1-11-13098/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-11-13098

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsembril

2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-13098 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu

, tõlk Viktoria Vivtšaruk Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.12.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu T.G, isikukood: xxx, xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. T.G

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

T.G Viru Maakohtu 29.11.2011 kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 7 kuu ja 28 päevase vangistusega. KarS §

74 lg 1,3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat

. Katseaja kestel pidi T.G -

täitma KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollnõudeid.

Viru Maakohtu 01.06.2012 Viru Maakohtu 29.11.2011 määrusega pöörati T.G-le kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 7 kuud 28 päeva vangistust täitmisele.

Karistuse kandmise algus 31.05.2012 28.01.2013. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.11.2012.

2(3)

Kinnipidamisasutusest T.G

kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel asub

kinnipeetav elama aadressile xxx, kus omab sissekirjutust. Isikul on keskeriharidus. Isik töötas kaevanduses umbes 13 aastat. Pärast seda sai töövõimetuse Mitteametlikult on töötanud -60%. 8 aastat, teinud peamiselt siseviimistlustöid ehitusel. Enda sõnul tarvitas alkoholi 3 korda kuus ja pigem kanget. Kuritegu- on toime pandud alkoholijoobes. Isik mootorsõiduki joobes juhtimine ei tunnista, et alkoholi tarvitamine on probleem. Pole võimeline iseseisvalt lahendama alkoholi probleemi, vajab selles osas kõrvalist abi. Viimasest kuriteost võib järeldada, et suhtumine ühiskonna reeglitesse ja normidesse on puudulik. Ka käesoleval hetkel ei soovi ennetähtaegselt

vabaneda, et mitte kriminaalhoolduse alla märkima minna. Vangla toetab T.G ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla, kuigi ta ise selleks soovi ei avaldanud.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda

aadressile xxx. Kodukülastust antud aadressile teha ei olnud võimalik, kuna käesoleval ajal

korteris keegi ei ela. xxx xxx xxx T.G T.G esinaise sõnul kuulub 1 toaline korter aadressil . T.G on antud aadressile sisse kirjutatud ning elas enne vahistamist sellel aadressil.

Korteris toimusid sageli alkoholi tarvitamised ning avaliku korra rikkumised. Korteri eest on

võlgnevused. Kinnipeetaval vabanedes puudub kindel töökoht, enne vangistust oli isik töövõimetuspensionil.

T.G vangla andmetel ei soovi gselt vangistusest vabaneda, ei tingimisi ennetähtae soovi katseaega peale. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et praegu ta soovib vabaneda, aga

jaanuaris 2013 ei sooviks vabaneda. Korter, mille kohta on vangla iseloomustuses märgitud, kuulub tegelikult tema endale, mitte tema tuttavale.

Prokurör ennetähtaegset vabastamist tema

kirjalikult toetab kinnipeetava tingimisi taasühiskonnastamise huvides KarS § 75 lg 2 p 2,8 nimetatud kohustuste määramisega.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulan süüdimõistetu ud arvamuse, arvestades

prokuröri tuleb jätta tingimisi enne täh kirjaliku seisukohta leiab, et T.G taega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Kohtule ei ole hästi arusaadav süüdimõistetu positsioon, millal ta soovib vabaneda ja lähtudes sellest ei ole selged isiku hoiakud, tema ootused.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist nii isikut iseloomustavad andmed - kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab samuti esimest korda. Kinnipeetavat on karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis tingimisi

vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 01.06.2012 määrusega

pöörati T.G-le Viru Maakohtu 29.11.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata

karis vangistust tus 7 kuud 28 päeva täitmisele. Kohtumääruse kohaselt rikkus hooldusalune süstemaatiliselt registreerimiskohustust. Kutsetele ilmuda registreerimisele ei reageerinud.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-6 T.G on 10-l korral ) on näha, et

karistatud väärteokorras, millest kahel korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, viiel korral väheväärtusliku asja varguse eest ja ühel korral avaliku korra rikkumise eest.

3(3)

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse T.G

jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06),

vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab alates 27.09.2012 majandustöödel koristajana. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud.

T.G

on isikuttõendav dokument välismaalase pass kehtivusega 12.03.2013.

Vabanedes on T.G kindel elukoht aadressil xxx, kus omab ka sissekirjutust.

Vabanedes ei ole T.G kindlat töökohta ega sissetulekuallikat, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Arvestades T.G poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (mootorsõiduki joobes

juhtimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kontrollnõuete korduv ja

regulaarne rikkumine ) , karistus pöörati täitmisele , tema käitumist vabaduses (korduvad

väärteokaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu

hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur

tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud,

järelevalve ajal ei täitnud süstemaatiliselt nõude

kontroll id, ei ilmunud kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Seega kriminaalhooldus ei osuta T.G-le piisavalt mõju, selline isik kriminaalhooldusele ei sobi. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal kuritegu toime panna. Samas alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

T.G temale Viru Maakohtu 29.11.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Inna Kirsipuu