1-09-7852/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-7852 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid L.M-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.M

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus, rahvuselt eestlane, põhi elukoht xxx Karistuse kandmise algus 19.11.2009 ja 19.03.2014 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta L.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus,

määrata tema poolt L.M-ile

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 38

(kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h.

kriminaalasjaga tutvumine 16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, käibemaks 6,40 €). Välja mõista L.M-ilt riigituludesse

kaitsjale

(vandeadvokaat

Kaido KOOGA)

kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 23.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav L.M-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

L.M on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.03.2011 Karistusseadustiku (KarS) karistatud KrMS §199 lg.2 p.5, 9 ja §266 lg.2 p.1 järgi ning §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §68 lg.1 ja §65 lg.1

kohaldamisega vangistusega 4 aastat 3 kuud 28 päeva alates 19.11.2009.

Viru Vangla iseloomustu 5 kehtivat sest nähtub, et kinnipeetaval on

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset

vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid , osaleb riigikeele kursustel ja on hõivatud vangla xxx majandustöödel. Materiaalne olukord kinnipeetava perekonnas on ebastabiilne ja raske.

Kinnipeetaval on suurel hulgal tasumata võlanõudeid. Kinnipeetava sotsiaalne võrgustik on nõrk. Kinnipeetava ema on surnud, isaga toimuvad tihti konfliktid. Isa

on 2 korda kriminaalkorras karistatud ja olnud 4 aastat vanglas. Kinnipeetava suhe

perekonnaga on jahe, kirjavahetus vähene, kokkusaamistel käib vaid vanem vend. Kinnipeetava isa tarvitab alkoholi. Kui tekivad peresisesed lahkhelid, võib kinnipeetav

panna toime uusi õigusrikkumisi. Kinnipeetava tutvusringkonnas on palju

kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav võib vabanedes hakata tarvitama

alkoholi, kui satub endiste sõprade seltsi. Kinnipeetav o kergesti mõjutatav, n

alkoholijoobes kaotab kergesti kontrolli ja võib muutuda agressiivseks. Enne vangistust süstis kinnipeetav kord päevas amfetamiini ja ädalas heroiini 2 korda n .

Kinnipeetava enesehinnang on madal, on olnud arvel psühhiaatri juures ja ravil

psühhiaatriaosakonnas, tal on diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetava

analüüsioskus on nõrk, probleemide äratundmisvõime madal, tegutseb pigem

impulsiivselt, tal on probleeme tahtejõuga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 78%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava lähivõrgustik

koosneb isast ja vennast, ema on surnud. Kinnipeetava isa ja vend on kriminaalkorras karistatud, kinnipeetava suhtlusringkonnas on samuti kriminaalkorras karistatud isikuid. Vastavalt kinnipeetava isa ütlustele on tal pojaga head suhted,

suheldakse kirja teel. Kinnipeetava isa on nõus poja elama asumisega temale kuuluvasse korterisse. Tegu on 2-toalise mugavustega korteriga, kus isa elab üksinda ja võlgnevusi ei ole. Kinnipeetav on 7 korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt

on kinnipeetavat allutatud käitumiskontrollile ja määratud üldkasulikku tööd.

Kinnipeetav on katseajal toime pannud uued kuriteod ning rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetava isa sõnade kohaselt on kinnipeetava viinud kuritegudeni sõprade negatiivne mõju ja narkootikumide tarvitamine.

Maakohtu istung

Kinnipeetav L.M taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas,

et tarvitas varem narkootikume, kuid on nüüd hoopis teine inimene, tema isa on haige ja vajab abi, tasumata rahalisi kohustusi on tal umbes 7000 €.

3

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et taotlus on

põhjendatud ja palus see rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vangistuses viibib teist korda. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust, mida on

kanda jäänud veel 1 aasta 3 kuud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud vangistusega tingimisi ja määratud katseaeg. Uued kuriteod on ta toime pannud kehtival katseajal.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos

käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on

käesoleval ajal vähemalt 4. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise -1-1-91- oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama isa juurde, kus ta elas ka enne

vangistust. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja Viru Vangla iseloomustusest, on nii kinnipeetava isa kui vend kriminaalkorras karistatud, isaga on kinnipeetava suhted jahedad ja konfliktsed. Seega on olemas suur oht, et peresiseste probleemide tekkimisel võib kinnipeetav panna toime uue kuriteo.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on mõjutatav, kes võib

vabanemise korral endiste sõpradega taas hakata kuritarvitama alkoholi ja narkootikume. Ka kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkoholi ja

narkootikumide tarvitamine. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise loeb maakohus siinkohal positiivseks, kuid leiab, et programmis omandatu kinnistamiseks

tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vanglas. Kinnipeetavale koostatud individuaalses täitmiskavas on ette nähtud kinnipeetava osalemine tugigrupi töös xxx

ning sotsiaalprogrammide Õige hetk ja Sotsiaalsete oskuste treening läbimine.

Maakohus peab nende tegevuste läbimist enne vabanemist oluliseks ja leiab, et

4

nende läbimine ning tulemuste efektiivsus on suurem vangistuses kui kriminaalhooldusel.

Ülaltoodu alusel ei pea maakohus põhjendatuks vabastada kinnipeetavat vangistusest tingim

isi enne tähtaega käesoleval ajal.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks

38,40 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja seoses kinnipeetava mittevabastamisega mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76

ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik