4-12-2130/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-12-2130

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.

2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-2130 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi H.O kaebus Ida Prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsusele 10220112974470 väärteoasjas nr 2440,12,003156, millega temale LS § 227 lg 3 alusel määrati rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot. Kaebuse esitaja H.O xxx , isikukood , töökoht xxx, elukoht: xxx, tel xxx

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta rahuldamata H.O kaebus ning jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsus 10220112974470 väärteoasjas 2440,12,003156 Liiklusseaduse § 227 lg 3 millega H.O-le alusel

määrati rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot.

Vastavalt KarS

VTMS § 2, § 306 lg 5

parandada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsus

10220112974470 väärteoasjas 2440,12,003156, menetlusaluse isikukoodi ja sünniaja osas isiku ning mootorsõiduki registreerimismärgi osas.

Lugeda õigeks, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsus

10220112974470 väärteoasjas 2440,12,003156 on tehtud H.O suhtes, kelle õige isikukood on xxx ja sünniaeg xxx a. ja kes liikus sõidukiga registreerimismärgiga xxx.

H.O tasuda rahatrahv igakuuliste maksetena, kusjuures 12-kuul jooksul ise tähtaja

kohtuotsuse esimene osamakse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

2

221023778606 Swedbank, viitenumber 10220112974470 ja selgitus „H.O 4-12-2130 rahatrahv“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtus kättesaadav 05.12.2012

ASJAOLU

D JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,12,003156 H.O-le 100 Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel määrati rahatrahv trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

Nimetatud otsuse kohaselt 03.05.2012 kell 07.09 menetlusalune isik H.O (ik 36611042212 sünd. 04.11.1966 parandatud ik xxx sünd. 03.11.1966 Järveküla tee maja ) nr 18 Kohtla- - Järve linnas Ida Virumaal juhtis mootorsõidukit (õige xxx reg. nr xxx nr xxx oleks), asulas kiirusega 97+-3 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 44 km/h.

Antud teoga rikkus juht Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav

Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid:

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, , videosalvestus.

KAEBUS

H.O esitas Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsusele nr 10220112974470 2440,12,003156. väärteoasjas nr Esitatud kaebuses palub H.O tunnistada 03.05.2012 kiirmenetluse otsus nr 10220112974470 kehtetuks. Kaebaja ei ole n

õus kiirmenetluse otsusega ning asub seisukohal, et kiirmenetluse otsus on tühine. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo töötaja koostas kiirmenetluse otsuse selles, et 03.05.2012 Järveküla tee 18, Kohtla Järve H.O Vitali ik.36611042212, sünniaeg 04.11.1966 - juhtis mootorsõidukil registreerimismärgiga xxx xxx asulas kiirusega 97 +/- 3 km/h, lubatud kiirus on 50 km/h, seega ületas kiirust vähemalt 44 km/h. Kaebaja H.O õige isikukood on xxx, sünniaeg xxx ning tal puudub mootorsõiduk registreerimismärgiga xxx, vaid tema nimele reg xxx xxx. Kaebaja arvab, et talle istrisse kantud sõiduk registreerimismärgiga koostatud kiirmenetluse otsus on tühine. Kaebusele lisatud sõiduki registreerimistunnistuse koopia ja isikut tõendava dokumendi koopia.

Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega lub kohtuvälise menetleja otsus jätta , pa

muutmata ja H.O poolt esitatud kaebus rahuldamata. 03.05.2012.a kell 07.09 ajal asukohaga Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järveküla tee 18 juures H.O juhtis mootorsõidukit „ “ reg. märgiga xxx xxx asulas kiirusega 97+-3 km/h, lubatud

3

kiirus 50 km/h, seega ületas kiirust mittevähem, kui 44 km/h. Antud rikkumise eest oli H.O-le koostatud kiirmenetluse otsus 10220112974470 Liiklusseadus §227 lg 3 järgi, kuna menetlusal kohta vastava une isik nõustus kohapeal toimepandud õiguserikkumisega ning andis selle allkirja ja kinnitas oma ütlustega lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohtuvälise menetleja esindaja tutvunud väärteoasja materjalidega on seisukohal, et menetlusaluse

isiku poolt toime heks pandud õiguserikkumine on tõendatud väärteoasjas olevate tõenditega. Ü

tõendiks on „Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll“, kus on õigesti märgitud menetlusaluse isiku isikukood ja menetlusalusele isikule kuuluva mootorsõiduki registreerimise number. Teiseks

tõendiks on menetlusaluse isiku poolt antud ütlused, millised menetlusalune isik kirjutas omakäeliselt. Oma kaebuses menetlusalune isik ei vaidlusta rikkumise fakti ja asjaolusid vaid

vaidlustab seda, et kiirmenetluse kirjutatud menetlusaluse isiku isikukood ja otsuses on valesti

menetlusalusele isikule kuuluva mootorsõiduki registreerimise märk. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust,

mis vastaks VTMS §150 ära toodud asjaoludele. Arvestades ülaltooduga taotleb Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja jätta politsei poolt tehtud otsus muutmata ning menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud

väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et H.O kaebus tuleb jätta

rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2440,12,003156 muutmata, parandades selles menetlusaluse isiku isikukoodi, sünniaja ning temale kuuluva sõiduki reg märgi osas. istreerimis

Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. -

Tõik, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei või takistada menetlusaluse isiku võimalust

end kaitsta. Kui kohus saaks kiirteomenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel

kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest väljuda, ei oleks isikul võimalik end selle

suhtes kaitsta. Samuti asuks

kohus seda tehes täitma süüdistusfunktsiooni.

Riigikohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud

kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üldkui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa

väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (Riigikohtu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03).

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41– iga kuni 200 trahviühikut, arestiga 60 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahv või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

4

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna

kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal

väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku

tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid

tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1).

Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt

võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1- 145-05). Kohus tutvus väärteotoimiku tõenditega:

03.05.2012 kiirmenetluse otsusega nr 10220112974470 (t lk 8) millest nähtub, et 03.05.2012.a kell 07.09 ajal Ida-Virumaal Kohtlamaja nr 18 juures menetlusalune isik Järve linnas Järveküla tee H.O juhtis mootorsõidukit reg. märgiga xxx xxx asulas kiirusega 97+-3 km/h, lubatud kiirus 50 km/h, seega ületas kiirust mittevähem, kui 44 km/h. Antud teoga rikkus juht Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tegu on kv

alifitseeritav Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, , videosalvestus. VTMS § tenähtud õigused ja kohustused on m -s 19 et enetlusaluse isikule teatavaks tehtud, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, on võimaldatud anda väärteokohta ütlusi ning ta nõustus kiirmenetlusega. Menetlusalune isik sai kätte otsuse ärakirja nin märgitud andmete õigsust, mille kohta g kinnitas andis allkirja mainitud kiirmenetluse otsuse vastavas lahtris.

Nimetatud otsuses on käsitsi parandatud menetlusaluse isiku isikukood ja sünniaeg. Esialgselt märgitud isikukood 36611042212 ja sünniaeg 04.11.1966 on asendatud isikukoodiga xxx ja sünniajaga xxx.

03.05.2012 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (t lk 9 ) nähtub, et H.O andis -10 ütlusi (kirjutatud omakäeliselt) selle kohta, et ületas linnas kiirust, kuna soorit möödasõitu

as neljast autost (oli tööle hiljaks jäämas). Palus juhiluba mitte ära võtta ja piirduda trahviga. Nimetatud protokollis on samuti

käsitsi parandatud menetlusaluse isiku isikukood ja sünniaeg.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (t lk 11) nähtub, et

H.O , isikukood xxx, juhtinud mootorsõidukit registrimärgiga xxx xxx, 03.05.2012 kell 07.09, Ida-Virumaal Kohtlar 18 juures vanalinna Järve linnas Järveküla tee maja n suunas.

Mõõtmisel kasutati liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker Dual nr DC083479 antennid 053816 ja 053806, tabloo 83479/DU, mis testiti 03.05.2012 kell 07.00.

5

Mõõtmist teostati asulasisesel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeta ilmaga, kuival kattega teel 2 sõidureaga, eraldusribaga. Patrullauto seisis kõrvalteel. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes.

M

ajal, vastassuunas ootorsõiduk liikus 1 sõidur , eemaldudes patrullautost, liikus mitu sõidukit, sõiduk kiirendas intensiivselt, jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile, sooritas möödasõitu.

Kiirus mõõdetud sirgel teelõigul ca 6-7 sekundi jooksul.

Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev ja seadme lugem – 97 km/h. Lubatud sõidukiirus

mõõdetaval teelõigul – 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendusmääramatus : +/ 3 km/h. Ületas

- mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal kasutati videosalvestust.

Menetlusalune isik (H.O ) kirjutas asutamise protokolli, et on kiirusemõõteseadme k näiduga tutvunud ja andis allkirja.

Antud juhul Liiklusseadus § 227 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud lg 1 H.O lk 9- poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (t 10) ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (t lk 11), millest tuleneb, et menetlusalune isik

H.O 03.05.2012 kell 07.09, Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järveküla tee maja nr 18 juures liikudes mootorsõidukiga, mille kiirus oli 97+/ m/h ületas mõõdetaval teelõigul lubatud -3 k sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h.

Lähtudes ülaltoodust H.O oma käitumisega Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 lubatud rikkus sõidukiirust, millega pani toime Liiklusseadus § 227 lg 3 sätestatud süütegu.

Liiklusteaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § on sätestatud vastutus mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima 227 lg 3

sõidukiiruse ületamis – e eest 41 60 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus - on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Menetlusalune isik ei vaidle teo toimepanemisele ega rikkumise kvalifikatsioonile vastu, vaidlustades üksnes kiirmenetluse otsuse kehtivust. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritav väärtegu

leidis aset ning selle väärteo pani toime H.O . Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole.

Menetlusalusele isikule H.O-le lg 3 on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 227

alusel määratud karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot, mis on sanktsiooni

keskmine määr (LS § 227 lg 3 00 trahviühikut rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 2 , arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni).

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

6

Kohus leiab, et menetlusalus

ele isikule määratud karistus on põhjendatud.

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist.

Karistusregistri andmetel kaebuse esitajal ei ole olnud kuni 03.05.2012 kehtivaid karistusi. H.O on rikkumist tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja palus mitte kohaldada karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et kar

istuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust ja menetlusaluse isiku süüd, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot Liiklusseaduse § 227 lg 3 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise kohaselt eest 41 60 kilomeetrit tunnis – – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata isikule karistust sanktsiooni keskmise määra lähedases ulatuses, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Peale seda arvestab kohus ka seda, et esmakordse rikkumise puhul on isikule määratud üksnes rahatrahv ning ei kohaldatud lisakaristust -

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Samuti arvestab kohus asjaolu, et menetlusalune isik H.O ei vaidlusta karistuse liiki ega määra.

Mis puudutab kohtuvälise menetleja otsuses esinevaid ebatäpsusi menetlusaluse isiku isikukoodi ja sünniaja ning mootorsõiduki registreerimismärgi osas, leiab kohus et tegemist on veaga, mis ei too automaatselt kaasa otsuse tühisust.

VTMS § 2 kui käesolevas seadustikus ei ole sätesta kohaselt tud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

7

KarS § 306 lg 5 sätestab, et

pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia.

Kohtule esitaud väärteoasja materjalidest, kaebusele lisatud isikut tõendava dokumendi koopiast ja

sõiduki registreerimistunnistuse koopiast ning justiitsministeeriumi elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt menetlusaluse isiku H.O õige isikukood on xxx ja sünniaeg xxx a. ning temale kuuluva s xxx. õiduki registreerimismärgi nr on Seega tuleb teha vastavasisuline parandus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsuses 10220112974470 väärteoasjas 2440,12,003156 ning lugeda õigeks, et ülalnimetatud otsus on tehtud H.O suhtes, kelle õige isikukood on xxx ja sünniaeg xxx a. ja kes liikus sõidukiga registreerimismärgiga xxx.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jättab rahuldamata H.O ebuse ning ka tühistamata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsuse 10220112974470 väärteoasjas 2440,12,003156 Liiklusseaduse § 227 lg 3 millega H.O-le alusel ot. määrati rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o 400 eur

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit

arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

(allkirjastatud digitaalselt)

Loretta Pikma Kohtunik