1-09-5039/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-09-5039

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsembril 2012.a. Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-09-5039 (08260105506) Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Heli Nurmoja Kriminaalasja nimetus Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimus Süüdimõistetu U.K

isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vangla, elukoht: XXXX Kaitsja advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON

juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432

Vabastada U.K Tartu Maakohtu 09.04.2009. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 04.12.2014.a. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

Käitumiskontrolli ajal on U.K kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 ja 9 alusel määrata U.K-le katseajaks järgmised kontrollkohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume

2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku loata

3) asuda tööle 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist

4) pöörduda psühhiaatri vastuvõtule 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest ja vajadusel alluda

sõltuvusravile, milleks U.K andis nõusoleku

5) osaleda sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab

6) alluda elektroonilisele valvele 4 (nelja) kuu jooksul arvates elektroonilise järelevalve seadme

kehale kinnitamise päevast.

Määrata U.K katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku Aniita Matkuri järelevalve all.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.K-lt 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank AS-is, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-09-5039 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 07.12.2012. a.

Põhjendused.

U.K on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.04.2009. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja

KarS § 64 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuseks Tartu Maakohtu 04.09.2007. a otsusega mõistetud kandmata karistuse liitmise teel 6 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistusaeg algas 05.11.2008.a ja lõpeb 04.12.2014.a. Õigus ennetähtaegse vabanemise küsimuse arutamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud tähtaja saabumisel tekkis 14.11.2012.a.

U.K on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 17.06.2005.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, § 121 järgi ja § 64 lg 1 alusel 5 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; 2) 19.05.2006.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi ja § 65 lg 2 alusel 6 kuud vangistust; 3) 04.09.2007.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1, 4, § 266 lg 2 p 2, § 200 lg 2 p 9 järgi ja § 64 lg 1 alusel 3 aastat 1 kuu vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat;

4) 28.01.2009.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi rahaline karistus 2500 krooni.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral,

kannab teist reaalset vanglakaristust. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu läbinud järgmised

tegevused: 01.09.2009. a alustas õpinguid 10. klassis, mida ei lõpetanud. 10.11.2009. a läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 02.03.2009. a osales majandustöödel. 01.09.2010. a asus õppima

10. klassis, kuid ei lõpetanud. 20.09.2010. a läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. 13.06.2011. a läbis sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise. Alates 29.03.2010. a on XXXX.

U.K on üks kehtiv distsiplinaarkaristus: 5 päeva kartserit sigarettide omamise eest. Omab

ühte lõppenud distsiplinaarkaristust. Suhted päritoluperekonnaga on head, vanemad toetavad

materiaalselt ja töötab vangistuses ka ise. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, grupiviisiliselt

ning kasutades füüsilist jõudu. Vangistuse jooksul on oma väärtushinnanguid muutnud, soovib

vabaneda alkoholisõltuvusest. Suhted vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega on korras, probleeme esinenud ei ole. Emotsionaalselt on stabiilne, isiku käitumine vangistuses ei viita agressiivsusele või kehvale enesevalitsusele. Vangistuse ajaks on seatud positiivsed eesmärgid ja ka vabanemiseks seatud

eesmärgid on realistlikud. Esineb raskusi oma osa määratlemisega probleemide tekkimisel, kaldub

süüdistama keskkondlikke tegureid. Kuritegude toimepanemise põhjusena näeb oma varasemat

elustiili, millesse ei kuulunud töö ja normaalsed tegevused. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul

on 56 %.Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist käitumiskontrollile allutamisega.

Kriminaalhooldaja teatel on U.K puhul välised riskifaktorid alkoholi tarvitamine, majanduslik

toimetulek ja kuritegelikud sõbrad. Kinnipeetava sisemine riskifaktor on motivatsiooni nõrkus ja

ebapüsivus õiguskuuleka elu eesmärkide seadmisel. Varasemalt ei ole kriminaalhooldus end õigustanud. U.K on kriminaalhooldusel olnud kahel korral. Vabanemisel asub elama vanaema

juurde XXXX Tööd lubab anda endine lapsepõlvesõber. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava

ennetähtaegselt vabastada, peaks kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt määrama U.K-le

kohustused: hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, otsima töökoha, alluma ettenähtud ravile, kui ta selleks nõusoleku annab, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega

ilma ametniku eelneva loata ja osalema sotsiaalprogrammis, milleks on sobiv Õige hetk. Nimetatud

sotsiaalprogramm on kuritegeliku käitumise muutmist motiveeriv individuaalprogramm. Kriminaalhooldaja peab otstarbekaks pöörduda hiljemalt ühe kuu jooksul psühholoogi või psühhiaatri

poole sõltuvusprobleemidest vabanemiseks, pöörduma töötukassasse kahe nädala jooksul alates vabanemisest.

U.K on nõus alluma elektroonilisele valvele ja tingimused on selleks tema elukohas olemas.

Prokurör andis kirjaliku arvamuse ning teatab, et toetab U.K tingimisi ennetähtaegset

vabanemist põhjusel, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. U.K suhtes on

otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Varasemad katseajad on kulgenud probleemivabalt. Tema kohta koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on oma hoiakuid

ja suhtumist muutnud ning käitunud viimasel ajal vangistuses üldiselt õiguskuulekalt (omab 1

distsiplinaarkaristust, mis aegub 14.12.2012.a), mistõttu on põhjendatud talle võimaluse andmine

õiguskuulekaks käitumiseks ka väljapool vangistust. Samuti on tal vabanemise korral head elutingimused, ja lähedaste näol toetav sotsiaalvõrgustik, kes on valmis teda ka materiaalselt toetama.

Positiivne on ka asjaolu, et tal on vabanedes tööleasumise võimalus ning oma tööharjumusi on ta

tõestanud ka vangistuses töötamise käigus. See kõik loob samuti paremad võimalused edukaks resotsialiseerumiseks.

Kaitsja toetab U.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. U.K on kriminaalhooldusel

nõus täitma kontrollnõudeid ja – kohustusi. Ta on kriminaalhooldusele valmis alluma ning kriminaalhooldus toetab tema resotsialiseerumist.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja tutvunud prokuröri

arvamusega, leiab, et U.K tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas

formaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on elu- ja töökoha olemasolu. Töisest tegevusest on elatusallikas. U.K on lähedastest koosnev toetav sotsiaalne võrgustik. Nendel asjaoludel on küllaldaselt materiaalset alust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

U.K on varem korduvalt karistatud isik. Uue kuriteo toimepanemine sõltub U.K-st endast. Kriminaalhooldus toetab tema resotsialiseerumist ja aitab maandada uue kuriteo riske. U.K

on karistust kandnud pikka aega. Kuigi elektroonilisele valvele allutamine ei ole seadusest tulenevalt kohustuslik, aitab see paremini kohaneda üleminekul vangistusest vabadusse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on kaitsjatasu menetluskulu, mis KrMS § 180 lg 1 järgi jääb kinnipeetava kanda.

Ene Muts täitmiskohtunik