1-11-7801/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Kriminaalasi nr 1-11-7801 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10. detsembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-7801 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 10.12.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vaba...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1 Kriminaalasi nr 1-11-7801
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10. detsembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-7801 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 10.12.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.I, isikukood xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus
M Ä Ä R A S :
Jätta R.I tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest
vabastamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Viru Vangla esitas 23.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
R.I on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi Viru Maakohtu 15.11.2011 otsusega
ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.05.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti
liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Kuna R.I rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise . algus 24.04.2012 ja lõpp 14.05.2013
2
Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et R.I kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanedes asub elama aadressile xxx, see on 2 toaline korter, mis kuulub R.I-le. Eluase vastab elektroonilise järelvalve paigaldamise tingimustele, on püsiv ja sobiv. Isiku abikaasa
on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamise kohta. Enne vangistust elas isik samal aadressil koos elukaaslase ja alaealise lapsega, kes on kuriteos kannatanud, kuid juba kahe aasta jooksul ei ole kodus probleeme vägivallaga olnud. Isikul on keskharidus ja lukksepa ning keevitaja eriala. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse on positiivne. On töötanud . Omab keevitaja ja maalri tööoskusi. xxx keevitajana ning 1,5a. isa firmas surnuaias
Varasemalt sooritanud varavastaseid süütegusid. Käesoleval ajal hindab oma majanduslikku
olukorda ja toimetulekuoskust rahuldavalt. Enne vangistust on töötanud juhutöödel. Viru vanglas
määratud tööle alates 15.08.2012 üldkasutatavate ruumide koristajana, kuid reaalselt töötanud ei ole. Vaba
nemisel ei ole garanteeritud töökohta. Kuriteo on sooritanud alkoholijoobes. On rikkunud kriminaalhooldusel olles kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Enda sõnul tal ei ole alkoholisõltuvust. Alkoholi tarvitamine võib tekitada agressiiv loobuda alkoholi tarvitamisest. set käitumist. Isik ei ole motiveeritud täielikult Viru Vangla toetab R.I
vabastamist elektroonilise järelvalve alla.
Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla asub isik elama aadressile xxx, milleks on 2 toaline korter, mis kuulub R.I-le. Eluase vastab elektroonilise järelvalve paigaldamise tingimustele, on püsiv ja sobiv. Isiku abikaasa J. Sxxx on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamise kohta. Kinnipeetava abikaasa on valmis teda moraalselt toetama. Suhted lapsega on head. R.I võtab aktiivset osa poja kasvatamisest. Vabanemisel kinnipeetavale ei ole garantee
ritud töökohta. Isik on karistatud kriminaalkorras 6 korral. Varem oli R.I allutatud käitumiskontrollile, kuid rikkus kohtu poolt määratud kohustuse ja karistus oli pööratud täitmisele. Prokurör ennetähtaegse toetab kinnipeetava t vabastamist elektroonilise valve alla. R.I taotleb ennetähtaegset vabastamist.
Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et R.I valve alla vabastamine tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järel on käesoleval ajal ennatlik.
Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel
arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning
käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.I isikut iseloomustavad andm - ed tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.
Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.
R.I on 6 korda kriminaalkorras karistatud, millest 2-l viimasel korral isikuvaravastaste kuritegude eest. Viimase kuriteo pani toime katseajal, mis näitab, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Peale seda viimase kohtuotsusega mõistetud
vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile pöörati täitmisele kuna R.I rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi näidates seega võimeline , et ta ole ei käituma seaduskuulekalt ega kandma karistust vabaduses olles.
3
Seega käitumiskontrollile allutamine ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud nõuetekohaselt järgida kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes
väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelmise katseaja kestel,
puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord sama kohtuotsuse täitmisele pööramise asjaolusid arvestades faktiliselt seega juba kolmandat korda
määratava katseaja lä kriminaalhoolduse all järelevalve
bida. Seega piirangud, mis on seotud kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.
Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.
Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
Käitumiskontroll ei hoiaks R.I uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.
Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha
olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.
Arvestades R.I poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja asjaolusid, korduvat
karistust, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus
seisukohal, et R.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud.
Isiku käitumine katseajal näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Süüdimõistetu on olnud varem määratud
kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod.
Seega kriminaalhooldus ei osuta R.I-le piisavalt mõju.
Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud
karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega
isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.I vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (
allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma