1-11-11645/43 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2012.a. Rakvere kohtumaja Videokohtuistung toimus 22.11.2012.a. Kohtuasja number 1-11-11645

Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Tea Tõnurist Prokurör Ain Tali Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.J-i kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu

P.J, ik: xxx, EV kodanik,

viibimiskoht: Viru Vangla, elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 07.02.2010 ja lõpp 18.12.2012

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 871, § 75 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32

, 4 kohus määras:

Kohaldada P.J-i suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset

käitumiskontrolli allutades P.J käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt KarS § 871 lõikele 3 määrata käitumiskontrolli tähtajaks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada P.J käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada enda elukohas xxxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Kohustada P.J käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

2

- asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul alates

vangistusest vabanemisest

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Määrata P.J kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata P.J-ile, Viru Vanglale ja prokurörile.

Asjaolud.

1. P.J on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Harju Maakohtu 19.10.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-9053 tunnistati P.J süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat 6 kuud; KarS § 199 lg 2 p 5,

7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt

vähendati karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat, karistuse kandmise algusega 07.02.2010.a.

Viru Maakohtu 01.12.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-2392 tunnistati P.J süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti Viru Maakohtu kohtuotsuse ja Harju Maakohtu 19.10.2010 kohtuotsuse alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 1 kuu ja 19 päeva karistusaja hulka ning P.J kuulus ärakandmisele 2 aastat 10 kuud ja 11 päeva vangistust. P.J-i karistuse kandmise alguseks loeti 07.02.2010.a.

Viru Maakohtu 26.10.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-11645 tunnistati P.J süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.10.2010 otsusega mõistetud karistuse, s.o 3 aastat vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu vangistust. Viru

Maakohtu 09.02.2012 kohtumäärusega on lahendatud P.J-ile mõistetava liitkaristuse küsimus ning KarS § 65 lg 2 alusel määratud, et Viru Maakohtu 26.10.2011 kohtuotsusega nr 1-11-11645 P.J-ile KarS § 121 järgi mõistetud karistust - 1 kuu

vangistust on suurendatud Viru Maakohtu 01.12.2010.a kohtuotsusega 1-10-2392

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistetud liitkaristuseks kolme kohtuotsuse järgi 3 aastat 1 kuu vangistust. 01.12.2010.a. Viru Maakohtu kohtuotsuses täheldatud ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 10.11.2009-28.12.2009, s.o 1 kuu 19 päeva, on arvatud karistusaja hulka, vähendades vastavalt karistust 1 kuu 19 päeva võrra ning ärakandmisele

kuulub 2 aastat 10 kuud ja 11 päeva vangistust, karistuse kandmise algusega alates 07.02.2010.

2. P.J-i kohta on esitatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Viru Maakohtu 21.03.2012 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-11-11645 on P.J jäetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Kõik eelnevad kohtulahendid on jõustunud.

3

3. 18.10.2012.a. esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.J-i kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on P.J karistatud 3-l korral, 2 korda röövimiste ja varguste eest ning ühel korral kehalise väärkohtlemise eest

vangistuse ajal. Kannab reaalset vangistust esimesest korda. Kuritegude dünaamika on üldjuhul jäänud samaks. Röövid ja vargused on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuse ajal on kinnipeetavaga läbi viidud analüüsivaid vestlusi ühiskonnas

kehtestatud normidest, isiklikust vastutusest. Kinnipeetav on vangistuses läbinud

sotsiaalprogrammi EQUIP, Vihajuhtimise ja Sotsiaalsete oskuste treeningu programmid;

lõpetas põhikooli xxxx 2011.a. ja õpib xxxx erialal xxxx alates septembrist 2011. Kinnipeetaval on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema

elukäigu ja käitumise alusel on hinnatud uute kuritegude riski olemasolu tulenevalt

majanduslikust olukorrast, suhetest, alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest. Eluaseme, haridustaseme ja tervise seisukohalt uue kuriteo risk puudub.

Järgneva kahe aasta jooksul peale vabanemist on kuriteo toimepanemise tõenäosus 73% (vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%).

Vangla spetsialistid soovitavad karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata P.J-ile KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel täiendavad lisakohustusedmitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Otsida endale töökoht või registreerida ennast Eesti Töötukassas töötuks kohtu poolt määratud ajaks ning mitte viibima kohtu poolt määratud paikades ega suhtlema kohtu poolt määratud isikutega.

Maakohtu istung.

4. Kinnipeetav P.J leiab, et tema suhtes ei ole vajalik käitumiskontrolli

kohaldada. Tahab elama asuda Soome, seal tööle hakata, lisaks soovib hakata tegelema kehakultuuriga. xxxx elab vanaema, ema elab xxxx. Isa elab emaga koos, kuid enamuse ajast on xxxx, kus ta töötab. Vangistuses saadud distsiplinaarkaristused on pisirikkumiste eest, vanglas toime pandud kuriteos oli kaasosaline.

5. Prokurör leiab, et P.J-i suhtes on põhjendatud karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamine, et ta sulanduks kergemini ühiskonda ja oleks

kriminaalhooldaja järelevalve all. P.J-i puhul on tegemist isikuga, kes on

vangistuses toime pannud 17 distsiplinaarrikkumist, viimasel ajal küll rikkumisi ei ole. Lisaks on ta vangistuse ajal toime pannud ka uue kuriteo. Seega on tema puhul väga suur tõenäosus, et ta võib toime panna uue kuriteo.

Kohtumääruse põhjendused.

6. Karistusseadustiku (KarS) § 871

lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud

kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase

vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata,

et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos

sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda

4

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise

asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud

materjalidega, leiab, et P.J-i suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

P.J on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Ta kannab karistust, s.o vangistust 3 aastat 1 kuu KarS § 200 lg 1; § 200 lg 2 p 4,7; § 199 lg 2 p 5,7,8,9; § 199 lg 2 p 5,7,9; § 121 sätestatud kuritegude tahtliku toimepanemise eest. Vabanemisel 18.12.2012 on P.J kandnud talle mõistetud karistuse ära täies ulatuses.

Seega, on P.J-i suhtes KarS §-s 87 1

sätestatud formaalsed alused karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks tuvastatud ja olemas. Kuivõrd karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos (materiaalne alus), et

süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks tuleb kohtul analüüsida kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.

P.J on karistatud röövimiste ja varguste eest ning kehalise väärkohtlemise eest

vangistuse ajal. Röövid ja vargused on toime pandud majandusliku kasu saamise

eesmärgil. Enamus kuritegudest on toime pandud grupis. P.J iseloomustatakse kui liidrit, kes on riskiva elustiiliga ja kasutab teisi isikuid enda huvides ära. Tema suhtes on täheldatud kuritegeliku hoiaku olemasolu. Enne vangistust oli P.J probleeme

alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega ta on osaliselt koos ka kinnipidamiskohas. P.J on vangistuse ajal küll lõpetanud põhikooli ning

asunud omandama keevitaja elukutset, on ka vangitsuses töötanud majandustöödel, kuid

enne vangistust tal töökogemused puudusid. P.J on ise väitnud, et asub peale

vabanemist tööle, ta on seadnud nn lühiajalise eesmärgi, kuid samas on teda

iseloomustatud selliselt, et ta keskendub kiiretele ja lühiajalistele lahendustele, samas

eirates pikemaajalisi eesmärke. Päritoluperekonnaga on P.J suhted head, kuid koos ei elata. Vabanemisel asub P.J elama vanaema A L juurde aadressil xxxx.

Nimetatud elukoha puhul on tegemist munitsipaalpinnaga, kus peale A L elab ka tema

elukaaslane. A.L on xxxx, tema elukaaslane käib tööl. Enne vangistust toetasid P.J materiaalselt tema vanemad. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, lisaks sellele, et ta on vangistuses toime pannud kuriteo KarS § 121 järgi, on teda ka 17-l korral karistatud distsiplinaarkorras. P.J-i väide, et tegemist on olnud pisirikkumistega, ei ole tõene, kuna rikkumistest nähtuvalt on ta toime pannud ka muuhulgas vangla vara kahjustamisi ja rikkumisi, omanud keelatud esemeid, mitte allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele, mis näitab tema suhtumist kehtestatud korda.

Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt P.J-i puhul hinnatud uute kuritegude toimepanemise riski väga kõrgeks, s.o 73% (vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 54%).

5 Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et P.J-i puhul on väga suur tõenäosus, tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, suhetest, alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et vaatamata

sellele, et P.J on olemas lähisugulased ja võimalus asuda tööle, vajab P.J siiski täiendavat abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seda järelevalvet ei suuda kohtu arvates tagada P.J-i

lähedased. Seega tuleb P.J-i suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli

allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.

KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks P.J-ile käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima

lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2,4,7 sätestatud kohustusi.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 29. detsembril 2012. a.

№oremreferent

Lea Herne