1-12-8593/171-12-8593/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-12-8593 1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2012.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-8593 (12267000158) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Prokurör Anne Sillaots Kriminaalasi G.G süüdistuses KarS § 120 järgi üldmenetluses

Süüdistatav G.G

Elu- või asukoht ja aadress: x

Isikukood või sünniaeg: xxx

Kodakondsus:

x

Haridus:

x

Emakeel:

x Töökoht või õppeasutusx

Karistatus: kriminaalkorras karistamata väärteokaristus kustunud. Tõkend: elukohast lahkumise keeld 18.06.2012 Kaitsja Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.G KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista kuus kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isik kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 toodud kontrollnõudeid.

Tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada.

Välja mõista G.G-lt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 435 € kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0.45 € ning tasu riigi õigusabi eest 192 €.

1-12-8593 2 (5)

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „G.G 1-12-8593 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.G süüdistatakse selles, et tema 14.04.2012 kella 22:00 helistas x Pärnumaal M.T

emale M.Vale öeldes, et tema tütre M.T viimased tunnid saavad väga piinarikkad olema, viidates

sellega M.T tapmisele. M.V edastas nimetatud kõne sisu oma tütrele M.Tle, kes olles pikemat aega kannatanud G.G poolt jälitamise ja helistamiste käes ja olles tajunud 16.04.2012 x

Kilingi-Nõmmes Pärnumaal asuva Sauga kaupluse läheduses taas G.G end jälitavat sõiduautoga Audi 80 reg nr xxx ja tajunud x vallas x alevikus, x kaupluse juures G.G poolt enesele otsasõidu võimalust, kartis ähvarduse täideviimist, pidades seda reaalseks, tundes hirmu oma elu pärast.

Seega G.G, tapmisega ähvardamisega kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED

Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud ja seletas, et süüdistuse näol on tegu kannatanu väljamõeldisega. Kannatanu on talle võlgu suure summa ning võlast vabanemiseks on lavastatud käesolev süüasi. Kaitsja leidis, et süütegu on tõendamata ja palus G.G õigeks mõista.

Prokurör leidis kohtulikult uuritud tõenditele tuginedes, et isiku süü on tõendatud ja palus isiku süüdi tunnistada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

G.G süüdistatakse M.T tapmisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, milline tegu on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 120 järgi.

Käesoleva paragrahviga rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis ehk vaimne heaolu. Lisaks on antud kuritegu suunatud isiku tahtevabaduse vastu, kuna hirm süüdlase ees võib sundida kannatanut oma tahte vastaselt käituma.

Kohus leiab, et kannatanu M.T ütlused kinnitavad, et süüdistatava tegevus ründas kannatanut just sellisel viisil. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et nad tutvusid 2008 aastal ja suhtlesid kuni 2011 aastani, koos nad ei ole kunagi elanud. Et jõuda süüdistuses toodud tapmisähvarduseni tuleb alustada sellest, et G.G muutus vägivaldseks juba alguses, aga 2011 aasta maikuus, selle asemel et teda oma autoga Audi 80, reg märk xxx , koju viia, viis hoopis metsa, kus karjus tema peale, krabas temast kinni ja lubas ära vägistada. Kõik see vägivald kestis ligemale tund aega ja viis kannatanu poolt

suhte lõpetamiseni. G.G-le selline otsus ei meeldinud, mis viis järgmise ahistamiseni.

1-12-8593 3 (5)

Süüdistatav hakkas pidevalt helistama, nii öösel kui päeval, nii et kannatanu oli sunnitud telefoninumbri ära vahetama. Isik passis autoga teda nii töö kui kodu juures päevade viisi, samuti jälitas teda autoga. Kannatanu otsustas politseisse pöörduda järjekordselt siis, kui x kaupluse juurde avalikule stendile

oli välja pandud kohtumäärus kannatanu võlgade suuruse ja väljamõistmise kohta. Kahjuks

politsei süüteomenetlust ei alustanud. Kannatanu sõnul pöördus ta ohvriabisse, kuna politsei arvates ei saa nemad midagi teha enne kui on isikule pandud lähenemiskeeld. Ohvriabi inimesed aitasid teha avalduse ja 2012 suvel kohus kehtestas G.G-le lähenemiskeelu.

Viimase piisa karikasse pani see, kui 14.04.2012 kella 22.00 paiku helistas G.G M.T

emale M.Vale ja edastas ähvarduse, et M.T viimased elupäevad saavad olema väga piinarikkad.

Kuna G.G ja M.T suhted olid halvenenud ja G.G oli M.Td mitmel moel hirmutanud, teda jälitades, viies teda metsa kus ähvardas vägistada ja sõites temale rattaga otsa, oli M.Tl alust uskuda, et G.G viib oma tapmisähvarduse täide. Selle kinnituseks juhtuski nii, et 16.04.2012 Tihemetsa poest väljudes kuulis ta, kuidas mingi auto võttis tuurid üles ja läheneb talle. Jõudnud kõrvale astuda nägi, et G.G auto läheneb talle hirmutavalt, kuid õnneks peatus temast mõne sentimeetri kaugusel. Siis oli kannatanul tunne, et süüdistatav viibki täide oma ähvarduse piinarikkast surmast ehk siis sõidab sandiks.

Tunnistaja M.V andis ütlusi selles, et tema tütar M.T kurtis varasemalt, et G.G ahistab

teda sellega, et passib nurga taga ja helistab pidevalt. 14.04.2012 helistas G.G talle ja

käskis tütrele edasi öelda, et tema viimased elupäevad saavad olema piinarikkad. Siis oli

tunnistajal selline tunne, et midagi hullu hakkab juhtuma, mille tõttu informeeris sellest ähvardusest ka oma tütart.

Tunnistaja M.R andis ütlusi selle kohta, et tema teada käsid kannatanu ja süüdistatav mõnda aega omavahel läbi, kuid elukaaslased ei olnud. Esimene ärev signaal oli, kui ükskord helistas M.Tle ja pikka ega ei võtnud ta telefoni vastu. Siis lõpuks vastas, et on hoopis metsas ja kui ellu jääb, tuleb

läbi. Kui M.T tema juurde jõudis, oli kannatanu endast väljas, nuttis ja rääkis, et Urmas oli lubanud teda autoga koju viia, aga selle asemel oli viinud metsa, esitanud liiderdamissüüdistusi ja

lubanud ära vägistada. Tunnistaja kinnitas, et on ise näinud, kuidas süüdistatav jälitab autoga M.Td ja solvab.

Tunnistaja T.L andis ütlusi selle kohta, et elades kannatanuga ühes majas, on ta näinud

süüdistatavat oma autoga M.Td jälitamas. G.G käis autoga maja juures vähemalt viis korda päevas. Tunnistaja hinnangul mõjus selline käitumine kannatanule ahistavalt. M.T kinnitas tunnistajale ise, et ei soovi selle isikuga suhelda ja põgeneb tema eest. Väljaprint autoregistrikeskusest tõendab, et sõiduauto Audi 80, xxx kuulub G.G-le.

Väljatrükk politsei infosüsteemist KAIRI, milles registreeritud M.T poolt tehtud väljakutsed politseile, tõendab, et väljakutsete aluseks on olnud G.G häiriv tegevus kannatanu suhtes ja seda, et G.G selline tegevus kestis aastaid. Pärnu Maakohtu 17.07.2012 määrus G.G lähenemiskeelu kohaldamise kohta, kinnitab, et isik takistab kannatanut oma tahte kohaselt käitumast. Hinnanud tõendeid kogumis, asus kohus seisukohale, et G.G seletus on vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega. Samas kannatanu ja tunnistajate ütlused aga ka kirjalikud tõendid

on riimuvad. Kuigi tunnistajate ütlused on paljus kaudsed tõendid, loovad nad ometigi fooni, mõistmaks, miks tundis kannatanu hirmu tapmisähvarduse reaalsuseks saamise ees ja muudavad eluliselt usutavaks tema ütlused nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus.

G.G ähvarduse sisu ehk kannatanu poolt teadvustatav kahju on tapmine ja selle

ähvarduse, „viimased päevad saavad olema piinarikkad“ edastas ta 14.04.2012 tunnistaja M.Va

kaudu M.Tle, kel eelnevate aastate ahistamist arvestades oli igati alust eeldada selle ähvarduse

1-12-8593 4 (5)

täideviimist. G.G poolt 16.04.2012 autoga kannatanu allaajamise imiteerimine viis kannatanu selleni, et ta tõepoolest uskus, et ähvardus viiakse täide ja surm on ligidal. Seega on tegu koosseisupärane ja vastab KarS § 120 toodud kuriteo kvalifikatsioonile.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Kohus leiab, et G.G pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda, s.o. pani kannatanu uskuma, et tema tapmisähvardus on reaalne oht kannatanu elule. Seega on olemas põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja

mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub

õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on

objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb

süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui

indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse

tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele.

Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning

motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud

isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord,

järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus.

Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.

G.G on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Etteheidetava teo eest on võimalik talle mõista nii rahaline karistus kui vangistus kuni 1 aastani. Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole otstarbekas, kuna ei täidaks karistuse eesmärke.

1-12-8593 5 (5) Kohtu hinnangul kuue kuuline vangistus vastab kuriteo raskusele ja kuriteo toimepannud isikule, samas vastab ka KarS § 56 lg 1 toodud alustele. Otstarbekas on mitte pöörata karistust KarS § 74 lg 1, 3 sätestatud tingimustel kaheksateist kuulise katseaja vältel täitmisele.

Menetluskulud

KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab kohustatud isik menetluskulud kohtu määratud ulatuses. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0,45 €, tasu riigi õigusabi eest 192 € ja sundraha 435 €. EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul,

alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Rubo Kikerpill kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2013.a otsuse resolutsioon:

Pärnu Maakohtu 21. novembri 2013. a kohtuotsus G.G suhtes jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Välja mõista G.G-lt 283,44 eurot (kakssada kaheksakümmend kolm eurot ja nelikümmend neli senti) riigieelarve tuludesse määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik).

Kohtuotsus jõustus 20.05.2013.a Riigikohtu määrusega.