1-12-7100/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-12-7100

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsembril 2012.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Kriminaalasja number 1-12-7100 Kriminaalasi

F.B tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

F.B Isikukood: XXX; elukoht: XXXX kodakondsus: EV kodanik Kaitsja Adv. Rainer Objartel Prokurör Kirjaliku arvamusega Ruti Kilg RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, § 432 kohus määras

Jätta vabastamata F.B (isikukood XXX) Viru Maakohtu 24.07.2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Välja mõista F.B-lt kaitsjatasu 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 80 senti), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

2

Põhjendused

F.B tunnistati süüdi Viru Maakohtu 24.07.2012.a otsusega KarS §199 lg 2 p 4, p 7, p 8 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust; KarS § 121 järgi mõisteti 2 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ja mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.-17.08.2011, mille tulemusena jäi kanda 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Pärnu Maakohtu 01.06.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta ja 24 päeva võrra, mõistes F.B-le liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust alates 07.10.2011.a.

Karistuse kandmise algus oli 07.10.2011.a ja lõpp on 28.02.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 18.06.2012.a.

F.B on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral:

1) 11.11.2008 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, p 7, p 8 järgi KarS § 74 alusel 6 kuu

tingimisi vangistusega 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga;

2) 01.06.2010 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, p 7 järgi eelneva karistuse

liitmisega 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 834 tundi, mis tuli täita 1 aasta ja 6 kuu jooksul.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on F.B distsiplinaarkorras karistatud vangistuse jooksul (kehtiv karistus: 18.06.2012 – 15 ööpäeva kartserit, kasutas avavanglaosakonna

territooriumil mobiiltelefonis internetti). Kinnipeetav asub vabanedes elamaXXXX, 2-toalisse ahjuküttega korterisse, kus elab tema ema koos elukaaslasega. Vabaduses töötanud ei ole, sest oli alaealine ja käis koolis. XXXX praktikal olles töötas 2 kuud ehitusel. Elamiseks vajaliku raha sai

emalt ja õelt. Vangistuses oleku ajal on saanud emalt regulaarselt rahalist toetust, mille tõttu on saanud tasuda haginõudeid. Ema on kriminaalhooldaja andmetel nõus poega ka edaspidi toetama. Vabanedes puudub töökoht. Kinnipeetav osales Viru Vanglas novembrist 2011. a jaanuarini 2012. a tööhõives majandustöödel ning lõpetas mais 2012. a XXXX. klassi. On täitnud oma individuaalset

täitmiskava, mille tulemusena on läbi viidud Tartu Vanglas vestlused inspektor-kontaktisikuga

individuaalse täitmiskava teemadel, selgitamaks välja motivatsiooni ja tõstmaks valmidust läbida ettenähtud taasühiskonnastavaid tegevusi. Septembris 2012. a alustas kinnipeetav õpinguid XXXX.

Suhted lähedastega on head. Väidetavalt on praeguseks suhted kuriteokaaslaste ja teiste

kriminaalsete kaaslastega katkenud ega soovi nendega suhteid taastada. Alkoholi tarbis juba

alaealisena, kõik eelnevad kuriteod on toime pandud kainena. Narkootikume väidetavalt enam ei tarvita. Ei väljenda sõnades kuritegelikke hoiakuid, kuid kaldub oma tegusid õigustama. Saab aru, et ühiskonnas kehtivad teatud reeglid, kuid korduvate kuritegude toimepanemine näitab, et on kergesti

valmis neid rikkuma. Varasemalt rikkunud ka kriminaalhooldusnõudeid. Avaldab soovi

kuritegelikust käitumisest loobuda, aga ei oska oma seniseid hoiakuid kriitiliselt hinnata.

Suhtlemisoskus on hea, probleemiks on liigne enesekindlus. Suuteline vägivallaks, ei ole impulsiivne, ei ole mõjutatav. Tulevikuks püstitanud endale realistlikud eesmärgid: jätkata õpinguid, võimalusel töötada. Tartu Vangla hinnangul mittevägivaldsete kuritegude toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 44% ja vägivaldsete kuritegude toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Vangla palub F.B

ennetähtaegsel vabastamisel kohaldada katseajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, asuda ametlikult tööle või võtta ennast töötuna Töötukassas arvele.

3

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht ema juures. F.B-le pakub elukohta ka isa, kuid ema väidab, et see on ainult omakasu eesmärgil. Puudub kindel töökoht vabanemisel. Ema loodab, et poeg jätkab õpinguid. Isa tahab ära

osta tegevust lõpetavat firmat ja seal koos kinnipeetuga tööle hakata. Kinnipeetu on selleks

avaldanud soovi. Ema suhtub isa pakutud äriplaanidesse väga negatiivselt, sest varase kogemuse järgi on need midagi kahtlast. Isa väitel oli F.B plaanis minna sõbraga Soome projekti asjus, kuid isa laitis selle mõtte maha. Mõlemad vanemad on veendunud, et F.B

peab omandama mootorsõiduki juhtimise õiguse, sest selleta ei olevat võimalusi ning juhtimisõiguseta oleks taas suur oht toime panna seaduserikkumisi. Ema on valmis poega toetama õppimisel ajal, kuid leiab, et F.B peab hakkama oma tarbeks raha teenima ausa

lepingulise tööga. Kohtutäituri teatise järgi on F.B endiselt 840,64 eurot võlgnevusi. Seaduserikkumisi on kinnipeetav alustanud juba teismeeas. On korduvalt toime pannud liiklusseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse rikkumisi. Kriminaalkorras karistatud kokku 3 korda.

Vanglas viibib esmakordselt. Varasemalt on tema suhtes kriminaalasju lõpetatud ja määratud

kohustuseks üldkasuliku töö sooritamine 2 korral. F.B ei suutnud oma seadusevastast tegevust siis veel lõpetada. Üldkasuliku töö sooritamisel ja kontrollnõuete täitmisel hoidis kõrvale, ei ilmunud kohtuistungile erakorralise ettekande arutamiseks, oli tagaotsitav. Seni ei

ole kriminaalhoolduse määramine ennast õigustanud. Kui F.B ei leia asjalikku

rakendust töötamise ja/või õppimise näol, tal tekivad rahaprobleemid, kui ta jätkab suhtlemist

kriminaalse taustaga isikutega, liigtarvitab alkoholi või narkootikume, jätkab manipulatiivselt, ei arvesta tegude tagajärgedega, võib toime panna uusi seaduserikkumisi. Kriminaalhooldaja leiab, et on vaja rakendada tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökohta, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud

tähtajaks; osalema sotsiaalprogrammis. Juhul, kui kinnipeetav ei ole jõudnud ennetähtaegse

vabanemise hetkeks läbida planeeritud sotsiaalprogrammi on otstarbekas programmi jätkata kriminaalhooldusperioodil.

F.B avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja on nõus kaasnevate lisatingimustega.

Kaitsja seisukohalt tuleks F.B vabastada ennetähtaegselt vanglast vaatamata asjas esinevatele negatiivsetele momentidele.

Prokurör oma arvamuses ei toeta F.B ennetähtaegset vabastamist, kuna selleks pole sisulisi reaalseid aluseid.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri

arvamuse leiab, et F.B tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

Kars § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi neid ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu (ema kui ka vajadusel isa juures). Mauno- F.B puudub vabanedes töökoht. Ema ja õde on teda küll seni toetanud, kuid ema leiab, et

poeg peab hakkama oma tarbeks ise raha teenima. Kuna F.B on seni oma

4

käitumisega otsinud seiklusi, siis on keeruline ennustada, kas tema poolt seatud realistlikud

eesmärgid (jätkata õpinguid, võimalusel asuda tööle), leiavad täitmist. Samuti on F.B

kehtiv distsiplinaarkaristus 18.06.2012.a, mil ta sai 15 ööpäeva kartserit, sest kasutas

avavanglaosakonna territooriumil mobiiltelefonis internetti. F.B saab aru, et

ühiskonnas kehtivad teatud reeglid, kuid nende reeglite järgmini tundub talle kohati liiga raske. Samuti on F.B rikkunud varem kriminaalhooldusnõudeid. Viimane viitab sellele, et F.B ei ole usaldusväärne ning ka lisatingimuste seadmisega ei saa vähendada riski, et kinnipeetav paneb toime uue kuriteo. Seega tuleb F.B jätta vabastamata ennetähtaegselt.

F.B-lt tuleb välja mõista kaitsjatasu 76.80 eurot, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtunik