1-12-11574/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-11574

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsembril 2012.a Tallinnas, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-12-11574 (eeluurimisel nr 11930000600) Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kriminaalasi F.I KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 süüdistuses järgi käskmenetluses; Süüdistatav F.I

, isikukood: xxx, määratlemata

kodakondsusega, emakeel vene keel, keskeriharidusega, töötab

ehitajana, elukoht Xxx, kriminaalkorras varem karistamata, tõkendit ei kohaldatud; RESOLUTSIOON Kohus juhindudes KrMS § -dest 173 lg 1 p 3 ja 4 ja § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 251 lg 1; 253 p 1; 254; 255 ja KarS § - dest 44 lg 1 ja lg 2; 56 lg 1 otsustas:

1. Süüdi tunnistada F.I KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 50 (viiskümmend) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20.- (kolm eurot ja 20 senti) s.o 160.- (ükssada kuuskümmend) eurot.

2. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 AS

SEB Pank või arveldusarvele 221023778606 AS Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ja selgitus: F.I, 1-12-11574, rahaline karistus.

3. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid:

• narkootiline aine (0,36 grammi kanepitaime õisikuosad e. marihuaana) – hoiul EKEI keemiaosakonnas, peale kohtuotsuse jõustumist hävitada.

4. KrMS § 173 lg 1 p 3 ja lg 4 ja § 175 lg 1 p 3, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel F.I-lt

välja mõista riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha summas 435 eurot;

• kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 57,60 eurot;

• narkootilise aine ekspertiisiakti nr 12E-AN1023 kulu summas 84 eurot.

Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank AS-i või arveldusarvele 221023778606 Swedbank

AS-i või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, maksekorraldusele

2 märkida viitenumber: 2800049777 ning selgitus: süüdistatava nimi, 1-12-11574, sundraha ja

menetluskulud. Sundraha ja menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud

kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui

süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks

kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning

menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS 10. peatüki sätteid.

SÜÜDISTUS F.I süüdistatakse selles, et tema üritas ilma nõutava eriloata 30.11.2011.a kella

17.30 ajal suunduda läbi Tallinna Reisisadama D-terminali laevale MS Baltic Queen ning toimetada

seejuures üle Eesti Vabariigi riigipiiri Rootsi Kuningriiki 0,36 grammi kanepitaime õisikuosasid (marihuaana), kuid tegu jäi lõpule viimata temast olenematutel põhjustel. Nimelt leiti narkootiline aine marihuaana temale teostatud tollikontrolli käigus üles ja võeti seejärel tolliametnike poolt enne riigipiiri ületamist ära.

Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt osundatud seaduse § 4 lg-le 13 annab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sissevõi väljaveoloa Ravimiamet ravimiseaduses ja selle

alusel kehtestatud tingimustel ja korras. Ravimiseaduse § 19 lg 2 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse-ja väljaveol nõutav Ravimiameti sissevõi väljaveoluba.

Seega pani F.I toime KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine (marihuaana) üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

30.11.2012.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte poolt 30.11.2012.a. koostatud süüdistusakt F.I süüdistuses KarS §

392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, sisaldades taotlust käesolevat

kriminaalasja menetleda kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud käskmenetluse sätteid

3

järgides, kuna tegemist on teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab

karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, sh analüüsides

võimalikku karistusliiki tuleb esmalt arvesse võtta asjaolu, et F.I on varem kriminaalkorras karistamata isik ja on väärteokorras karistatud 13-l korral.

Prokuröri abi V. Verte märgib kohtule esitatud taotluses, et KarS § 56 lg-s 2 sedastatud nõuet, et

karistusliiki vangistus võib mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega ning juhib kohtu tähelepanu sellele, et F.I peeti riigipiiri ületamisel tollikontrollis kinni väikese koguse ( 0,36 grammi) peenestatud kanepiga, millest piisaks ca üheks doosiks, samuti sellele, et F.I tunnistas eeluurimisel enda süüd ning andis üksikasjalikke ütluseid. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, et F.I poolt toime

pandud kuritegu jäi katsestaadiumisse, milline asjaolu on KarS § 60 lg 1 ja § 25 lg 6 kohaselt karistust kergendav asjaolu, mille esinemise korral võib kohus karistust kergendada. Samas märgib,

et F.I ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega temale pandud rahalist kohustust õigeaegselt täielikult tasunud, kuid leiab, et see ei saa ega tohi olla karistusliigi valikul

määrav. Nimelt KarS § 56 ei näe ette taolise asjaolu arvestamist karistusliigi valikul, samuti ei tohiks isikule mõistetav karistusliik ja –määr sõltuda üksnes menetlusliigi valikust küll aga tingib

selline käitumine kriminaalmenetluse uuendamise ning süüdistusakti esitamise, ent juhul kui

F.I ei tasu talle kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust, asendab kohus selle KarS § 70 lg 1 alusel vangistusega. Süüdistatava F.I suhtes koostatud süüdistusaktis prokuröri abi V. Verte märkis, et

karistusmäära üle otsustamisel tuleb arvesse võtta, süüdlase isikut ning toimepandud kuriteo tehiolusid (eeskätt leitud aine vabatahtlikku loovutamist tolliametnikele ning äravõetud aine väikest kogust), samuti karistust kergendavaid asjaolusid (süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus), esinevad prokuratuuri hinnangul käesoleval juhul mõjusad alused mõistmaks isikule karistusraam oluliselt allapoole karistusraami keskmäära ja seetõttu on pidanud võimalikuks karistada F.I KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses s.o 320 eurot, arvestades päevasissetuleku suuruseks KarS§ 44

lg 2 kohaselt 3,20 eurot. Kuivõrd vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 võetakse karistuse mõistmisel arvesse kohustuste osa, mida isik on täitnud, siis tuleb antud juhul karistuse mõistmisel vähendada F.I-le mõistetavat karistust 160 euro võrra, mida ta Põhja Ringkonnaprokuratuuri

29.12.1011.a määruse alusel tasus. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuse suuruseks oleks rahaline karistus 50 päevamäära ehk 160 eurot.

KrMS § 251 lg 1, 2 ja 3 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks

kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus

prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Käskmenetlust ei kohaldata, kui

kahtlustatav on alaealine. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada sõltuvusravi.

KOHTU SEISUKOHT JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Käesolevat kriminaalasja menetledes asub kohus seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud s.t vastab KrMS § 251 lg 1, 2 ja 3 nõuetele ja sellest tulenevalt kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et KrMS § 256 lg 1 kohaselt taotluse rahuldamise korral toimetab kohus käskmenetlust käesoleva seadustiku §-de 253 ja 254 kohaselt. Kohus, kontrollinud ja uurinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke, süüdistatava F.I KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõendeid

asub seisukohale, et F.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2.

4

Nimelt näeb seadusandja KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.t keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisseja väljaveo kauba või vastava kohustusliku dokumendita või s.o

riikliku registri kandeta radioaktiivse aine, lõhkeaine, narkootilise või psühhotroopse aine,

narkootilise või psühhotroopse aine lähteaine, mittenarkootilise ravimi, ohtliku kemikaali või

jäätme, strateegilise kauba, tulirelva või laskemoona toimetamise eest üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri – eest ette, kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 392 lg 1 kuriteokoosseisu üheks objektiivseks koosseisuliseks tunnuseks narkootilise või psühhotroopse aine olemasolu ja selle toimetamine üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri.

Käesoleva kriminaalasjas kohtueelsel uurimisel on tuvastamist leidnud, et F.I

30.11.2011.a. suundudes kella 17.30 kuni 17.50 ajal läbi Tallinna Lootsi 13/4 asuva Tallinna Reisisadama D- terminali laevale „Baltic Queen“ üritas ilma Schengeni konventsiooni artiklis 75 sätestatud tunnistuseta üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetada Rootsi Kuningriiki enda jope tasku

kilekotti peidetuna 0,36 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat) kuid tema tegu jäi lõpule viimata temast – F.I-st olenematutel põhjustel.

Antud fakti loeb kohus tõendatuks käesoleva kriminaalasja kohtueelsel uurimisel F.I poolt 01.12.2011.a. kahtlustatavana KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise ülekuulamise käigus antud ütlustega ja nimelt on F.I end süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi selle kohta, et omandas nädal enne ülekuulamist Mustamäel Solnoki kõrval pargis asuvatelt noormeestelt 20 euro eest kanepit, mille ta viis jope taskus Rootsi, kus ta on alates 2011.a novembri algusest töötanud. (tl 10-12). Samuti kinnitab F.I

poolt toimepandut ja viimase antud ütlusi käesoleva kriminaalasja menetluse käigus temalt –

F.I-lt leitud ja ära võetud narkootilise aine ekspertiisiakt nr 12E-AN1023 (24.10.2012.a) /tl 33-34/, millest nähtub, et ekspertiisiks esitatud tollitõkendiga 000728025 suletud

pakendis sisalduvad rohelised taimeosad massiga 0,36 grammi on kanepitaime õisikuosad

(marihuaana), mis sisaldavad 14% tetrahüdrokannabinooli (THC). Maksu – ja Tolliameti Põhja

maksu ja tollikeskuse ametnike poolt 30.11.2011.a. F.I suhtes koostatud reisija

isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr 11-12.1-5/11/4223, millise kohaselt 30.11.2011.a. suundus F.I Tallinnas Reisisadama D- terminalis olnud laevale Baltic Queen,

pärast pardakaardi registreerimist markeeris reisijat narkokoer, reisija suunati täiendavasse

tollikontrolli. Nimelt F.I jope taskust leiti minigripp kilekott, mille sees oli rohekas-pruun taimne aine. Aine reageeris positiivselt „Cannabis test“ kiirtestile, ning kaalus koos pakendiga 1,8 grammi. Aine võeti isikult ära ja pakendati ümbrikusse, mis omakorda suleti kilekotti tollitõkendiga nr ET 0028566 (kd I tl 2) ning kohtueelse menetleja poolt 05.12.2011.a. koostatud

asitõendi vaatlusprotokolliga, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval teostatud

menetlustoimingu – asitõendi vaatluse käigus vaadeldi ja fotografeeriti 30.11.2011.a. F.I juurest tollikontrolli käigus leitud ja ära võetud kanep (kaaluga koos pakendiga 1,8 g) oli rohekas taimne puru, märgitud asitõend oli tolliametnike poolt pakendatud kilekotti ja suletud

tollitõkendiga ET 0028566, vaadeldud asitõendeid fotografeeriti, fotod lisati fototabelitesse ning

peale vaatluse käiku esemed uuesti pakendati tolliplommiga 000728025 ja edastati ekspertiisiasutusse narkootilise aine ekspertiisi teostamiseks. (kd I tl 16-18)

Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.

Kanep (v.a Euroopa Liidu põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid on kantud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr

73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning

5 sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” I nimekirja.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Käesolevas kriminaalasjas asub kohus seisukohale, et F.I suundudes 30.11.2011.a. kella 17:00 ajal Tallinnas Lootsi 13/4 Reisisadama D-terminalis asuvale laevale Baltic Queen ning omades samal ajal 0,36 g kanepiõisikuid (marihuaana), alustas vastavalt oma ettekujutusele KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, kuid, mis jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskuse ametnike poolt

kinni, kes toimetasid ta tollikontrolli, kus narkootiline aine – eelpool märgitud kanepiõisikud ja peenestatud kanep – F.I-lt ära võeti, seega pani viimane toime KarS § 392 lg 1 - §

25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o II astme kuriteo katse. Käesolevas kriminaalasjas F.I õigusvastasust ja süüdvälistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus F.I süüd, tema isikut

ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. F.I on varem kohtulikult karistamata, antud fakt on kohtule

iseloomustavaks asjaoluks, oma kuritegeliku käitumisega F.I kellelegi varalist kahju tekitanud ei ole, käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. F.I on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, seda loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg

1 p 3 mõttes.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et F.I tuleb süüdi tunnistada temale

esitatud süüdistuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja

nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga tuleb talle karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses s.o summas 160.-. eurot.

Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt F.I kuuluvad välja mõistmisele

kohtumenetluse kulud s.t sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu ning ekspertiisitasu eeluurimisel teostatud narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest riigituludesse ning samuti asub kohus seisukohale, et KarS § 83 lg 1 alusel käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olev taimeosad ja

taimepuru - kanep, milline asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas hoiul kuulub kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimisele ja hävitamisele.

Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/