Legislator Case Law & Legislation
1-12-10680/6 AI generated

1-12-10680/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-12-10680/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-10680 (12230115706) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi J.K süüdistuses KarS 424 järgi lühimenetluses Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav J.K eluk XXX, ik XXX, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, AS CTO, tö...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-10680 (12230115706) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi J.K süüdistuses KarS 424 järgi lühimenetluses Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav J.K

eluk XXX, ik XXX, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus,

AS CTO, tööline, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 15.08.1988.a. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi, 2) 02.05.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1, 418 lg 2 järgi; 3) 11.01.2012.a. Harju Maakohtu

poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 3 aastat, karistus kustumata

Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi

järgi ja mõista karistuseks karistuseks 4 (neli) J.K KarS § 424 kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 alusel J.K-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.01.2012.a. otsusega

mõistetud karistuse - 2 aastat – 11 kuud ja 27 päeva vangistust - ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta J.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Vastavalt LS § 127 on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates J.K loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohaldada J.K suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 05.11.2012.a.

Välja mõista J.K-lt riigituludesse sundraha 217,50 eurot ja menetluskulud 115,20 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

J.K on antud kohtu alla KarS § 424 järgi süüdistatuna selles, et tema juhtis 05.11.2012 a.

kella 16.27 ajal Harjumaal, Maardus, Kallasmaa 5 maja juures mootorsõidukit Opel Vectra reg

märgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l , lõplik tulemus 0,91 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg

1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani J.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis .

Süüdistatav J.K tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 05.11.2012.a jõi ta šampust, konjakit ja viina. Sündmusi eriti hästi ei mäleta. Ta otsustas sõita poodi s/a Opel Vectra reg nr XXX. Ta oli teadlik, et on alkoholijoobes, kuid ei olnud väga purjus. Kaupluse juures peeti ta kinni ja tuvastati joove. Kahetseb toimepandut. /tl 2/.

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- tunnistaja K. Kuuspalu ütlustega selle kohta, et 05.11.2012.a kella 16.25 Maardu linnas märkasid nad s/a Opel Vectra reg nr XXX, mis liikus aeglaselt, klaasid olid udused ja sõiduki parem

tagakülg oli kõrgem kui vasak külg. Nad otsustasid juhti ja sõidukit kontrollida. Sõiduk peatus

kaupluse ees. Juht, kelleks osutus J.K , viibis sõidukis üksi ning tunnistas, et on alkoholi tarvitanud. Indikaatorvahendiga tuvastati J.K alkoholijoove 0,99 mg/l. /tl. 12-13/;

- tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et J.K tuvastati alkoholijoove 0,91 mg/l. /t.l. 17-18/.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et J.K

juhtis otsese tahtlusega mootorsõidukit alkoholijoobes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. J.K

on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Teda on väärteokorras korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on osaliselt tasumata. J.K ei ole võimalik karistada

rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole ilmselget võimalik saavutada karistuse eesmärke. Inkrimineeritav kuritegu on toime pandud katseajal. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud J.K kuritegude toimepanemisest loobuma, siis karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada reaalse vangistusega.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et J.K liiklusalase käitumise mõjutamiseks tuleb

tema suhtes lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. J.K ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime tahtlikult. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et J.K ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine

liikluses on täiesti lubamatu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 on asutud seisukohale, et

olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu

inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid

õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Tsiviilhagi ei ole.

Eha Popova Kohtunik