1-11-2101/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ä R A K I R I

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 10.12.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-2101 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Kaitsja Lembit Nirgi Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu S.N, isikukood XXX, kannab karistust Viru vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx karistusaja algus 22.10.2010, karistusaja lõpp 05.12.2014

Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.12.2012, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON:

Vabastada S.N tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 16.03.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni,

s.o kuni 05.12.2014, millest esimeseks kuueks (6) kuuks kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada S.N suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest.

S.N vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Välja mõista S.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 38.40 eurot kaitsetasu adv. Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr

221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere

Advokaadibüroo kasuks 38.40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Lembit Nirgi poolt süüdimõistetu S.N kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, S.N-ile, prokurörile ja kaitsjale.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.N on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.03.2011 otsusega karistusseadustiku

(KarS) § 118 p 1 järgi ning karistatud 5 aastase vangistusega, KarS § 120 järgi ning karistatud 4 kuulise vangistusega, KarS § 121 järgi ning karistatud 6 kuulise vangistusega.

Vastavalt KarS § 63 lg 2 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning

liitkaristuseks mõisteti 5 (viis) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

vangistus 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.09.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 kuud ja 13 päeva – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 13 (kolmteist) päeva.

Viru Vangla toetab S.N ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kohtuistung

Kohtuistungil taotles S.N enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on avavanglas ning õpib xxxx. Keskmine hinne on hea 4,7. Tunnistab, et tal oli varem probleeme alkoholi ning narkootikumidega. Kinnipeetav usub, et on alkoholisõltuvusest vabanenud ning vajadusel on valmis minema ravile. Vabanedes tahaks lõpetada xxxx, mis jäi pooleli. Samuti

soovib lõpetada eriala, mida vanglas õpib kaugõppes. Vanglas viibides kinnipeetav oma endiste sõpradega suhelnud ei ole.

Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. S.N näol

on tegemist isikuga, kes viibib vanglas esimest korda. Kinnipeetav on läbinud

sotsiaalprogramme. Kinnipeetaval on olemas elukoht ema juures. Samuti on kinnipeetav vangistuses tegelenud õppimisega ja on avaldanud soovi õpinguid jätkata ka vabanemisel.

Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetav on rahulik inimene. Kinnipeetav pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid on selgitanud nüüd, et tal pole enam alkoholitarvitamise soovi. Vanglas olekuajal on ta kõiki nõudeid täitnud. Majandusliku toimetuleku osas ei näe kaitsja probleeme. S.N ei ole ülejõu käivaid makseid ning on teada, et isik on valmis töötama xxxx. Tähtis on, et isikul puudub alkoholi vastu huvi. Kaitsja leiab, et isikul on väljakujunenud õiguskuulekas käitumine ning teda on võimalik vabastada elektroonilise järelevalve alla.

Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik

nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et S.N saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes kohustusega alluda elektroonilisele valvele.

Kohus märgib, et kinnipeetav kannab karistust esimest korda ning on vanglas olles käitunud õiguskuulekalt. Lisaks on kinnipeetav läbinud erinevaid sotsiaalabi programme motiveeritult

ja aktiivselt. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav omandab hetkel vanglas xxxx. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisesse on positiivne. Kinnipeetav soovib omandada siseviimistluse eriala xxxx, mille omandamine hetkel on pooleli.

Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabaduses toetav

perekond, kellega suhted on head. Kinnipeetaval on kindel elukoht ema juures. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise järelevalve nõuetele ning seal leidub sobiv koht seadme

paigaldamiseks. Korteri elanikud andsid kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava

vabastamist ning elektroonilise järelevalve kohaldamist. Kinnipeetav on teadlik enda

alkoholisõltuvusest ning teab, et alkoholiga kaasnevad probleemid. Kinnipeetav on motiveeritud hoiduma alkoholist ka vabaduses.

Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, S.N kuulub karistuse kandmisest vabastamisele

tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele järelvalvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega.

Kohtunik

(allkiri)

Anu Ammer

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 21. detsembril 2012. a.

Nooremreferent

Lea Herne