1-11-13244/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4)

Kriminaalasi nr 1-11-13244

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2012. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-13244 (11260100818) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi B.I süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav B.I

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx,

Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel õpib -eesti keel,

Tartu Kutsehariduskeskuses, varem kriminaalkorras karistatud 5

korral: 1)16.01.2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

otsusega kohtuasjas nr 1-05-1478 KarS § 263 p 1,4 alusel

tingimisi rahalise karistusega 3500 EEK katseajaga 18k;

2)26.06.2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega kohtuasjas nr 1-06-8067 KarS § 263 p 1; KarS § 121 alusel; KarS § 199 lg 2 p4,8 alusel tingimisi vangistusega 1a 7k, katseajaga 2a;

3)30.10.2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega

kohtuasjas nr 1-06- - 25 lg 1,2 13899 KarS § 141 lg 1 KarS §§

alusel mõisteti vangistus 2a 7k; 4) 26.11.2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega kohtuasjas nr 1-05-1478 KarS § 263 p 1, 2 ja 4 alusel tingimisi vangistusega 4 k katseajaga 18k; 5) 19.06.2009 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega kohtuasjas nr 1-09- -25 lg1- 6311 KarS § 199 lg p9 25 lg 2 alusel; KarS § 274 alusel vangistusega 1a 6k 23p, 29.08.2011. a on Tartu Maakohtu määrusega pööratud täitmisele kandmata osa 2 kuud ja 27 päeva

vangistust, väärtegude toimepanemises omab karistatust 47.

väärteos üüdistatavale kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise , s keeld alates 03.03.2011. a

2(4)

Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada B.I KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada B.I KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel karistused liita üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest B.I-le mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu

vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui 2 (kaks) B.I

aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

k

ohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata katseajaks Tartu vangla B.I kriminaalhooldusosakonna Tartu

talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

VÕS § 1043 alusel nõuda B.I-lt sisse tekitatud kahjude katteks:

1) 800 (kaheksasada) eurot 83 senti xxxxxxxxxs kaskuks;

2) 85 (ka xxxxxxxxxxxxxxi kasuks.

heksakümmend viis) eurot

KarS § 75 lg katseajal heastama kuriteoga 2 p 1 alusel kohustada B.I tekitatud kahjud tasudes igakuiselt hiljemalt 20-

ndaks kuupäevaks alates 2013.a jaanuarist:

1) xxxxxxxxxxxxx tekitatud kahjude katteks viimase elukaaslase xxxxxxxxxxxxa/a-le

10010827114010 kuni 20.20.05.2013.a kuus ning alates 20.06.2013.a vähemalt 33 eurot vähemalt 50 eurot kuus kuni kogu kahju tasumiseni;

2) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtekitatud kahjude katteks xxxxxxxxxxxxxxxxxxa/ale 1108717634 igakuiselt kuus kuni kogu kahju tasumiseni. vähemalt 17 eurot

Menetlus

kulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha

435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot;

2) kaitsetasu 279 (kakssada seitsekümmend üheksa) eurot 36 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda menetluskuludena sisse 360 (kolmsada B.I

kuuskümmend) eurot ja määrata need tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul alates

2013.a jaanuarist, kohustades teda tasuma igakuiselt hiljemalt 10-ndaks kuupäevaks

menetluskulude katteks 30 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. vähemalt

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011,

Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafiku te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

3(4)

Asitõendid – sigaretikonid, 3 tühja plastpudelit ja 2 tühja klaaspudelit, mis on hoiul Lõuna

Prefektuuri asitõendite hoiuruumis (04.03.2011.a akt nr 2855), tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

B.I suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuo . tsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel

Apellatsioonkaebus ult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalik

Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et tema 24.02.2011 B.I-le kella 22.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukohas, isikuna kes

on varem toime pannud varguse, võttis omavoliliselt (luba küsimata) ajutiselt kasutada

xxxxxxxxxxxxe kuuluva võõra vallasasja, s.o sõiduauto Peugeot Partner reg nr sõites xxxxxxxx

sellega Tartu linna ning tegi sõidul avarii, lõhkudes mootorsõiduki esimese parempoolse tule

väärtusega 95.83 eurot; parempoolse ukse väärtusega koos taastamistöödega kokku 580 eurot

(ukse väärtus taastamistöö väärtus kokku); kaotas avariis ukse ja küljeliistud väärtusega kokku -

125 eurot, s.o tekitas võõra vallasasja omavolilise kasutamisegaxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 800.83 eurot. Seega B.I pannes toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 p

Peale selle süüdistatakse B.I selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud

varguse, omastas 21.03.2012 kella 11.18 paiku xxxxxxxxxxxxxxx asuvas Maxima kaupluses

poekassasse unustatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkuuluva väärtuseta rahakoti, milles oli

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluv sularaha 75 eurot, xxxxxxxxxxxxxxxx - i nimele välja antud ID

kaart - taastamisväärtuseta, Swedbank’i pangakaart taastamisväärtusega 2 eurot, 4 kliendikaarti

(Maxima, Rimi, Selver, Säästukaart) taastamisväärtusega kokku 4 eurot ja korterivõtmed

taastamisväärtusega 4 eurot, millega pani toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Seega B.I pannes toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks

pööramise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 201 lg 1 järgi 2 p kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör karistuseks 8 kuud 2 p

vangistust ja 2 p 1

1 alusel KarS § 201 lg järgi 6 kuud vangistust. Karistused liita KarS § 64 lg üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu 2 1, -aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxx

xxxxx linn; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, - 2 p 1 alusel kohustada B.I töö või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg

katseajal heastama kahju tasudes igakuiselt xxxxxxxxxxxxxlukaaslase xxxxxxxxxxx a/a

4(4)

10010827114010 20-ndaks kuupäevaks alates 20.01.2013.a. kuni 20.20.05.2013.a. vähem

alt 33

eurot ning alates 20.06.2013.a. vähemalt 50 eurot kuni kogukahju tasumiseni

jaxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/a 1108717634 igakuiselt alates 20.01.2013.a. vähemalt 17 eurot kuni kogukahju tasumiseni.

Asja lahendamisel juhindub koh p 5, 249, 311, 313. us KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi

kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu. Kaitsja esitas taotluse, milles palus

tulenevalt KrMS § 180 lg 3 jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja sissenõutavad

menetluskulud määrata tasumisele ühe aasta jooksul. Taotlust põhjendas kaitsja asjaoluga, et

süüdistatava näol on tegemist invaliidsuspensionäriga, kelle ülalpidamisel on ka alaealine laps. Hetkel süüdistatav õpib, et omandada kutseharidust ja loodab lähiajal omandatud erialal tööd leida. Kuna süüdimõistmise korral tuleb B.I hüvitada kannatanutele ka kuriteoga tekitatud

kahjud, siis kogu menetluskulu tasumine ei oleks talle ilmselt jõukohane. Ka vähendatud kujul

menetluskulu korraga hüvitamine tekitaks raskusi, mistõttu palus kaitsja menetluskulud määrata tasumisele osade kaupa.

Prokurör toetas esitatud taotlust menetluskulude tasumiseks osade kaupa, menetluskulude vähendamisele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et esitatud taotlused on ülaltoodud asjaoludel põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele

tulenevalt KrMS § 180 lg 3. Kogu menetluskulu sissenõudmine seaks süüdimõistetu alaealise

lapse põhjendamatult raskesse olukorda nnatanutele kahjude hüvitamist , raskendaks ka ja ei

arvestaks isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine. Ka vähendatud kujul ei oleks kogu menetluskulu

korraga tasumine, arvestades B.I reaalseid sissetulekuid, talle jõukohane ja

sundtäitmisel lisanduks sellele veel täiendavaid kulusid, mistõttu peab kohus põhjendatuks ka menetluskulude osade kaupa tasumist.

Kohtunik