1-12-11770/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-12-11770 Lk / 1 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2012.a, Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-12- 11770( 12250102757 ) Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Evi Goldschmidt Prokurör Allar Nisu Kaitsja vandeadvokaat Viktor Kozlov

määratud korras Kriminaalasi

süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav

Nimi:

L.L

Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxx

Isikukood või sünniaeg: xxx

Kodakondsus: xxxx

Haridus: xxxxx

Emakeel: xxxxx

Töökoht või õppeasutus: xxxx

Karistatus: kriminaalkorras

karistatud 3-l korral väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral.

Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole 06.12.2012-07.12.2012 kahtlustatavana kinnipeetud

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 256-4 lg 4; § 256-5 lg 1 p 1 ja lg 2; 180 lg 1 , kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada L.L KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 06.12.2012-

1-12-11770 Lk / 2 3

07.12.2012 (2 päeva). Ärakandmisele kuulub 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui L.L ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid, ta kohustatud katseajal: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; Haagi talu, Jädivere küla, Vigala vald, 2) ilmub kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Välja mõista süüdimõistetult L.L-ilt menetluskulud riigituludesse: 217.50 € sundraha, s.o. vähendatult KrMS § 256-5 lg 2 alusel; 96 € tasu riigi õigusabi eest.

Menetluskulu summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank AS

Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 10220034796011 viitenumber 2800049696; AS

Swedbank Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 221023778606 viitenumber: 2800049696;

Danske Bank AS Eesti filiaal Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 333416110002 viitenumber: 2800049696).

Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise vastava kulu tasumisega on tegemist (sundraha vm), samuti kriminaalasja number süüdimõistetu nimi, juhul kui makset ei teosta süüdimõistetu ise.

Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Kannatanul on samuti õigus

pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse.

Tõkendit ja tsiviilhagi ei ole.

Asitõendeid ei ole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust

reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud

ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1-12-11770 Lk / 3 3

L.L süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigust ning olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis 06.12.2012 kella 12.10 ajal

Pärnu maakonnas Halinga vallas Libatse külas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 103-ndal kilomeetril suunaga Pärnu poole sõiduautot Volvo 460 (reg nr 232 BAP). L.L väljahingatavas õhus tuvastati ühe liitri kohta alkoholi vähemalt 0,79 mg. Seega pani L.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistada

L.L KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 06.12.2012-07.12.2012 (2 päeva). Seega kuulub kandmisele 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui L.L ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe

juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada

vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada riigile menetluskulud.

Tsiviilhagi ja asitõendeid ja tõkendit ei ole.

Indrek Nummert Kohtunik