1-11-12445/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-12445

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. detsember 2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-11-12445 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid .K elektroonilise valve G kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

G XXX .K , isikukood , kodakondsuseta, rahvuselt ukrainlane, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 13.01.2012 ja lõpp 11.05.2014

Kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Jätta .K elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest G tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11 Rakvere) kasuks 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o.

6,40 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdimõistetu .K G kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista .K-lt menetluskuluna kaitsjatasu G

38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .K G

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab .K karistust Viru Maakohtu 13.01.2012 G

kohtuotsuse nr 1-11-12445 kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. .K tunnistati süüdi G KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg

1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti .K-le G

liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati .K vangistusega 2 (kaks) G

aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 11.10.2009.a kuni 12.10.2009.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, § 65 lg

2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.05.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (4 kuud) ning mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks)

aastat 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.01.2012.a. .K-le valitud tõkend, elukohast lahkumise G keeld, muudeti vahistamiseks ning ta võeti kohtusaalis vahi alla. KarS § 50 lg 1 alusel võeti G.K-lt ära 3 (kolmeks) aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus alates vanglast vabanemise päevast. Kinnipeetav .K on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, vanglas viibib ta G

neljandat korda. Käesolevat karistust kannab ta alkoholijoobes autojuhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on .K väärtegude G

toimepanemise eest karistatud 29-l korral, sealhulgas on teda karistatud väärteokorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja Alkoholiseaduse § 70 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligi 11 kuud ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust.

Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste raames osales kinnipeetav

sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja riigikeele sissejuhatavas õppes. Isik on hõivatud vangla majandustöödel, töötades jäätmekäitlejana.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval .K

G distsiplinaarkaristused puuduvad.

Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega aadressil xxxx.

Nimetatud eluase on püsiv, vastates elektroonilise järelevalve paigaldamise tingimustele.

Isiku abikaasa N Š andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks nende elukohta. Isikul on põhiharidus. Vabanedes on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxxx. Kinnipeetava suhted lähedastega on head, tülid ja probleemid olid siis, kui isik kuritarvitas alkoholi. Kui isik jätkab elustiili, kus domineerib alkoholi kuritarvitamine, on uue kuriteo sooritamise risk olemas. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Isik muutub alkoholijoobes olles agressiivseks. Isik soovib kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid kordab tehtud vigu, mõeldes teiste seisukohtade mõistmise asemel oma vajaduste peale. .K puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda, kui G

muutub isiku eluviis või teda ümbritsevad olud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Viru Vangla toetab .K ennetähtaegset vabastamist G

elektroonilise järelevalve kohaldamisega 7 (seitsmeks) kuuks. Riskide maandamiseks teeb vangla ettepaneku kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustuste panemiseks.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et .K perekonna G

moodustavad tema abikaasa ja kaks alaealist tütart. Suhted peres on isiku abikaasa sõnul lähedased ja toetavad. Konfliktid perekonnas tekkisid siis, kui kinnipeetav tarvitas alkoholi.

Vangistuse ajal suheldakse omavahel telefoni teel, toimuvad kokkusaamised. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub veel ema, kellega on samuti head suhted. Puudub info kinnipeetavale negatiivset mõju avaldavate isikute kohta. Abikaasa on valmis kinnipeetavat moraalselt toetama. Kinnipeetaval on suhted lastega head, ta võtab aktiivselt osa nende kasvatamisest. Korter aadressil xxxx, kuhu kinnipeetav elama asub, on 2-toaline ja kuulub kinnipeetavale ja tema abikaasale. Varem on .K allutatud käitumiskontrollile 4-l korral, G kuid see ei hoidnud teda uute süütegude toimepanemisest. Juhul kui kohus peab võimalikuks

G.K

tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilist

järelevalvet kohaldades, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks rakendada kinnipeetava suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused, elektroonilise järelevalve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 7 (seitse) kuud.

G.K soovis, et teda vabastataks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta kinnitas, et ei ole kontrollnõudeid rikkunud, vaid pani katseajal toime uued kuriteod. Kinnipeetava sõnul ta läbis sotsiaalprogrammi ja edaspidi enam ei pane kuritegusid toime. Ta soovib alustada uut elu, sest tal on 2 väikest last, keda on vaja kasvatada. Alkoholi tarvitamise asemel kavatseb kinnipeetav töötada, tegeleda spordiga.

G.K sõnul on abikaasa talle öelnud, et asi võib minna lahutuseni, kui ta jätkab sellist eluviisi, aga ta ei taha perekonda kaotada.

Prokurör ei toetanud kinnipeetava .K elektroonilise valve kohaldamisega G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Esitatud materjalidest nähtub, et .K G on kriminaalkorras karistatud 13 korda, vanglas viibib ta neljandat korda ja 4-l korral on ta allutatud käitumiskontrollile, kuid see pole suutnud teda panna seaduskuulekalt käituma. Viimasest kohtuotsusest nähtub, et süüdistus kätkeb endas 4 episoodi, lisaks veel kehaline väärkohtlemine.

Kaitsja leidis, et kinnipeetav .K tuleks elektroonilise valve kohaldamisega G

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest tema puhul on palju positiivseid asjaolusid, mida on kokku põhjust nimetada erakordseteks asjaoludeks. Elektroonilise valve otstarbekust pole vajadust analüüsida. Tähelepanuväärne on see, et tal pole ühtegi distsiplinaarkaristust, ta on läbinud sotsiaalprogramme ja ta töötab vanglas. Kaitsja arvab, et ei saa ülemäärast tähelepanu pöörata kinnipeetava minevikule. Karistuse eesmärk on uute kuritegude toimepanemise vältimine. Kaitsja usub, et kaitsealune on muutunud. .K G

on saanud hoiatuse abikaasa poolt, et kui jätkab senist eluviisi, võib sellele järgneda lahutus. Kinnipeetavad hindavad väga sidemeid lähedastega ja .K G

riskiks perekonna kaotusega, kui jätkab vana eluviisi. Alkoholist ta kavatseb loobuda, lubades selle asemel teha tööd ja tegeleda spordiga. On olemas garantiikiri, et vabaduses saab ta tööle. Kaitsja leiab, et kaitsealuse mõtlemises ja käitumises on toimunud muutused ning et viimane on teinud endale vajalikud järeldused.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu .K ei kuulu elektroonilise G

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, vanglas viibib ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. .K on 4-l korral kriminaalhooldusele G

määratud, kuid ta jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ka viimases kohtuotsuses kohaldati tema suhtes KarS § 65 lg 2 sätteid. .K kuritegelik G

käitumine on muutusteta olnud pikemat aega. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, sealjuures ka kõik viimased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Moraalselt kinnipeetavat toetav abikaasa, samuti alaealised lapsed ja ema, olid olemas enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest kinnipeetav karistust kannab, kuid kahjuks ei suutnud need panna teda oma väärtushinnanguid ümber hindama ja seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab kohtule alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks .K talle G

määratavat katseaega läbida nõuetekohaselt ilma uusi kuritegusid toime panemata. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et .K suhtes selliseid asjaolusid G ei esine.

Kohus tunnustab .K selle eest, et talle ei ole vangistuse ajal G distsiplinaarkaristusi määratud.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta

G.K elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kohtunik

(allkiri)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2013 RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu

6. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu .K kaitsja G vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

Advokaadibüroo OÜ kaudu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vandeadvokaat Lembit

Nirgile tema poolt .K-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise G eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista .K-lt G menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.

4. .K

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi G arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „ .K 1- G 11-12445 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärus jõustus .

05. veebruaril 2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega

Nooremreferent

Lea Herne