama õe juurde Rakveresse, nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et õde

on keeldunud kinnipeetavat enda juurde elama võtmast. Samuti nähtub samast

arvamusest, et ka teised kaks õde ei võimalda kinnipeetavale elukohta. Kuna

kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel eo ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik.

Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise.

Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel garanteeritud töökoht. Kinnipeetava sissetulekuks vabaduses oli vaid pension, samas on tal suured võlgnevused kohtutäiturite ees. Maakohus leiab, et seega on suur oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav panna toime uusi kuritegusid.

4 Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat muuhulgas viis korda karistatud Alkoholiseaduse §70 rikkumise eest. Samas nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu

istungil, et tema oma alkoholisõltuvust ei tunnista ning mingit alkoholiprobleemi, millega tegeleda, endal ei näe. Seega – jätkates vabanemise korral endist eluviisi, on

suur risk uute kuritegude toimepanemiseks.

Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetavat vabastada vangistusest tingimisi

enne tähtaega.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaat Toomas Liiva, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks

153,60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks, mõistab kinnipeetavalt välja 38,40 € ja jätab ülejäänud summa 115,20 € Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning K

riminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik