1-11-4073/741-11-4073/74 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2012-12-06

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

Kriminaalasi nr 1-11-4073 M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada Priit Jõpiselga (Jõpiselg) talle 31.05.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 aasta 10 kuu 3 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile ja allkirja vastu kinnip...

Kriminaalasi nr 1-11-4073 M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada Priit Jõpiselga (Jõpiselg) talle 31.05.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 aasta 10 kuu 3 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile ja allkirja vastu kinnipeetavale.

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06.detsember 2012.a, Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-4073 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster 06.11.2012.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 05.11.2012.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu Priit Jõpiselg´i tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör

Sirle Melk KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 06.12.2012.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 06.12.2012.a, et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda arvamuse elektroonselt; enda arvamuses prokurör Priit Jõpiselja ennetähtaegselt elektroonilise valvega vanglast vabastamist ei toeta

Süüdimõistetu PRIIT JÕPISELG

Kaitsjata asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood 38609150231

Süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud

2 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD Priit Jõpiselga on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral: 1. 19.12.2003.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 263 p 1,4 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga; 2. 23.09.2008.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 4 kuu vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuu 24 päeva vangistusega, millest kohesele ärakandmisele KarS § 74 lg 2 alusel kuulus 2 kuud vangistust, 2-e kuu vangistuse kandmiselt vabanes 19.12.2008.a; ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust jäi KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga; 3. 19.02.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuu 20 päeva vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 12 päeva vangistust, mis asendati 984 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta 6 kuud ja liskaristusena võeti ära 2-ks kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus; 4. 31.05.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4,5 järgi 4 aasta vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aasta 8 kuu vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 3 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 07.12.2010.a.

Priit Jõpiselg kannab vangistuses karistust I ja II astme kuritegude eest liitkaristusena KarS § 65 lg 2 alusel 23.09.2008.a, 19.02.2010.a ja 31.05.2011.a kohtuotsuste kogumis.

Viimane liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti Priit Jõpiseljale 31.05.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega – liitkaristuseks mõistetud 3 aasta 10 kuu 3 päeva karistuse kandmise alguseks loeti 07.12.2010.a.

Priit Jõpiselg on ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 1 märgitud poole (½) karistusaja ja ta on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks ema elukoha aadressi XXXX järgi. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt vastab see elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ja vajalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas.

06.12.2012.a kohtuistungil taotles Priit Jõpiselg enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja isik nõustub enda suhtes elektroonilise valve kohaldamisega.

3 KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Priit Jõpiselja ja olles tutvunud prokuröri 06.12.2012.a arvamusega menetletavas asjas, on seisukohal, et Priit Jõpiselga ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Käesoleval hetkel välistavad Priit Jõpiselja vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise järgmised asjaolud kogumis: • toimepandud kuritegude rohkus, milliste eest Priit Jõpiselg karistust kannab, ning lisaks ka I astme kuriteo, s.o väljapressimise rasked asjaolud – kannatanu suhtes isikute grupis intensiivse füüsilise vägivalla tarvitamine lisaks vabaduse võtmisele, sealhulgas auto pakiruumi panemisele, • karistuse kandmise ajal kinnipeetava käitumine, mis ei osunda kinnipeetava vangistuse ajal seaduskuulekale teele asumisele, • kriminaalhooldus ei ole Priit Jõpiselja senisest elukäigust nähtuvalt Priit Jõpiselja suhtes senini kohaseks meetmeks osutunud, sest nii katseajaga kriminaalhooldusel olles kui ka üldkasuliku töö tegemise ajal, mil pidi täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, jätkas Priit Jõpiselg uute kuritegude toimepanemist ning tema poolt kuritegelikult toimepandu muutus raskemaks, päädides isikute grupis ja kannatanult vabaduse võtmisega väljapressimise toimepanemisega.

Vaatamata Priit Jõpiselja noorusele on 26-aastast Priit Jõpiselga käesolevaks ajaks kokku kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Priit Jõpiselja karistusregistri teatiselt nähtuvalt on Priit Jõpiselja poolt kuritegelikult toimepandu muutunud üha raskemaks. Viimase süüdimõistva kohtuotsusega karistati Priit Jõpiselga I astme kuriteo eest - isikute grupis ja kannatanult vabaduse võtmisega väljapressimise toimepanemise eest KarS § 214 lg 2 p 1,4,5 järgi. KarS § 214 lõikes 2 sätestatu kohaselt on sanktsioon 4-12 aastat. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel lühenes Priit Jõpiselja karistus 1/3 võrra. Väljapressimise pani Priit Jõpiselg toime ajal, kui pidi kriminaalhooldaja järelevalve all tegema 19.02.2010.a kohtuotsuse alusel üldkasulikku tööd.

Käesolevalt kantava vangistuse ajast on Priit Jõpiselga 13.09.2012.a distsiplinaarkorras karistatud noomitusega selle eest, et 02.08.2012.a ei teavitanud vangla julgeolekut ohustavast sündmusest. Vangistusseaduse § 65 lg 5 alusel on karistus kehtiv, kuna distsiplinaarkaristuse määramisest ei ole 1 aastat möödunud. Käesoleva aasta kevadel ja suvel kohaldati Priit Jõpiselja enda süülisest käitumisest tingituna vanglas korra ja julgeoleku tagamiseks Priit Jõpiselja suhtes 2-e kuu vältel täiendavaid julgeolekuabinõusid, et välistada P.Jõpiselja poolt teiste kinnipeetavate seas enda mõjuvõimu ärakasutamist ebaseaduslikesse tegevustesse kaasamisel. Eelkäsitletud kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatud informatsioonist lähtudes pole kohtul alust järeldada Priit Jõpiselja asumist vangistuse ajal õiguskuulekale teele.

Kokkuvõtvalt – isikut, kelle vabaduses viibimise ajal muutus kuritegelik käitumine raskemaks ja kes jätkas kuritegude toimepanemist ka kriminaalhooldusel olles, s.h üldkasuliku töö kohaldamise ajal, ning kelle senisest elukäigust nähtuvalt ei ole

4 kriminaalhooldus osutunud kohaseks ja otstarbekohaseks meetmeks, kuna kriminaalhoolduse ajal on jätkanud kuritegelikku käitumist, ning kes ka vangistuses ei ole käitunud õiguskuulekalt, kuna on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ning lisaks on ohustanud enda käitumisega ka vangla julgeolekut, ei ole põhjendatud tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vangistusest vabastada. Kuna kinnipeetav Priit Jõpiselja käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal ei nähtu tema asumist õiguskuulekale teele, siis on jätkuvalt säilinud Priit Jõpiseljast lähtuv reaalne uute kuritegude toimepanemise oht, millest tulenevalt ei ole käesoleva ajahetke seisuga põhjendatud Priit Jõpiselga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega vabastada.

Vangistusseaduse § 76 lõikes 2 sätestatu kohaselt on võimalik Priit Jõpiselja tingimisi ennetähtaegselt vabastamist maakohtus menetleda kindlasti veel vähemalt ühe korra – kui käesoleva määruse jõustumisest on möödunud vähemalt 6 kuud ja kui 2/3 karistusest on ära kantud. Kui uueks menetlemise ajaks ei ole uusi korrarikkumisi lisandunud ja kui P.Jõpiselg on jätkanud korralikult õpinguid 10.-s klassis ning osalenud talle vangla poolt võimaldatavates taasühiskonnastavates programmides, s.h lõpetanud hetkel poolelioleva taasühiskonnastava programmi Agressiooni asendamise treening, on Priit Jõpiselja võimalus ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks suurem. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas kajastatu kohaselt on peale haridustee jätkamise ja 2012.a lõpus taasühiskonnastavas programmis Agressiivsuse asendamise treening osalemise ette nähtud veel ka 2013.aastal taasühiskonnastavas programmis Õige hetk osalemine. Kuna vabaduses viibimise ajal jätkas Priit Jõpiselg 23.09.2008.a ja 19.02.2010.a kohtuotsuste alusel kriminaalhooldusel olemise ajal kuritegelikku käitumist, siis on Priit Jõpiselja puhul oluline, et ta enne vanglast vabanemist oleks osalenud ka teises talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud taasühiskonnastavas programmis – Õige hetk. Sellisel juhul olekid Priit Jõpiselja vanglast vabanemisel uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid madalamad ning eelduslikult uue kuriteo toimepanemise tõenäosus ka väiksem. Heli Sillaots kohtunik