1-09-18785/57 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsembril 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-18785 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. novembri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu J.K (J.K) ja tema

kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi (Nirgi) määruskaebused

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 2. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu

J.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

Advokaadibüroo OÜ kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat

Lembit Nirgile tema poolt J.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.K-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.

4. J.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.K 1-09-18785 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud

Viru Maakohtu 02.11.2012 määrusega jäeti J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

J.K mõisteti Viru Maakohtu 19.04.2010 kohtuotsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-le 1 ja KarS § 68

lg-le 1 liideti mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Viru Maakohtu 02.12.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse – 4 aastat vangistust – ärakandmata osa, lugedes ärakantud osa karistuse kandmise hulka ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 1 kuu vangistust.

J.K karistuse kandmise algus on 02.12.2009 ja lõpp 02.01.2014. Tingimisi

ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.09.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, samuti kohtule täiendavalt esitatud dokumendiga, leidis, et süüdimõistetu J.K ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on J.K puhul teatud olukordades, mis on

seotud alkoholi tarvitamisega, säilinud risk uuteks õigusrikkumisteks, mis võivad ohustada avalikkust. J.K on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust

kannab ta kolmandat korda. Maakohus märkis, et seni ei ole kinnipeetavat

kriminaalhooldusele määratud. Seega ei ole seda seni võimaldanud eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Käesoleval ajal kannab J.K karistust raske

esimese astme varavastase kuriteo eest, millega kaasnes vägivald ja mis pandi toime grupi

poolt. Enne viimase kohtuotsuse tegemist kandis J.K Viru Maakohtu 02.12.2009 otsusega KarS § 118 p 1 järgi mõistetud 4-aastast vangistust. Tegemist on raske esimese astme

isikuvastase kuriteoga. Kinnipeetav on pikemat aega kuritegusid toime pannud ja nende dünaamika on läinud maakohtu arvates raskemaks. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid. Moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid J.K olemas ka

enne viimase kuriteo toimepanemist, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt

käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks J.K vabaduses käituda seaduskuulekalt. Maakohtu arvates on olemas reaalne oht, et kui kinnipeetav ei suuda kontrolli alla saada oma sõltuvusprobleeme ja tal tekivad seoses sellega materiaalsed raskused, võib ta toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi pidas kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud

võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus leidis, et

J.K puhul selliseid asjaolusid ei esine. Positiivseks asjaoluks luges kohus

distsiplinaarkaristuste puudumise ja selle, et J.K on ennast vangistuses väga

mitmekülgselt arendanud, luues sellega tulevikuks eelduse vabaduses paremini hakkama saada.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse , kes leiab, et kohtumäärus on süüdimõistetu kaitsja

põhjendamatu ja J.K on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades talle käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja märgib, et J.K puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on karistuse kandmine teda otseselt mõjutanud ja muutnud. Isiku paranemist näitab asjaolu, et ta soovis

vanglas töötada koristajana. Lisaks on ta vanglates omandanud elektriku eriala ning Viru

3

Vanglas keevitaja eriala ja läbinud B1 taseme riigikeele kursused. Samuti läbis ta vanglas mitmeid sotsiaalprogramme. Lisaks on ta otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise ja igasuguse

suhtlemise kuritegelike sõpradega. Nimetatud käitumine ja arusaamine tema käitumist

mõjutavatest negatiivsetest asjaoludest (alkoholi tarbimine, negatiivset mõju avaldavad sõbrad) ja positiivsetest asjaoludest (töötamine ja legaalse sissetuleku otsimine) kinnitavad, et

J.K on vangistus positiivselt mõjutanud. Kaitsja hinnangul ei saa talle ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused, jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt.

Vangla iseloomustusest nähtub, et J.K on töökoha saamiseks läbinud mitmeid

sotsiaalprogramme. Varem on ta töötanud juhutöödel, ehitustöödel ja puidu töötlemisel. J.K elukoht vabanedes vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, ta asuks

elama ema juurde Tallinnas asuvasse korterisse. Ema nõusolek elektroonilise järelevalve aparatuuri paigaldamiseks elukohta on olemas ja esitatud asja materjalide juurde. Seega on J.K olemas toetav sotsiaalvõrgustik ema näol, kes soovib teda materiaalselt toetada. Varasem töökogemus ja erialane väljaõpe võimaldavad J.K reaalselt tööle asuda ja saada sissetulek enda elatamiseks ja võlgade tasumiseks. Seega on J.K vabanedes garanteeritud kindel elukoht, abistav sotsiaalne võrgustik ja leitav töökoht.

Määruskaebuse esitas ka ise, kes taotleb enda tingimisi süüdimõistetu J.K ennetähtaegset vabastamist. J.K märgib, et on kogu karistusaja jooksul käitunud õiguskuulekalt, mis näitab, et ta on oma eluvaateid muutnud. Samuti on ta vangistuses töötanud ja võtnud osa kõikvõimalikest

sotsiaalprogrammidest. Varasemate karistuste jooksul ei ole ta saanud kordagi võimalust tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ja seega ei ole ta kordagi olnud tingimisi vabastatud. 2012. aasta märtsis diagnoositi J.K C-hepatiit, mistõttu ta ei tohigi enam alkoholi tarvitada. Vangistuse jooksul on J.K sündinud veel üks tütar ja ta soovib pühendada end lastele. Vabanedes on tal olemas korralik töökoht, mis nähtub ka iseloomustusest. Selleks on ta vanglas omandanud keevitaja eriala.

Veel juhib J.K tähelepanu sellele, et prokurör ei toetanud tema tingimisi

ennetähtaegset vabastamist põhjusel, et tegemist oli raske kuriteoga ja süüdimõistetu oli

teadlik talle määratud karistusaja pikkusest. J.K leiab, et vangistus mõistetaksegi raskete kuritegude eest ja see ei võta talt ära õigust tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Pealegi on ta karistust kandnud pea kolm aastat ja see on tema viimane võimalus. Samuti pole teda varem ennetähtaegselt vabastatud ega käitumiskontrollile allutatud. Karistusaja jooksul on J.K saanud aru tehtud vigadest ning teinud õiged järeldused.

Ta kahetseb, et oma vigadest õppimine võttis tal nii palju aega ja hävitas tema elust kolmandiku.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

4

3. on vangistuse jooksul teinud edusamme, pidades Ringkonnakohus möönab, et J.K kinni vangla sisekorrast, läbides sotsiaalprogramme ja riigikeele kursuse, omandades elukutse

ning asudes tööle vangla majandustöödel. Samas ei ole eelmärgitud positiivsed asjaolud ringkonnakohtu hinnangul piisavad, võimaldamaks teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada. Kohus rõhutab, et kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks

peab kohtul olema tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning

vabanedes ei jätka süüdimõistetu kuritegude toimepanemist. J.K puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei kujunenud.

4. on seitsmel korral Kohtukolleegium ei saa jätta tähelepanuta, et J.K kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Seega on J.K varasematele karistustele vaatamata jätkanud kuritegelikku eluviisi, mis tekitab

kahtlusi, et käesolev vangistus oleks talle eelnevatest enam paranduslikku mõju avaldanud.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et peamiselt kõik tema kuriteod on olnud seotud vägivalla kasutamisega, sealhulgas on teda karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise eest.

Kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Ehkki

J.K on tema sõnul diagnoositud haigus, mis välistab alkoholi tarvitamise, puudub ringkonnakohtul veendumus, et süüdimõistetu ei jätkaks sellele vaatamata vabaduses alkoholi

tarvitamist. Sellest tulenevalt on jätkuvalt olemas oht, et J.K võib alkoholijoobes panna toime uue kuriteo.

5. on vabaduses ema toetus, kelle juurde süüdimõistetu asub Kuigi J.K vabanemisjärgselt ka elama, ei ole see kohtu hinnangul piisav, välistamaks uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohtu seisukoht lähtub sellest, et ema toetus oli J.K olemas ka enne vangistusse sattumist, kuid see ei suutnud panna teda kuriteo toimepanemisest hoiduma. Süüdimõistetul on ka kaks tütart, kuid suhted laste emaga on keerulised. J.K soovib küll suhteid soojendada, kuid selle ebaõnnestumine võib omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid J.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau