1-12-9284/10 · 1-12-9284/10 · Tallinna Ringkonnakohus

1-12-9284

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2012. a, Tallinn Kohtulahendi number 1-12-9284 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 5. oktoobri 2012. a otsus Igor Novitski süüdistuses KarS §

184 lg 2 p 1,2 järgi kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Igor Novitski

Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Taavi Pern ja kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2012. a kohtuotsus Igor Novitski karistuse kandmise aja alguse osas ja teha uus otsus, millega määrata Igor Novitski karistuse kandmise aja alguseks 21. november 2011. a.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 5. oktoobri 2012. a otsusega tunnistati I. Novitski kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest KarS § 74 lg 1,2,3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 1 aasta vangistust, 2 aastat 6 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati I. Novitskit katseajal mitte tarvitama narkootikume. Karistuse kandmise alguseks määras kohus 21. november 2012. a.

Kohus otsustas sõiduauto läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefonid Nokia 1100 ja Nokia 3220 koos nendes olnud kõnekaartidega konfiskeerida ja hävitada. Lisaks sellele konfiskeeris kohus KarS § 832 lg 1 alusel riigituludesse I. Novitskilt ära võetud sularaha 90 eurot. I. Novitskilt mõisteti välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 725 eurot, ekspertiisitasu 1218 eurot ja kaitsjatasu 76,80 eurot.

2. I. Novitski mõisteti süüdi selles, et ta ajavahemikul 2011 aasta augustist kuni kinnipidamiseni 21. novembril 20011. a isikute grupis ebaseaduslikult käitles korduvalt suures koguses narkootilist ainet, so amfetamiini.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav I. Novitski kohtuotsuse tühistamist sõiduautost leitud mobiiltelefonide konfiskeerimise osas ja taotleb nende tagastamist. Lisaks sellele taotleb ta menetluskulude tasumise ajatamist ühe aastani. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et apellant on nimetanud menetluskulusid ekslikult tsiviilhagiks, sest käesolevas kohtuasjas varaline kahju puudub, mistõttu I. Novitskilt tsiviilhagi välja mõistetud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras juhul, kui on tegemist kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. I. Novitski apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et prokurör T. Pern, süüdistatav I. Novitski ja tema kaitsja J. Tedder on 28. septembril 2012. a sõlminud kokkuleppe, mille punktis 8.14 on muuhulgas märgitud, sõiduautost leitud mobiiltelefonid koos kõnekaartidega konfiskeeritakse ja hävitatakse (9. kd, tl 13-17).

Samal päeval, so 28. septembril 2012. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et I. Novitski on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (9. kd, tl 42-43). Apelleeritud kohtuotsusega ongi mobiiltelefonid konfiskeeritud. Seega on kohtuotsus ringkonnakohtu hinnangul selles osas kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav I. Novitski on kohtus mobiiltelefonide konfiskeerimisega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuidagi

3(4) võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.

5. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. KrMS § 331 lg 3 kohaselt laiendab ringkonnakohus kriminaalasja arutamise piire, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Kohtuasja materjalidest nähtub, et I. Novitski peeti kahtlustatavana kinni 21. novembril 2011. a. Seetõttu märgiti prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppes põhjendatult, et I. Novitski karistuse kandmise alguseks on 21. november 2011. a (9. kd tl 15). Apelleeritud kohtuotsuses on aga ekslikult märgitud, et I. Novitski karistuse kandmise alguseks on 21. november 2012. a (9. kd tl 57). Kohtuotsuse venekeelses tõlkes on küll märgitud õige kuupäev, kuid ringkonnakohus peab kohtuotsuse seaduslikkuse hindamisel lähtuma mitte kohtuotsuse koopiast, vaid selle originaalist. Seetõttu ringkonnakohus tühistab KrMS § 331 lg 3 alusel apellatsiooni piiridest väljuvalt maakohtu otsuse karistuse kandmise aja alguse osas ja teeb selles osas uue otsuse.

6. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Ülaltoodust lähtudes kuulub antud apellatsioon menetluskulude osas lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka kokkuleppemenetluses ja mis eraldi menetluskulusid kaasa ei too.

Maakohtu istungi protokollist nähtub, et kohtuistungil käsitleti ka süüdistatavatelt, sealhulgas I. Novitskilt välja mõistetavate menetluskulude küsimust. I. Novitski kaitsja on taotlenud menetluskulude ajatamist. Prokurör on jätnud selle küsimuse kohtu otsustada. Maakohus ei ole I. Novitskilt välja mõistetud menetluskulude ajatamist otstarbekaks pidanud.

Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ning süüdistatava apellatsiooni väidetega, leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude hüvitamiseks ositi rahuldamisele ei kuulu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Tulenevalt KrMS § 417 lg-st 2 on seadusandja üldjuhul kehtestanud rahalise karistuse tasumiseks ühekuulise tähtaja. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

I. Novitski ei ole esitanud kohtule selliseid tõendeid oma varalise seisundi kohta, mille alusel võiks järeldada, et tal esinevad mõjuvad põhjused menetluskulude hüvitamiseks ositi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esitatud ühtegi põhjendust selle kohta, miks I. Novitski ei saaks kohe pärast kohtuotsuse jõustumist hakata menetluskulusid tasuma. Vanglas viibimine ei ole

4(4) aluseks menetluskulude hüvitamiseks ositi. Täiendavaid asjaolusid, mis annaks seadusliku aluse väljamõistetud kriminaalmenetluskulude hüvitamiseks ositi, ringkonnakohus ei tuvastanud. Süüdimõistetu on ise oma käitumisega tekitanud endale sellised kulutused ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on menetluskulud I. Novitskilt põhjendatult kogu ulatuses välja mõistnud ning määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

KrMS §-s 424 sätestatu kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega kui süüdistatav I. Novitski jätkuvalt leiab, et tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 338 p-st 2 ja § 340 lg 2 p-st 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 5. oktoobri 2012. a kohtuotsuse osaliselt ning teeb selles osas uue otsuse.

Meelika Aava Julia Katškovskaja Ivi Kesküla