1-12-11540/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-11540

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

30.novembril 2012.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul ringkonnaprokurör Marek Vahing kaitsja advokaat Anu Vilt osavõtul osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav J.I, IK xxx, elukoht: XXXX, kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

J.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis grupis koos Mati Kasakuga ajavahemikul 05.12.2007 kell 19.00 kuni 06.12.07.a. kell 12.05 omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks Tartu maakonnas, Luunja vallas, Raua talu hoovist M.L. (praegu M.J.) kasutuses oleva sõiduauto Opel reg. märgiga XXXX ning sõitis sellega ringi kuni politsei sõiduauto kinni pidas.

Seega J.I isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos kasutas omavoliliselt ajutiselt võõrast vallasasja , millise tegevusega pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu

ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

J.I-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa

menetluskuludest riigi kanda. J.I näol on tegemist 100% ulatuses

töövõimetuspensionäriga, kelle ainsaks sissetulekuks on pension umbes 180 eurot, millest peale rahaliste kohustuste mahaarvamist jääb talle elamiseks 70 eurot. Käesoleval hetkel elab

ta õe juures, kes on samuti pensionär. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks süüdimõistetule üle jõu. Samuti on põhjendatud määrata eeltoodu alusel menetluskulude tasumine pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) J.I kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.I kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata J.I katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa J.I talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha J.I-lt kolmkümmend (30) eurot ja kaitsja tasu kakskümmend (20) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa J.I alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB, arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik