1-12-11093/10 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11093 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. novembri 2012 kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav B.A määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 1, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg 3 p-st 4 jätta

süüdistatav B.A apellatsioon tsiviilhagi vaidlustamise osas läbi vaatamata. 2. Juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta süüdistatav B.A

määruskaebus väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise kohta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 23.11.2012 otsusega tunnistati B.A süüdi

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõisteti talle selle eest karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust B.A-le Tartu Maakohtu 26.03.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu pikkuse vangistuse, võrra

ja mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka B.A eelvangistus ning loeti karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 02.05.2012. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistis maakohus sama otsusega välja tsiviilhagid:

- R. Potašenkovili ja B.A-lt solidaarselt kannatanu P.U. kasuks summas 115 eurot; - R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu H.J. kasuks summas 125 eurot 56 senti; - R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu R.R. kasuks summas 172 eurot 55 senti;

2

- R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu T.U. kasuks summas 185 eurot;

- R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu K.L. kasuks summas 109 eurot; - R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu K.L. kasuks summas 351 eurot 18 senti;

- R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu A.L. kasuks summas 190 eurot; - R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu OÜ R K kasuks summas 116 eurot; - B.A-lt kannatanu OÜ R K kasuks summas 11 eurot 75 senti. KrMS § 180 alusel välja mõistis maakohus B.A-lt välja riigituludesse sundraha 200 eurot, sõrmejäljeekspertiisi tasu 200 eurot, DNA ekspertiisi tasu 200 eurot ja kaitsjatasu

150 eurot, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 45 senti, postikulu 2 eurot ja 61 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel jättis maakohus ülejäänud B.A menetluskulud riigi

kanda: sundrahast 245 eurot, kaitsjatasust 138 eurot, DNA ekspertiisitasust 142 eurot,

sõrmejäljeekspertiisi tasust 131, 5 eurot. Maakohus määras, et B.A on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

B.A taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist väljamõistetud tsiviilhagi ja menetluskulude osas.

B.Aeiab, et maakohus on temalt välja mõistnud põhjendamatult kõrged menetluskulud. Süüdistatav märgib, et ei saa neid tasuda, kuna viibib vanglas, on maksejõuetu ja tal puudub sissetulek. B.A leiab, et kaitsja tasu peaks jääma riigi kanda, kuna kaitsja oli talle riigi õigusabi korras määratud.

B.A leiab, et ka tsiviilhagid on rahuldatud ja temalt välja mõistetud põhjendamatult, kuna kannatanud ei ole esitanud ühtegi tõendit asjade ostmise ega väärtuse kohta ning on oma väiteid tsiviilhagide suuruse kohta esitanud vaid suuliselt. Samuti ei nõustu

süüdistatav sellega, et tsiviilhagid mõisteti temalt tervikuna välja, mitte ei jagatud võrdselt

kaassüüdistatavaga. B.A hinnangul ei ole maakohtu otsuses märgitu hilisema tagasinõudeõiguse kohta õige.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. määruskaebus tuleb jätta tsiviilhagi Ringkonnakohus leiab, et B.A vaidlustamise osas läbi vaatamata ning menetluskulude osas rahuldamata.

Esmalt märgib kohus, et määruskaebe korras saab kohtuotsust vaidlustada üksnes

menetluskulude osas. Seega tsiviilhagi vaidlustamise osas käsitleb ringkonnakohus B.A kaebust apellatsioonina. KrMS § 326 lg 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile käesoleva seadustiku § 323 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud alustel. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse

kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale, välja arvatud § 318 lõikes 4 sätestatud juhtudel.

3 KrMS § 318 lg 4 järgi võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Sama sätte kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud

kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt. 2. taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osas, kuna B.A leiab, et kannatanutele põhjustatud kahju suurus on tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et B.A ei ole apellatsioonis tuginenud asjaoludele, mille

kohaselt oleks maakohus rikkunud kokkuleppemenetluse norme või rikkunud oluliselt

kriminaalmenetlusõigust mõistes B.A süüdi teos, mis ei ole kuritegu, teo ebaõigesti kvalifitseerinud või mõistnud B.A-le karistuse, mis ei ole seaduses ette

nähtud. B.A on apellatsioonis vaidlustanud vaid temalt väljamõistetud

kannatanutele tekitatud kahju suurust. Seega on B.A vaidlustanud kokkuleppemenetluse aluseks olnud asjaolusid, mida KrMS § 318 lg 3 p 4 ja § 318 lg 4 järgi apellatsioonimenetluses vaidlustada ei saa.

Ringkonnakohus leiab, et B.A kokkuleppes kirjeldatud teod, mille eest maakohus on ta süüdi tunnistanud, on kuriteod ning süüdistuses toodud faktilised asjaolud on korrektselt kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Ühtlasi vastab B.A-le mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud vangistust KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 sanktsioonile. Samuti

on maakohus B.A-le mõistetud karistust õigesti KarS § 65 lg 2 alusel suurendanud Tartu Maakohtu 26.03.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

7 kuu pikkuse vangistuse võrra ning arvanud karistusaja hulka B.A

eelvangistuses viibitud aja. B.A apellatsioonist, maakohtu otsusest ega B.A-ga sõlmitud kokkuleppest ei avaldu ka maakohtu poolt kokkuleppemenetluse

normide rikkumist ega kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Seega puuduvad

ringkonnakohtu hinnangul KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud asjaolud, mis võimaldaksid kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus B.A apellatsiooni tsiviilhagi vaidlustamise osas läbi vaatamata. 3. on vaidlustanud ka temalt väljamõistetud menetluskulusid, leides, et need B.A on põhjendamatult kõrged ja ta ei saa neid tasuda, kuna viibib vanglas, on maksejõuetu ja tal

puudub sissetulek. Samuti on B.A leidnud, et kaitsja tasu peaks jääma riigi kanda, kuna kaitsja oli riigi õigusabi korras määratud.

Ringkonnakohus leiab, et B.A poolt määruskaebuses esitatud põhjendused ei

anna alust menetluskulude riigi kanda jätmiseks, vähendamiseks ega täiendavaks

pikendamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kokkuleppes on B.A

menetluskulude tasumise kohustust ja ekspertiiside maksumusi kajastatud ning B.A-le on kohtuistungil menetluskulude tasumise kohustust ja suurust selgitatud. B.A on kohtuistungil avaldanud vaid seda, et ei suuda menetluskulusid ühe aasta jooksul tasuda. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning maakohtu otsusega on juba B.A-lt väljamõistetavaid menetluskulusid KrMS § 180 lg 3 alusel oluliselt

vähendatud ning võimaldatud süüdistataval menetluskulusid tasuda ühe aasta jooksul osade

kaupa. Ringkonnakohus selgitab, et ehkki KrMS § 424 võimaldab mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikul süüdimõistetu taotlusel oma määrusega täiendavalt pikendada või ajatada menetluskulude tervikuna või ositi

4 tasumise tähtaega, ei ole seda võimalik teha pikemalt kui üks aasta. Samuti puudub alus isiku

menetluskulude pikendamiseks või riigi kanda jätmiseks kinnipidamisasutuses viibimise ja

sellest tulenevalt sissetuleku puudumise tõttu, kuna seda ei ole kohtupraktikas peetud

mõjuvaks põhjuseks menetluskulude tasumise kohustuse mittetäitmiseks (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-12). Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige ka B.A

seisukoht kaitsja tasu riigi kanda jätmise kohustuse kohta, kuna talle on riigi õigusabi

määratud riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusega ning süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt tulebki kaitsja tasu hüvitada süüdistataval. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus B.A määruskaebuse menetluskulude vaidlustamise osas rahuldamata.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Aarne Sarjas