1-12-3214/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-3214

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.detsembril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-3214 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 11.12.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

S.L, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvok

aat Eduard Bulattšik

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta S.L talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Rah taot ta tema poolt S.L-ile uldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku lus ja määra osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 6,40 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista S.L-ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,40

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

S.L tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

S.L on Viru Maakohtu 04.04.2012

199 lg 2 p 8 süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS § järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmi . se algus 04.04.2012 ja lõpp 01.04.2014

S.L andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 59 ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemis võimaluse avanemine 03.12.2012. e

Kinnipidamisasutusest S.L

t on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on osalenud sotsiaalprogrammides „ “ ja “. Perioodil 15.06.2012 08.08.2012 töötas isik Viru Vangla xxx xxx -

majandustöödel. Alates 01.09.2012 õpib gümnaasiumi 11.klassis. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Vanglast vabanedes soovib lõpetada gümnaasiumi, ise ka samal ajal töötades. Vabaduses töötas kilpmajade ehitusel. Ametliku töö kogemus puudub. Pannud kuritegusid toime kasu saamise eesmärgil. Isikul on võimalus vabaned xxx kul on vabanemisfondis hoiustatud xxx eurot ja tasumata hagisid es asuda tööle ´i. Isi

1013,58 eurot. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Enne kaklust tarvitati koos kanget alkoholi. Eelnevalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mis viitab enesevalituse kaotamisele ja impulsiivsusele. Rikub seadust hetketuju ajel. Eelistab pigem tegutseda, kui tegevust kavandada või eelnevalt läbi mõelda. Kordab sageli sama viga, ei tunneta tihti probleemide olemust. Enamasti teadvustab, millistes valdkondades tal probleem esineb, kuid ei lahenda neid alati adekvaatselt

(kaklus, kelmus, vargus, distsiplinaarkaristused vanglas). Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (registreerimiskohustuse täitmine). On enda sõnul saanud aru rikkumisest ja soovib edaspidi nõudeid korrektselt täita. Korduvad kriminaalkaristused näitavad, et isiku suhtumine ühiskonna reeglitesse ja normidesse on kesine. Samuti on isik korduvalt pannud vanglas toime rikkumisi, mis näitab, et motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on väike.

Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist asuda elama aadressile xxx. Tegu on 4 toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub isiku emale. Antud pinnal elas isik ka enne vangistust. Isikule on tagatud vanematepoolne materiaalne toetus. Ema xx xx xxx töötab

xxx xxx xx , kasuisa töötab . Isikul on võimalus ennetähtaegse vabanemise korral asuda tööle ´i.

Kinnipeetava puhul varasemad tingimuslikud karistused oma eesmärki ei täitnud, isik suhtus käitumiskontrolli nõuetesse ükskõikselt, karistused pöörati täitmisele.

S.L taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist elektroonilise ennetähtaegselt valve kohaldamisega.

Prokurör toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist taasühiskonnastamise kirjalikult

huvides elektroonilise järelevalve kohaldamisega tähtajaga 9 kuud ning KarS § 75 lg 2,4,8 sätestatud kohustuste määramisega.

Kaitsja toetab kaitsealust, palub vabastada ta enne tähtaega. Esimese vangistuse puhul on isik piisavalt karistuseajast ära kandnud, et see oleks talle mõjuv meede.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kaitsja arvamuse, ära kuulanud süüdimõistetu ja

arvestades prokuröri kirjaliku arvamust tuleb jätta , leiab, et S.L elektroonilise valve

3(4)

kohaldamisega tingimisi usest vabastamata. Kohtu hinnangul on enne tähtaega vangist süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbiv el arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise aatamis isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. V glakaristust kannab esimest korda. an

Varasemalt on isikut karistatud varavastase kuriteo (kelmus) ja isikuvastase kuriteo (kehaline väärkohtlemine) eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, esimesel katseajal hoidus kõrvale kontrollnõuete täitmisest (rikkus registreerimi karistus pöörati täitmisele, teisel skohustust),

katseajal pani toime uue varavastase kuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud varavastase kuriteo (varguse) eest. Eeltoodust nähtub, et mõistet ja määratud krimi

varem ud karistus

ed naalhooldused S.L

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomus on vangistuse jooksul kahel korral tusest on näha, et kinnipeetavat

distsiplinaarkorras karistatud ja ennast . Karistused on mõistetud keelatud esemete omamise tätoveerida laskmise eest.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- -

91 06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogram xxx xxx mides „ “ ja “. Perioodil 15.06.2012-08.08.2012 töötas isik Viru Vangla majandustöödel. Alates 01.09.2012 õpib gümnaasiumi 11.klassis. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et ka vangistuses ehk rangemas režiimis ei ole isiku käitumine laitmatu.

Isikul puudub kehtiv isikuttõendav dokument.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava ema xx xx ja kasuisa xx xx allkirja (kohtu toimik on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma lk 10,11 Kriminaalhooldaja andmete kohaselt elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise ). tingimustele. Vabanedes on S.L xxx poolt (kohtu toimik lk 14). garaneeeritud töökoht Kinnipeetavale on tagatud vanematepoolne materiaalne toetus.

Kohus leiab, e i teinud ja kohus ei t süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldus oleveendunud, et seadusekuuleka elu vajadus on isiku hoiakutesse kindlalt juurdunud. Arvestades

S.L poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas kelmus), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles

(esimesel katseajal kontrollnõuete rikkumine, karistus pöörati täitmisele, teisel katseajal uus varavastane kuritegu) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused), on kohus seisukohal, et ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki et isik uute süütegude toimepanemisest ära ho - iduks. Esimesel katseajal hoidus tahtlikult kõrvale kontrollnõuete täitmisest, ei ilmunud registreerimisele, karistus pöörati täitmisele. Viru

Maakohtu 21.06.2011 määrusest on näha, et S.L suhtes kohaldati Viru Maakohtu 14.03.2011 kohtuotsusega määratud katseajal elektroonilist valvet tähtajaga 2 kuud isiku elukohas.

4(4)

Viru Maakohtu 06.02.2012 Viru Maakohtu 14.03.2011 määrusega pöörati S.L-ile otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 2 kuud vangistust täitmisele. Samast määrusest on näha, et isik ei ilmunud erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tema suhtes kohaldati sundtoomist. Viimasel katseajal pani toime uue varavastase kuriteo. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta S.L-ile piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud S.L uut kuritegu toime panna.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, tõenäoliselt ka töökoht, toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumis t ja kuritegude asjaolus

1 aasta 3 kuu, mis on id. Karistusaeg lõpeb 01.04.2014, ehk karistusaja lõpuni on veel üle piisavalt pikk aeg. Vangistuses on isik viibinud alla aasta ( vahistatud alates 05.03.2012). kohus leiab, et isiku vabastamisel ei ooleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime.

Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi kuritarvitamine ( ohtlemise toimepanemine alkoholijoobes kuriteo, kehalise väärk ) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, tõenäoliselt ka töökoht ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

S.L temale Viru Maakohtu 04.04.2012 vangistuse kandmisest enne kohtuotsusega mõistetud tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu