4-12-4244/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.novembril 2012 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4- -4244 (2440,12,005643) 12 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Väärteoasi kaebemenetluses

A.S

LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritava o toimepanemises, milles väärte A.S tunnistati süüdi LS § 223 lg

1 gi ja karistati rahatrahviga 30 jär trahviühikut ehk 120 eurot (rahatrahv on tasutud). Menetlusalune isik

A.S , isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht x x , x

xx, xx xx Kohtuväline menetleja

Ida prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Meelis Kaev RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, §133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta A.S-i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 15.08.2012 otsuse peale väärteoasjas 2440,12,005643 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Edasikaebamise kord.

2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru

Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 14.11.2012

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 05.12.2012

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest päev 30- ase

tähtaja möödumisel ( ) juhul kui ükski menetlusepool ei ole ehk 05.01.2013 kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

25.07.2012 koostas avariipolitseinik Ivo Põld väärteoprotokolli AB 1005179 selle

fakti kohta, et 09.07.2012 kl 13.20 x asuva maja juures x linnas juhtis A.S xx xx mootorsõidukit fooriga regileeritud ristmikul ning foori lubava rohelise

tule ajal sooritas tagasipööret ja ei andnud teed vastassuunavööndis otse liikunud eesõigust omavale sõiduautole , mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge, xxx millega x autojuhile A. P. varaline kahju. Menetlusalune isik rikkus põhjustati xx LS §§ 14 lg 1 ja 56 lg 1 sätet.

Isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. ( lk 28)

15.08.2012 tegi vanemväärteomenetleja M. Kaev väärteoasjas otsuse, millega tunnistas isiku süüdi LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistas rahatrahviga 30 trahviühikut summas 120 eurot ( lk 57).

Rahatrahv on menetlusaluse isiku poolt vabatahtlikult täidetud 27.08.2012 ( lk 18).

03.09.2012 esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse peale ( lk 1-4).

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik väidab, et ta ei ole talle süüksarvatud väärtegu toime pannud, kuna ta ei ole liiklusnõudeid rikkunud.

Enne tagasipöörde sooritamist veendus ta manöövri ohutuses, et takistusi

tagasipöörde sooritamiseks ei ole, ja tagasipööret. Tagasipööre oli juba sooritaski soorutatud kui tema sõiduautosse sõitis tagant x . xx

Menetlusalune isik leiab, et liiklusõnnetuses on süüdi x autojuht ja seda xx järgmistel põhjuste. Just x autojuht rikkus liiklusreegleid. Nimelt: xx

3 xxx autojuht ületas lubatud kiirust ja liikus kiirusega 70 km/h, sooritas otsasõitu eessõitvale sõidukile, võimalik et kasutas sõiduajal mobiiltelefoni ilma handfree seadmeta, võimalik, et x ei olnud tehniliselt korras. xx

Väärteomenetluse läbiviimisel ei olnud menetlusalusele isikule selgitatud tema õigused. Väärteoprotokoll on koostatud 16 päeva hiljem

alates

sündmusest. Sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud 9 päeva alates sündmusest. Ei olnud üle kuulatud tunnistajana R. C. . Jäeti rahuldamata menetlusaluse isiku taotluse A. P kõneeristuste tegemise kohta. .

Jäeti kontrollimata A. P sõiduki tehnilist seisundit. .

Lõplikult menetlusalune isik palub tühistada tema suhtes tehtud otsus väärteoasjas

ja väärteomenetlus lõpetada. Samuti

hüvitada menetlusalusele isikule väärteomenetluses tekkinud kulud.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID JA TUVASTATUD ASJAOLUD

Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik andis k

okkuvõtlikult järgmisi ütlusi

(lk 80). 09.07.2012 sõitis ta oma sõiduautoga x . Autos viibis reisijana xx menetlusaluse isiku tütar R. C sünd . Ta sõitis tänavat keskmises reas. Ta . xxx x

xx

tegi ümberpõiget sama tänavat sõitvast õppeautost. Tal oli plaanis sooritada

tagasipööret, milleks ta näitas vasakut suunatuld ja reastus vasakule reale. Kuna

põles punane valgusfoor peatus ta joonel enne ristmikule sõitmist. Rohelise tule

peale alustas ta liikumist. Ta ei näinud, mis suunas sõitis õppeauto ja kus ta asus.

Tagasipöörde sooritamiseks sõitis ta eraldussaarele, peatus, mõned, kaks-kolm,

autod sõitsid mööda. Need autod sõitsid vasakus reas. Autotod liikusid ka

keskmises reas. Ta vaatas paremale. Takistust tagasipöörde lõpetamiseks ei olnud. Liikuvaid autosid vasakus reas ei olnud. Ta lõpetas tagasipööret ja sõitis vasakule reale. Hetkel kui tema Ta sooritas manöövri siis kui keskmises reas liikusid autod. auto ületas jalakäijate ülekäiguraja kohta, nimelt auto paiknes ülekäig esiosa urajast juba 50-60 cm viadukti poole toimus kokkupõrge, teine sõiduk sõitis tagant talle otsa. Menetlusaluse isiku auto sai löögi sõiduauto vasakusse tagaossa. Kokkupõrke

ajal liikus ta ikka vasakus reas. Menetlusaluse isiku sõiduauto viskus paremale.

Kuigi ta vajutas pidurile, kaldus auto siiski paremale. Toimus teine kokkupõrge,

löök oli auto tagaossa. löögi Selle st st liikus menetlusaluse isiku auto edasi. Ta peatus. Kohtu küsimusele, miks ta ei näinud A. P sõidukit, selgitas . menetlusalune isik, et seda autot eo olnud, järelikult ületas A. P sõiduk lubatud kiirust. .

Kohtuistungil ülekuulatud andis kokkuvõtlikult järgmisi ütlusi (lk tunnistaja R. C.

49). Tunnistaja ise ei ole autojuht ega oma juhtimisõigust, ei ole autokoolis

4 õppinud. Tol päeval sõitis ta isa A.S-i juhitud autos. Ta istus esiistmel paremal pool. rohelise tule A.S-i auto sõitis Rakvere tänavat. Vargusfoori

peale sõitis A.S ristmikule. Oli vaja sooritada tagasipööret, et sõita

raamatukogu hoone juurde. Takistusi , teisi autosid ei olnud ja A.S lõpetas manöövri. A.S õnnestus reastuda vasakule reale. Enne seda ta jäi seisma ristmikul et anda teed otse sõitvatele autodele. Mõned sõitsidki mööda.

Tunn millele A.S andis teed ka istaja ei mäletanud, kas autod, sõitsid keskmises või vasakus reas või mõlemal. Manöövri lõppemisel toimus kokkupõrge

tagant. A.S jätkas liikumist ja järgnes teine löök tagant. Ta nägi Rakvere tänavat sõitvat õppeautot. A.S tegi sellest ümberpõiget ja õppeauto sõitis taga. Kuhu õppeauto sõitis pärast ristmikku, ta ei näinud.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist ( lk 40 pöördel) nähtub, et 18.07.2012 koostas

avariipolitseinik I. Põld sündmuskoha vaatlusprotokolli sündmuse kohta, mis leidis aset 09.07.2012 kl 13.20 rakvere 17 asuva maja juures Jõhvis. Sündmuskohal

kasutas avariipolitseinik fotoaparaati. Sündmuskoha vaatlusel oli tuvastatud, et sündmuskohaks on Rakvere Sõidutee on kahesuunaline, ristmik on -Jaama ristmik.

reguleeritud valgusfooriga Liikumissuundade vahel on eraldusriba haljasalaga. . Ristmiku laius on 22,40 m. Hea nähtavus, kuiv teekate. Suunavöönd on kolme reaga,

laius 9,25. Rakvere 17 asuva maja juures, vasakus reas suunaga viadukti poole seisavad kaks kahjustatud sõidukit. Mõõdud ja kaugused on märgitud skeemile.

Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisana skeem, lk 38 pöördel ja 40. Skeemi

mustand on lk 48. Skeemi mustandiga on 09.07.2012 tutvunud A. P. ja A.S allkirja vastu. Märkusi ei ole. Mustandile on allkirja andnud skeemi- mustandi koostaja avariipolitseinik I. Põld 09.07.2012. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana on fototabel lk 49 51, millele on jäädvustatud - Rakvere-Jaama ristmik, kahjustatud autod ja memode paiknemine. Fototabelist on

nähtavad sõidukite kahjustused. A.S-i sõiduautol ( kollane x ) on xx

kahjustatud kaitseraua ja tiiva vasak tagaosa. A. P. sõiduautol (sinine xx) on

kahjustatud kaitsearaua nurgaosa, kuid kas see on esi- või tagaosa, kas vasak või parem pool, ei ole fototabeli alusel võimalik tuvastada. Ka Vaatlusprotokollis ei ole sõidukite kahjustused üldse kirjeldatud.

Kohtuistungil oli tunnistajana ülekuulatud kohtueelset uurimist läbiviinud

kohtuväline menetleja I. Põld ( lk 78 pöördel) seoses menetlustoimingute

dokumentide koostamisega ja eesmärgiga kontrollida menetlustoimingute

protokollide koostamise käiku ja asjaolusid. Kohtuvälise menetleja ülekuulamine tunnistajana kohtumenetluses on kooskõlas kohtupraktikaga RKKKo-d 3-1-1- - 29 05 p 7. 1, 3-1-1-142-05 p 12 ja 9, 3-1-1- -08 p 10, 3-1-1- -08 p 9.1 ja 3-1-1- -09 p 47 73 82 12, 3-1-1- -10 p 8. 82

Tunnistaja selgitas, et olles avariipolitseinik saabus ta kutse peale välja

sündmuskohale ja asus fikseerima liiklusõnnetuse asjaolusid. Kohapeal teostas ta mõõtmist ja koostas skeemi mustandi, mida tutvustas ka liiklusõnnetuses osalejaid, - et oleks võimalik teha märkusi fikseeritu kohta. Lõpliku skeemi ja sündmuskoha

5 vaatlusprotokolli koostas ta juba hiljem jaoskonnas. Skeemile on töökohal politsei

sõidukite asukoht märgitud sellisena, milline see oli tunnistaja kohale saabumise

hetkel. Tuleb arvestada, et pärast kokkupõrget liikuvad sõidukit teatud aega inertsiga. Nii et nende paiknemise koht ei peagi alati tähendama kokkupõrke kohta.

A.S-i sõiduauto oli kahjustatud tagant vasakult, A. P sõiduautol oli .

kahjustatud parem esinurk.. Seega tagumine auto ei sõitnud tagant otsa, ikka püüdis vältida kokkupõrget. Oli tuvastatud üks pealtnägija, kes oli tunnistajana üle kuulatud.

Kohtuistungil ülekuulatud andis ütlusi ( lk 77 ja pöördel), et ta tunnistaja A. P. sõitis Rakvere tänavat kesklinna poole. Umbes 100 meetri kauguselt oma autoga xx nägi, et Jaama Rakvere ristmikul põleb punane ja vä õttes - valgusfoor hendas kiirust v gaasipedaalilt ine valgusfoor maha. Hakkas põlema rohel . Ta sõitis lubatud kiirusega

50 km/h. Tema eest seisis ristmiku ees auto, mis enne seda ilmselt ootas lubavat

tuld. Ta nägi, et vastassuunavööndis seisid ka sõidukid ja üks nendest hakkas sooritama tagasipööret. Vahemaa ristmikuni oli 10-15 meetrit. Tunnistaja eesseisev

auto sõitis rohelise tule peale üle ristmiku, kusjuures ta pidi pidurdama, sõitma x

xx

paremalt poolt mööda suutis ületada ristmikku enne kui tagasipööret sooritav

ja sõiduk sõitis ristmikule. utoga sõidusuuna täielikult,

Sel hetkel x ei katnud oma a xx

kui ta peatuks, siis tunnistajalt oleks võimalik temast mööda sõita. Tagasipööret

sooritav sõiduk justkui peatus tunnistaja võttis selle kui signaali, et sõiduk annab , talle teed ja ta võib edasi liikuda. Sel hetkel hakkas tagasipööret sooritav sõiduk jälle liikuma . ja sõitis 2 ja 3. rea vahele. Tunnistaja ise liikus 3. reas. Vahemaa oli väike

ja tal ei olnud võimalik peatuda et vältida kokkupõrget. Ta püüdis vältida

kokkupõrget kaldudes vasakule, vasakult on aga postid ja palju ruumi ei olnud. Kokkupõrge hetkel paiknes xx poole osaga 3. real, teise poolega 2. reas. Esimene kokkupõrge toimus tunnistaja sõiduauto parema esitiiva ja x vasaku tagaosaga. xx Pärast seda ja jäi toimus teine kokkupõrge. x kiirendas 3. rea suunas xx seal seisma,

Pärast kokkupõrget peatus tunnistaja auto 3. reas.

Kohtuistungil ülekuulatud andis ütlusi (77 pöördel tunnistaja E. K. -78), et ta on

auto juhtimise instruktor ja sõitis koos õpilasega õppeautoga rakvere tänavat,

soovides pöörata Jaama tänavale. Tema ees sõitis tänaval menetlusalune Rakvere

isik oma xxx, ta näitas suunatuld, reastus vasakule reale, jäi seisma ootamas lubavat tuld. Tunnistaja oma autoga seisis menetlusaluse isiku taga ja nägi sündmuse

pealt. Menetlusaluse isiku sõidustiil oli temperamente ja agressiivne, ta püüdis

esimesel võimalusel teha tagasipööret. Vastassuunavööndis lähenes ristmikule

sõiduk . Sõ pidi pidurdama ja teha põike et vältida kokkupõrget. xxx iduk Teisel

katsel kui esimene auto temast möödus, alustas ta uuesti tagasipöörde sooritamist.

Sõitiski teise auto ette ja toimus liiklusõnnetus. Tunnistaja selgitas, et kuna ta on

autoõpetaja, on ta teadlik asjaoludest, et linnas lubatud kiirusega läbib auto 14 m

sekundis, takistusele reageerimise aeg on 0.81 sek, ABC pidurite puhul ei lähe pidurdamisel rattad plokki kohe vaid sujuvalt ja seega pidurdusteekond suureneb.

Tunnistaja andis seisukoha, et visuaalselt ja asjaoludest nähtuvalt ei olnud sinise

6

x

xx sõiduauto autojuhil füüsilist võimalus vältida kokkupõ . Vaateväli oli rget ristmikul hea ja sinise x

x

xx sõiduauto lähenemist oli selgelt näha. xx just aga käitus nagu soovis ta kiiresti sõita ja seega ei olnudki tal piisavalt aega veenduda manöövri ohutuses. Sinise x

xx sõidukiirus tundus lubatud olevat. Kokkupõrke momenti ta ei

näinud, sest sel hetkel sõiduautode, mis põrkasid kokku ja tema auto vahel olid

haljasala puud. Tunnist x on kahjustatud parem ja x

- aja väitis, et xx xx sõiduautol vasak külg.

Kohus analüüsib tõendeid nende kogumis, kõrvutades neid oma vahel, kontrollides tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustes eksimuse esinemise võimalikkust.

Kohus märgib, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja R. C ütlused ühtivad selles osas . ja see on nende ütluste tuum, et A.S-i auto sõitis ristmikule helise tule ro peale, jäi seisma, andis teed vastassuunavööndis sõitvatele autodele, ja siis kui enam

takistusi ei olnud, sooritas A.S tagasipööret. Pärast tagasipöörde lõpuleviimist sinin x . sõitis talle tagant e xx

Kohus märgib, et menetlusaluse isiku ütluste ühtsus on ja tunnistaja R. C. arusaadav, sest nad

viibisid ühes autos ehk nägid toimunut ühest kohast ja ühel ajal. Kohus peab vajalikuks märkida, et reeglina on juhtimisõiguse ja sõidukogemisega isiku tähelepanu teel liiklemisel kõrgem võrreldes isikuga, kes ei ole liikleja vaid reisija (nagu ant juhul R. C. situatsiooni tajumisel ud ). Kohus soovib öelda, et liiklus

ja hindamisel on isikute võimed erinevad. Samas ei ole välistatud, et ka

sõidukogemuse juhtimisõigusega ja autojuht on siiski sama madala hoolikuse ja tähelepanelikkusega nagu a alaealine. Kohus leiab, et menetlusaluse juhtimisõiguset isiku puhul tuleb arvestada, et ta on osaliselt töövõimetu (lk 11) ja tal esineb xx xx, nimelt x x xx x vastav muu x

xx xx x . Seega menetlusaluse isiku xx xx , xx xx ( ) xx

võime olla hoolikas ja tähelepanelik jälgimisel ja hindamisel on liiklussituatsiooni madalam võrreldes isikuga, kel ei ole nimetatud pxxxuuet. Kohus leiab, et sellise puude puhul suureneb ka isiku situatsioonile reageerimisaeg ja reageering ei pruugi

olla adekvaatne liiklussituatsioonile. Kohus tuletab meelde, et sündmuse ajal oli tunnistaja R. C. alaealine, kel ei olnud sõidukogemust, juhtimisõigust ega autokooli väljaõpet. Sellepärast suhtub kohus teatud kriitilisusega tunnistaja R. C. ütlustesse,

kui tunnistaja väidab, et manöövri ehk tagasipööre tegemiseks ei olnud

vastassuunavööndis takistusi, sest vaevalt ei tunnistajal oleks üldse nii palju vajalikku oskust ja tähelepanelikkust et hinnata liiklusolukorra võimalikke ohtusid. Kohus märgib, et võimalik on olukord, et tunnistaja R. C tegelikult ei olnud niivõrd .

tähelepanelik ja hoolikas liiklussituatsiooni tajumisel ja hindamisel nagu oleks täiskasvanu ja sõidukogemuse ja juhtimisõigusega isik. Selles mõttes ei kummuta

R. C. ütlused isegi kogumis menetlusaluse isiku ütlustega menetlusaluse isikule esitatud süüdistust.

Kohtu kriitilisust A.S-i esitatud sündmuse versiooni suhtes tugevdab kohtuliku arutamise käigus spetsifikatsiooni lk 70, sündmuskoha vaatlusprotokollile

7 lisatud fototabeli, tunnistaja I. Põld, A. P ja menetlusaluse isiku ütlustega tuvastatud . faktiline asjaolu, et A.S-i sõiduautol oli kahjustatud tagumine vasak osa,

kaitseraud ja vähesel määral tiib (foto lk 49 sõiduautol oli kahjustatud -50), A. P.

sõiduauto esiosa paremal pool, kaitseraua piirkonnas. Kahjustuse iseloom ja

kirjeldus (kriimustatud) ühtivad A. P antud kokkupõrke kirjeldamise . ga ja omakorda ei ühti A.S-i kokkupõrke kirjeldamisega. Kahjustuste iseloom

osutab sellele, et kokkupõrge ei toimunud nagu väidab A.S tagant otsesõidul, vaid sõidukid paiknesid kokkupõrke hetkel üks teise suhtes selliselt, et

A. P. xx (kaitserauaga) riivas A.S-i x

oma esiosa parema küljega xx tagaosa vasakut külge (kaitserauda ja vähesel määral tiiba). See tähendab, et A. P.

sõiduauto paiknes sõiduteel 3. reas ja A.S-i sõiduauto paiknes tema suhtes paremal pool A. P. , A.S-i auto ees ja A. P. sõiduautoga kõrvuti auto - . . liiklussituatsiooni kirjeldamisega ühe kere pikkuse taga See ühtib just A. P , et menetlusaluse isiku sõiduauto sõitis 2. ja 3. rea vah üritas kalduda ele ja A. P.

vasakule et vältida kokkupõrget, ja ei ühti menetlusaluse isiku versiooniga, et ta

paiknes xx. vabalt 3. reas ja talle sõitis tagant otsa Kui võtta arvesse sõidutee rea laiust 3 meetrit ja utode sõidua vähemalt keskmist näiteks A,. A.S-i laiust ( auto laius 1690mm lk 68 ehk umbes 1,7 m, mikrobussi x

xx laius ei ole väiksem kui sõiduauto oma), tuleb jõuda järeldusele, et x

xx juhul kui A.S-i sõiduauto paiknes tervikuna 3.reas ei mahtuks sõi , duk x kuidagi samale reale ehk xx A.S looks reaalse takistuse xx liikumisele. Kui lähtuda situatsioonist, et xx ja x

xx on vasakul pool, ulatuks N issani parem xx on korraga kõrvuti 3.reas, xx osa sõidutee 2. reale vähemalt 40 cm võr

ra, ehk xx paikneks osaliselt 3. ja osaliselt

2. real. Just nimelt kirjeldab situatsiooni A. P..

Kohus märgib, et KrMS § 60 tõendeid nende kogumis ja oma

kohaselt hindab kohus siseveendumuse kohaselt. Kohus ei omista ühelegi tõe kindlaksmääratud ndile ette jõudu. Kohus lähtub menetlus siku süütuse presumptsioonist ( § 7 aluse i K

rMS lg 2),

kontrollib ja hindab menetlusaluse isiku ja teiste tunnistajate ütlused, samuti

kirjalikud tõendid, paigutades neid teiste tõendite ja vastastikkusesse kontekstisse. Kohus leiab, et tunnistaja A. kogumis P.i ütlused sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega (skeem ja fotod) ja tunnistaja E.

K. on usaldusväärsed ja nende alusel on võimalik jõuda kohtuotsuseni. Kohus ei eelista A. ütlusi põhjusel, et ta on P.i

tunnistaja, aga A.S

on aprioorselt liiklusõnnetuse põhjustamises

süüdiolev isik. Kohus tugineb A. i ütlustele sellel põhjusel, et tema ütlused P.

ühtivad teiste tõenditega, kõigepealt sündmuskoha vaatlusprotokolliga, samuti

asjaoludega, millistes ei ole kohtuliku arutamise käigus pooltel tekkinud vaidlust - sõidutee laius, sõiduauto laius, sõiduautode vigastuste iseloom ja nende asetsus. A.S-i ütlused liiklusõnnetuse kulgu kohta ei ühti tselt sõiduautode absoluu

kahjustuste iseloomu ja lokaliseerimisega. Kohus märgib, et A.S-i

ütlused, et ta ei näinud lähenevat sõiduautot sellepärast, et too liikus niivõrd xx suure ilmselt mittelubatud kiirusega, et ei olnud võimalik autot visuaalselt märgata

(lk 80 pöördel), on jällegi vastuolus sõiduautode kahjustuste iseloomuga-

sõiduautodel ei olnud avarii tagajärjel tekkinud isegi mõlke, vaid pikemad

8 horisontaalsed kriimustused, mille tagajärjel on värvikiht väga oluliselt rikutud, mis omakorda osutab sellele, et autode pindade vahel oli tihe kokkupuude vastastikul

liiklemisel, mitte aga suurema kiirusega tehtud otse- või küljelöök. Teisisõnu, mõlema sõiduauto kahjustused on suhteliselt kerged (kriimustused) ega osuta sellele, et üks või teine oleks liikunud selles kiirusega, et ta ei olnud isegi visuaalselt märgatav.

Kohtu kahtlust A.S-i esitatud lii ka klusõnnetuse versioonis tugevdab

autokooli õpetajast tunnistaja E. ütlus, et ta seisis õppe K. autoga menetlusaluse

isiku sõiduauto taga ristmiku ületamiseks, nähtavus oli ja vastassuunavööndis hea

seisvad ja lähenevad autod oli selgelt tuvastatav

ad ja visuaalselt nähtavad. Tunnistaja E.

liiklussituatsiooni pealt, nimelt seda, K. nägi kokkupõrkele eelnenud

kuidas menetlusalune isik sõitis ristmikule, püüdis sooritada tagasipööret kiiremas

tempos, mille tagajärjel pidi esimene vastassuunavööndis 3. reas sõitev auto pidurdama ja muutma liikluse trajektoori (seda kinnitas ka A. ). Vaatamata sellele, P.

et sinine xx ( A. ) P. lähenes ja pidi ristmiku ületama rohelise tulega, ei andnud

Nissan A.S-i juhtimisel talle teed ja sooritas tagasipööret sõites

vastassuunavööndisse. on oma ütlustes Tunnistaja E.

K. keskendunud st ju

olukorrale, mis puudutas x

xx ristmikule lähenemist, istmikule sõitmist ja r x

xx ristmikule sõitmise ja tagasipöörde sooritamist. Selles osas ei ole kohtul tunnistaja E.

K. ütluste usaldusväärsuses ühtki kahtlust. Kuna tunnistaja seisis oma autoga menetlusaluse isiku auto taga, olid nii menetlusalus tunnistaja vahetuses läheduses e

isiku sõiduauto, ristmik ja A. i juhtimisel x . Kohtuliku arutamise P. sõiduauto xx

käigus ei ole tuvastatud, et oleks esinenud takistust tunnistaja poolt

liiklussituatsiooni jälgimisel. Tunnistaja ütluste kohaselt jätkas sõitmist ta

ristmikult, nagu oligi planeeritud Jaama tänavale vasakule, ja kokkupõrke momenti ta ei näinud, kuna sel hetkel jäi tema auto ja kokkupõrkes osalenud autode vahel haljasala puud. Kohus pakkus tunnistajale joonistada, kuidas autod paiknesid tema visiooni järgi pärast kokkupõrget lk 78, joonis on kohtutoimikus lk 74. Ilmekas on asjaolu, et joonisel on tunnistaja poolt paremal poolt joonistatud x , vasakult poolt xx

xx xx , on ees ja nad puutuvad kokku nurga pealt. Tegelikult kui lähtuda

sõiduautode kahjustustes , ülejäänud ühtib t, peab xx asuma vasakult poolt osas

joonisele märgitud sõi i ütlustega ja tuvastatud sõiduautode

dukite asetsus A. P.

kahjustustega. M on isegi Nissani asetsus osaliselt 3. Reas ja osaliselt, ärgitud

väiksemal määral, 2. reas, mida kohus tegelikult on tuvastanud A. P.i ja

sündmuskoha vaatlusprotokollile tuginedes. Kohus leiab, et see on viga tunnistaja

tajumises, mis tuleneb tegelikult sellest, et nagi ta ise kinnitas, ei näinud ta

kokkupõrke momenti. Seega tunnistaja mälus ei ole see moment, kokkupõrge ja

sõiduautode fikseeritud asetsus pärast kokkupõrget, piisava detailsusega

jäädvustatud. Selline asja meelde, kuivõrd on tähtis olu tuletab kohtule veel kord

kõikide tõendite hindamine ja kaalumine nende kogumis, et vältida ka võimalikku tunnistaja mittepahausklikku eksimust. Kohus kordab, et ei ole ühtegi alust kahelda tunnistaja E. ütluste usaldusväärsuses K. osas, mis puudutab kokkupõrkele eelnenud liiklussituatsiooni. Menetlusaluse isiku

väide, et tunnistaja valetab sihipäraselt (lk 80 pöördel) on absoluutselt E.

K.

9 paljasõnaline ega rajane vähimalegi reaalsele alusele. menetlusalune isik selgitas, et ta nägi, kuidas tunnistaja sündmuskohal tuli A. i juurde ja ütles, et hakkab andma P. ütlusi tema kasuks. Kohus leiab, et sellist asjaolu ei piisa, et jõuda järeldusele t andmise kohta. Kohus leiab, et igal kodanukul unnistaja poolt teadvalt valeütluste on õigus ja isegi kodaniku aktiivsest ühiskondlikust positsioonist tulenev moraalne

kohustus anda ütlusi süüteomenetluses, kui talle on teada süüteo toimepanemise asjaolusid. Kui isik on tunnistajana tuvastatud, siis tal on seaduses tulenev kohustus anda tõele vastavaid ütlusi (KrMS § 66 lg 1 ja 3). Ka kohtuistungil üritas tunnistaja

mitte ainult edastada kohtule talle teatavaks saanud faktid vaid ka anda oma õigusliku hinnangu, kes on liiklusõnnetuse põhjustaja. Kohus leiab, et kui tunnistaja suhtles A. iga, ongi ta silmas pidanud oma arvamust liikl P. usõnnetuse võimaliku

põhjustaja kohta. Kohus märgib, et tunnistajal, kes on autokooli õpetaja, on tõesti

piisavalt kogemust ja ettevalmistust, et olla asjatundja ja väljendada oma isiklikku seisukohta võimaliku liiklusõnnetuse põhjustaja isiku kohta. Kohus aga ei ole ühegi

tunnistaja hinnangutega seotud ja tugineb kohtuotsuse tegemisel üksnes faktilistele andmetele, mitte tunnistaja oletustele või hinnangutele.

Nimetatud tõenditega leiab kohus tõendatuks järgmiste faktiliste asjaolude kogumi. 09.07 x .2012 päevasel ajal A.S juhtis mootorsõidukit xx, sõitis Rakvere tänavat, näitas suunatuld, reastus vasakule reale ja jäi ootama valgusfoori lubavat

tuld ristmikule sõitmiseks. Rohelise tule peale alustas ta sõitmist ristmikule eesmärgiga sooritada tagasipööret, vastassuunavööndis 3. reas lähenes ristmikule A. P.i juhitud x . A.S-i suhtes xx vastassuunavööndis seisis 3. reas sõiduauto ootamas rohelist tuld. A. P.i ristmikule lähenemise ajal hakkas põlema roheline tuli

ja x

-15 m enne ristmik

, et xx jätkas sõitmist ristmikule. 10 ku märkas A. P.

sõiduauto (A.S-i juhtimisel) sõitis ristmikule ja soovib sooritada

tagasipööret lähenes . Sel hetkel ta valgusfoori kohale. Tema ees rohelist tuld

oodanud sõiduauto sõitis juba

ristmikule ja pidi muutma oma sõidu kiirust, pidurdama, ja trajektoori, sest A.S-i juhitud auto alustas tagasipööret ja

sõitis vastassuunavööndisse 3. ja 2. rea vahele. Eessõitev auto sõitis A.S-i

sõiduautost mööda paremalt. A.S-i sõiduauto hetkeks

peatus ja siis jätkas sõitu. Ristmiku laius on vastavalt skeemile 22,40 m. 50 km/h sõidukiirusega sõitmisel läbib sõiduauto 14m sekundis. Takistusele reageerimise aeg on 0,8 sek.

KOHTU PÕHJENDUSED

Liiklusõnnetuse põhjustaja isiku tuvastamisel peab kohus hindama mõlema

liiklusõnnetuses osalenud isiku käitumist liiklusolukorras ja vä

lja selgitada mitte

niivõrd seda, kui palju ja milliseid sätteid on igaüks osaleja rikkunud, vaid seda

milline on see rikkumine, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus, ja kes on selle

rikkumise toime pannud, kes on põhjustanud liiklusohu. Teisisõnu,

10

väljaselgitamisele kuulub tegu ja selle toimepanija, põhjuslik seos ja tagajärg- liiklusõnnetus.

Riigikohtu lahend 3-1-1-106-10 p 11: rasemas 2003. a otsus kriminaalasjas nr

3-1-1-1-03

Õigusliku raamistiku antud väärteoasja lahendamisel moodustavad LS sätted, mis sätestavad tee andmise kohustust ning reguleeritud fooriga ristmikul liiklemise korda.

Kui A.S ja A. P., liikudes üks teise suhtes vastassuunavööndis lähenevad reguleeritud ristmikule, peab igaüks lähtuda LS § 56 lg 1 sättest.

LS § 56 lg 1 sätestab ristmiku ületamise üldnõudeid: „ristmikule lähenedes peab juht

olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.“

Kohus leiab, et nii A.S kui ka A. on hoolsuskohustuse olla eriti P.

tähelepanelik täitnud vajalikul määral. A.S näitas suunatuld, reastus

vasakule ja peatus ootama valgusfoori l avat tuld. A.

ub P. liikus sujuvalt, lähenes ristmikule teises suunavööndis ja jõudi ristmikuni ajal, mil põles valgusfoori lubav s tuli

, mis ühtlasi tähendas, et A. P. võib sõita ristmikule. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, et A oleks rikkunud hoolsusko a sellise kiirusega, et . P. hustust sõit

tal oleks vajaduse korral võimalik seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale, ja seda sellel põhjusel, et ristmik on regileeritud valgusfooriga, eesõiguse kasutamine aga aktualiseerub juhul, kui isik sõidab reguleerimata ristmikul. Näidates vasakut suunatuld, positsioneeris A.S ennast selliselt, et teistel

liiklejail oli põhjendatud ootus, et A.S-i juhitud sõiduauto sõidab kas

vasakule või soorit b tagasipööret, sest mõlemad manöövrid on Rakvere a -Jaama ristmikul lubatud. Valgusfoori lubava tule peale oli A.S ja A. P.il põhjendatud õigus sõita ristmikule, mida mõlemad ka tegid. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et A.S

it, sest ta seisis ja ootas enne ristmik

sõitis ristmikule enne A. P.

ku lubavat tuld, A.

P. aga liikus sujuvalt ristmikule ja sellele saabudes põles seal juba lubav tuli.

11

Kuna A.S sõitis ristmikule ja näitas suunatulega, et soovib kas sõita

vasakule või sooritada tagasipööret, igal juhul aktualiseerus emal kohustus anda teed vastutulevale sõidukile.

Tee andmise üldised kohustused on sätestatud LS §-ga 17. Nimelt selle lg 5 p 3

sätestab: “juht peab andma teed… vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;“

Sõites ristmikule teatud pöörderaadiusega eesmärgiga sooritada tagasipööret peab

juht tegutsema LS § 17 sätte kohaselt tähelepanelikut ja andma teed vastutulevale

sõidukile. Kohus märgib, et nimetatud normiga sätestatud autojuhi kohustus on

täidetud, kui tagasipööret sooritav autojuht kohandab oma sõiduki kiirust vähendades seda kasvõi täieliku peatumiseni selliselt, et vastutulev sõiduk ei peaks

vähendama oma kiirust, peatuma või muutma sõidu trajektoori tagasipöörde

sooritava sõiduki pärast. LS § 17 sätte õiguslik tähendus on selles, et liiklemise

tagasipööret sooritav sõiduk ei tohi luua vastutulevale sõidukile takistust sujuvaks liiklemiseks, muuhulgas ka ristmikul selle ületamisel.

Käeoleva väärteoasja arutamisel oli tuvastatud, et A.S hakkas pärast

ristmikule sõitmist sooritama tagasipööret ja oma liikumisega lõi takistuse vastutulevate sõidukite ristmiku sujuvaks ületamiseks. Nii tunnistaja E. K. ja A.

P.

kinnitasid kohtus, et enne A. P.i sõiduautost ristmikule sõitnud sõiduauto pidi A.S-i

sooritava

tagasipöörde pärast muutma trajektoori, mööduma temast paremalt vähendades kiirust. Pärast seda A.S ei kõrvaldanud enda poolt

loodud liiklusohtu, ei jäänud seisma vaid püüdis lõpetada tagasipööret, millega veelgi süvendas tema loodud liiklusohtu ja takistas A. P.it ületada ristmikku sujuvalt ja ohutult.

A.

P. ei loonud liiklusohtlikku olukorda. Kohus põhjendab oma seisukohta täiendavalt järgmiselt. Ristmiku laius on 22,40 m. Lubatud kiiruse puhul (50 km/h) läbib sõiduk 14 m ühe

sekundiga. Autojuhi reageerimisaeg on 0,8 sek. Kohtuliku arutamise on tuvastatud, et A.

P. nägi A.S-i juhitud sõiduautot ristmikul 10-15 m enne ristmiku ja ristmikuni jõudes (kulutades sellele maksimaalselt 1 sek) oli A.S-i auto tagasipöörde sooritamisel ja A. i ees sõitnud sõiduk P.

pidi

pidurdama ja mööduma A.S-i autost (lk 77 pöördel). Kui arvestada reageerimisaega ja ristmikku laiust 22,40m, kuluks A.

P.il 22m läbimiseks vähemalt 1,5- sekundiga

1,6 sek. Reageerides võimalikule takistusele 0,8 jõuaks A. P. läbima ristmikul 11,2m enne seda kui hakkas ekstreemselt pidurdada. Seega teoreetiliselt jääks A. P.ile ehk pidurdamisteekonnaks 10,8m. 50 km/h kiirusega sõitva sõiduauto ekstreemsel pidurdamisel pidurdamisteekond ei ole kohtule teada. Selge on aga see,

et ootamatu takistuse või teise osaleja ettearvamatu käitumise pärast on isiku

reageerimisaeg veelgi pikem, sest tal puudub võimalus hinnata liiuklusolukoirda

lähtudes osalejate ettearvatud käitumisest. Seega ei ole kohtule teada, ka A. P.i

ekstreemsel pidurdamisel oleks kokkupõrget võimalik või mitte. Kohus vältida

märgib, et 10,8 m pikkune pidurdamiseteekond (arvestades, et ettaravamatu

takistusele reageerimiseks kuluks isikul aega rohkem kui 0,8 sek ehl ta läbiks

ristmikul rohkem kui 11,2 pikkuse vahe ja pidurdamiseks jääks veelgi lühem

12

vahe) on kõrvaltvaataja jaoks suhteliselt lühike ja arvestades ABC tüüpi

pidurdamissüsteemi eripära, et rattaid ei blokeerita hetkega, vaid toimub sujuv

pidurdamine, ei ole välist võimalus vältida atud, et A il puudus tegelikult . P. kokkupõrget. Kohus aga peab vajalikuks märkida, et saaks vältida asjaolu, kas A.

P.

kokkupõrget või ei saa, ei oma õiguslikku tähendust, sest liiklusõnnetuse

põhjustamise eest vastutab isik, kes lõi ohtliku liiklusolukorra. Kohus tuvastas

kohtuliku arutamise käigus, et A. i ja liiklusõnnetuse vahel puudub põhjuslik P. seos. A. P.i käitumine ristmikule lähenedes ja ristmikule sõites ja selle ületades oli õiguspärane. Kohus märgib seoses A.S-i esitatud väitega, et võimalik, et A.

P. sõitis ristmikule liiga suure kiirusega, et

“ (Riigikohtu lahend 3-1-1- -10 p 11). Samuti on 106

põhjendamatu menetlusaluse isiku väide, et liiklusõnnetuse põhjuseks võiks olla

fakt, et sõidu ajalkasutas A. mobiiltelefoni. See on paljasõnaline oletus. Isegi P. menetlusaluse isiku poolt tunnistajana esitatud R. A.S-i selgitas, et ta nägi A. P.i käes mobiiltelefoni siis, kui ta väljus autost pärast liiklusõnnetust. See ei anna

ühtegi mõistliku alust väidele, et A. pidas sõidu ajal kõnesid ja see ongi

P.

liiklusõnnetuse põhjus. Kohus veel kord selgitab menetlusalusele isikule, et ka sel juhul tekkis menetlusalusel isikul -st 17 lg 5 p 3 tulenev kohustus LS § tagasipöörde

sooritamisel anda teed vastutulevale sõidukile ja seda sõltumata sellest, kas

vastutuleva sõiduki juht kasutab sõidu ajal mobiiltelefoni või mitte. Kohus on juba

analüüsinud asjaolusid ja jõudis seisukohale, et ohtliku liiklusolukorra lõi A.S

. Kui ta oleks kohusetundlikum ja tähelepanelikum, jääks ta seisma

ristmikul (mis ei ole keelatud) kuni kõik kaasa arvatud A. sõiduauto P.i oma, d

läbivad ristmiku ja sooritaks tagasipööret pärast seda kui oleks täidetud kohustus

„anna teed“. Sellise käitumise puhul oleks antud väärteoasja esemeks oleva

liiklusõnnetuse põhjustamine välistatud.

Kohus leiab tõendatuks, et A.S pani toime teo, mis seisnes selles:

09.07.2012 kl 13.20 Rakvere 17 asuva maja juures Jõhvi linnas juhtis A.S mootorsõidukit fooriga regileeritud ristmikul ning foori lubava rohelise

tule ajal sooritas tagasipööret ja ei andnud teed vastassuunavööndis otse liikunud eesõigust omavale sõiduautole , mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge, xxx millega põhjustati x autojuhile A. ile varaline kahju. xx P.

Just selline süüdistus oligi isikule esitatud väärteoprotokollis. Kohus leiab, et A.S rikkus LS § 17 lg 5 p 3 nõuet, et juht peab andma teed… vasakule või

tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui

liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;“. Selle rikkumise tagajärjel toimus menetlusaluse isiku ja A. P.i sõiduautode kokkupõrge. Kohus märgib, et väärteoprotokollis ei olnud isikule esitatud LS § 17 lg 5 p 3 sätte

rikkumist. Väärteoprotokoll sisaldab ainult viidet LS § 56 lg 1 sättele, mille kohta

leidis kohus, et LS § 56 lg 1 tuleneva kohustuse on A.S

kohusetundlikult täitnud lähenedes ristmikule oli tähelepanelik, näitas ehk

13 suunatuld, peatus vasakule ja peatus rohelise tule peale. Kohus on

väärteoprotokolli põhiselt tuvastanud A.S-i teos LS § 17 lg 5 p 3 rikkumist.

Lahendis 3-1- 1- - 54 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2005. 3-1-1- - 75

03 - 3-1-1- - 80 05 - RT III 2005, 27, 284, p 8), kui seejuures ei muudeta

etteheidetava teo sisu. Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab menetlusalusel isikul

-ga 1 (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr - 3-1-1- - 46 08

RT III 2008, 52, 361, p-d 34- LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu puhul on

tegemist blanketse koosseisuga ehk karistus on ette nähtud üldiselt liiklusnõuete rikkumise eest. Kohus leiab, et antud väärteoasjas on võimalik viitamine LS § 17 lg 5 p 3 sätte rikkumisele, kuna väärteoprotokollis kirjeldatud etteheidetava teo sisu ei

muutu. Menetlusalune isik rikkus LS § 17 lg 5 p 3 sätet sellega, et sooritas

tagasipööret ega andnud teed vastassuunavööndis otse liikunud eesõigust omavale sõiduautole. Nimetatud vastutuse aluseks olevatest asjaoludest oli isik teadlik alates

väärteoprotokolli koostamisest. Menetlusalusele isikule oli võimaldatud kogu

kohtuvälise ning kohtuliku menetluse käigus esitada oma vastuväiteid esitatud

süüdistusele, mida ta tegigi aktiivselt.

Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et sõiduautodele olid põhjustatud

mehhaanilised kahjustus i jaoks ka varalist kahju. Kohus ed, mis tähendas A. P.

märgib, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo asja puhul kuulub tõendamisele kahju tekitamise fakt mitte kahju suurus (Riigikohtu lahend 3-1-1- - 76

03). Kui isiku sõiduauto on kahjustatud, nimelt kaitseraua parem esiosa on kriimustatud, vajab sel juhul sõiduk remonti ja seega isikule on tekitatud varaline kahju, talle kuuluva vara väärtuse vähendamisega.

Menetlusaluse isiku tegu on õigusvastane ja kvalifitseeritakse LS § 223 lg 1 järgi kui liiklusnõuete rikkumine, antud juhul LS § 17 lg 5 p 3 nõude rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule, antud juhul A. ile, varaline kahju. Menetlusalu isiku P. se teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toimepandud tegu. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime tegutsedes kergemeelselt. KarS §

18 lg 2 alusel isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või

kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Sõites ristmikule eesmärgiga sooritada tagasipööret ja nähes, et vastassuunavööndis sõidavad mitu sõidukid ja neile põleb

14

valgusfoori lubav tuli, pidi ta võimalikuks LS § 17 lg 5 p 3 ettenähtud sätte

rikkumist

, sest, nagu nähtub tunnistaja E. K. ütlustest, „püüdis menetlusalune isik

sõita ja sooritada tagasipööret nagu oleks tal kiire, sõidustiil oli temperamente,

agressiivne“. Oma puuduliku tähelepanelikkuse tõttu, jättes märkamata, et lubava

tule peale sõidab ristmikule järgmine, A. i, sõiduauto, P. lootis menetlusalune isik

vältida rikkumist (tee mitteandmist) sellega, et hakkas sooritama tagasipööret

kiiresti, lootes reastuda kohe v . Kohus leiab, asaku rea äärmisse vasakusse asendisse et keskmise autojuhi kogemusele toetudes, ei saaks menetlusalusel isikul olla sellist

veendumust ega mõistlikku lootust, sest sõiduauto teeb tagasipööret teatud

pöörderaadiusega selle tõttu täpselt vasakule reale selle vasakule äärele ja

võimalikult lähedalt sõita on küllalt keeruline ülesanne isegi kogenud autojuhile. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isik sõitiski te menetlusalune gelikult 2. ja 3. rea vahele ehk tema eelneva lootuse alusetust kinnitas ka objektiivne olukord.

Kohtuliku arutamise käigus ei ole kohtu arvates rikutud menetlusnorme, mille tõttu kuuluks kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele. Menetlusalune isik viitas oma kaebuses järgmistele väidetavatele ńormide menetlus

rikkumistele- 1.Menetlusaluse isiku väide, et talle ei ole väärteomen läbiviimisel selgitatud etluse

tema õigused, on paljasõnaline. Väärteomenetluse materjalidest nähtub, et lk 42 09.07.2012 oli A.S algul ülekuulatud tunnistajana, mis on kohtu arvates põhjendatud, sest teo toimepanija väljaselgitamiseks pidi kohtuväline menetleja läbi

viia mitu menetlustoimingut, vähemalt liiklusõnnetuse osalejaid üle kuulata .

Ülekuulamisprotokollist nähtub, et A.S-ile oli muuhulgas selgitatud

õigust keelduda ütluste andmisest, kui ütlused võivad süüstada teda ennast.

Menetlusaluse isikuna oli A.S üle kuulatud 25.07.2012 lk 30, samal

kuupäeval koostati ka väärteoprotokoll. Nii ülekuulamisprotokollile kui ka

väärteoprotokollile andis isik ka oma allkirja, et talle on selgitatud tema õigused

VTMS § 19 järgi. Väärteoprotokollis pöördel on VTMS § 19 ettenähtud õigused

toodud täieliku kataloogina. Hiljem väärteomenetluse käigus ei ole menetlusalune

isik kordagi esitanud väidet, et tegelikult ei ole talle tema õigused arusaadavad ja

selle tõttu ei saaks ta ennast kvaliteetselt kaitsta. Vastupidi, menetlusalune isik

osales väärteoasja kohtuvälises menetluses aktiivselt, esitas omapoolsed andmed, dokumendid, avalduse lk 52. Ka selles avalduses ei ole sõnagi selle kohta, et tema

õigused ei ole hus tuletab meelde, et selles küsimuses on talle arusaadavad. Ko

kohtupraktika välja kujunenud ja kohtupraktikas lähtutakse sellest, et kaine mõistusega inimene ei anna oma allkirja sellele, mida ta tegelikult teinud ei ole või

millega ta tegelikult tutvunud ei ole, välja arvatud, kui allkirja väljapressimiseks

kasutati ebaseaduslikke meetmeid (vägivald, pettus). Ebaseaduslikke meetmete

kohaldamist ei ole kohus tuvastanud. - Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p s 1 sätestatuga

tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist

menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne

seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning

lõpuks õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul t - uleb

15

õiguste ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda -

tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et

täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta (RKKKo lahend 3-1-1-6-07 p 6).

2. Menetlusalune isik osutas sellele, et tema arvates on rikutud menetlusõigust

sellega, et väärteoprotokoll ja sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud mitu

päeva hiljem alates sündmusest. KrMS ega VTMS ei näe ette,

millal alates

sündmusest peab olema koostatud väärteoprotokoll ja

sündmuskoha vaatlusprotokoll. VTMS § 68 lg 1 näeb ette ainult, et üldmenetluses koostatakse

väärteoprotokoll. KrMS § 84 näeb ette, et sündmuskoha vaatlust toimetatakse

kuriteo toimepanemise kohas. VTMS ei näe ette sündmuskoha vaatluse erisusi. Seega on põhjendamatu menetlusaluse isiku väide, et menetlusõigust rikuti sellega, et väärteoprotokolli ja sündmuskoha vaatlusprotokolli koostati alates sündmusest 9

ja 16 päeva hiljem. Kuna väärteoprotokollil on süüdistuse esitamise dokumendi

tähendus, siis on mõistlik ja arusaadav, et väärteoprotokolli koostab kohtuväline

menetleja siis, kui ta on välja selgitanud teo toimepanija isiku. Sündmuskoha

vaatlusprotokolli hilisem koostamine võib tuua riski, et mõned vajalikud andmed jäetakse fikseerimata või fikseeritakse . Antud väärteoa ebakvaliteetselt sja arutamisel ei ole kohus tuvastanud , et sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseerimata jäetud või

valesti fikseeritud andmete tõttu oleks kohtuväline menetleja teinud vale otsuse.

Vastupidi, menetlusalune isik ei ole kohtuliku arutamise käigus sündmuskoha vaatlusprotokollile viidanud kui ebaõigete andmete kandjale. 3. Menetluse läbiviimise minetus, et kohtuvälise menetluse käigus jäi ülekuulamata tunnistajana R. C., oli kohtuliku arutamise käigus kõrvaldatud, nimetatud tunnistaja üle kuulatud, tema ütlused on analüüsitud kogumis tõenditega teiste .

4. Menetlusaluse isiku taotlus

kõneeristuste tegemiseks oli jäetud rahuldamata

põhjendatult, sest kõneeristus on taotluse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel jälitustoiming Jälitusseaduse § 12 . VTMS § 32 lg 1 kohaselt on keelatud ( lg 1 p 5) väärteomenetluses tõendite kogumine jälitustoiminguga.

5. Menetlusalune isik väidab, et menetlusõigust rikuti ka sellega, et jäeti

kontrollimata teise osaleja nimelt A. P.i sõiduauto tehnoseisundit. Kohus

menetlusaluse isikuga ei nõustu ega leia, et sellise liiklusjärelevalvetoimingu

tegemata jätmine tähendaks süüteomenetluses menetlusõiguse normide rikkumist.

Kohtuliku arutamise tulemina ei ole kohtul ühtegi alust arvata, et mingi

menetlusnorm oleks rikutud seoses liiklusjärelevalvetoimingu tegemata jätmisega.

Menetlusalune isik ise ei osutanud sellele, milline norm on tema arvates rikutud. Kohus möönab võimalust, et nimetatud liiklusjärelevalvetoimingu tegemata jätmise

tõttu võiks osutuda mingi faktiline asjaolu, näiteks auto tehniline tuvastamatuks

rike, ja sellel faktilisel asjaolul võib olla teatud tingimustel tõenduslik tähendus (näiteks juhul, kui on põhjendatud alust arvata, et liiklusoht tekkis sõiduki tehnilise rikke tõttu). Kohus märgib, et antud juhul ei ole tehnoseisundi kontrollimata jätmisel õiguslikke tagajärge, sest sõl

tumata selle fakti olemasolust on liiklusohu

põhjustaja välja selgitatud ja see on A.S ja mitte A. . Kohtuliku P.

16

arutam

ise käigus ei olnud tuvastatud ühtegi tõsiseltvõetavat asjaolu, mille alusel saaks kohus tulla järeldusele, et liiklusohu lõi hoopis A. eda põhjusel, et tema P. ja s

sõiduk ei vastanud tehnonõuetele. Menetlusalune isik ise kaebuses ega hiljem kohtuliku arutamise käigus pole kordagi osutanud sellele, millised on tema arvates

põhjendatud kahtlused i sõiduauto tehnoseisundi suhtes A. P. ehk miks A. P.i sõiduauto tehnoseisundit üldse tuleks kontrollida seoses antud väärteoasjaga.

KARISTUS

KarS § 56 1 ja 2 tulenevalt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel lg- st kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 näeb ette karistusena rahaline karistus kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni.

A.S-ile on karistusena määratud rahatrahv 30 trahviühikut summas 120 eurot. See on üks viiendik sanktsiooni keskmisest määrast.

Isiku karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Antud väärteoasjas on tegemist üheepisoodilise tagajärje- ettevaatamatusdeliktiga.

Tagajärjeks on ile tekitatud varaline kahju, mis seisneb talle kuuluva sõiduauto A. P.

väärtuse vähendamises. liiklusõnnetuses saadud kahjustuste tõttu. Varalise kahju suurus ei ole tuvastatud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana esitatud fototabelist nähtub, et A. i sõiduautol P. on kahjustatud kaitseraua esiosa paremalt. Kahjustused on hulgaliste kriimustuste näol. Kohus leiab, et antud kahjustused ei ole olulised ega tekita isikule märkimisväärset kahju. Kohus arvestab, et menetlusalune isik lõi oma

rikkumisega liiklusohu ristmikul, kus on tihe liiklus ja seda päevasel ajal, millal

liiklus on selle teelõigul veelgi tihedam. Sellega suurendas ta liiklusõnnetuse põhjustamise riski. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise.

A.S ei ole varem karistatud isik. Tema ülalpidamisel on käesoleval ajal üks alaealine laps. Karistuse määramisel tuleb arvestada isiku x , et tal x . xx xx

Kohus leiab, et määrates isikule karistust sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral nimelt üks viiendik keskmisest, on kohtuväline menetleja arvestanud nii isiku

süü suuruse toimepandust kui ka teo toimepanija isikuga. Kohtuvälise menetleja

määratud karistuse puhul on karistuse üld eesmärgid - ja eripreventiivsed saavutatavad. Kohus leiab, et määratud karistus 120 eurot on piisav, et mõjutada

isikut olla tähelepanelikum ja kohusetundlikum teedel. Samuti rahatrahvi

17 määramisega on selgelt väljendatud riigipoolne hukkamõistmine süüteole ja seega õiguskord on kaitstud.

MENETLUSKULUD

VTMS §38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses ja kohtuvälises menetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et menetlusalune isik on toime pannud talle süüksarvatud väärteo ehk tema suhtes on tehtud sisuliselt süüdimõistev otsus. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulusid kannab süüdimõistetu.

Menetlusalune isik esitas kohtule taotluse kulude hüvitamiseks ja kuludokumendid

lk 22-25, et ta on tellinud tõlketööd ( kaebuse ja avalduse tõlkimine), saatnud politseiasutuse saadetise, kasutas fototeenust ( koos kaebusega on esitatud hulgalised fotod sündmuskohalt), saanud ühekordse konsultatsiooni õigusbüroost. Kohus jätab analüüsimata nende vajalikkust KrMS 175 lg 1 p 1 mõttes, et menetluskulud on

siiski menetlusosalise kulud, sest nii vajalikke kui ka mittevajalikke vajalikud kulusid kannab menetlusalune isik ise KrMS § 180 lg 1 alusel.

Menetlusaluse isiku taotlus kulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu