4-12-2987/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.novembril 2012. a Tartu kohtumajas

Väärteoasja number 4-12-2987 Kohtunik Sekretär Peet Teidearu Heli Nurmoja Väärteoasi F.R-i kaebus Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelvalvetalistuse, Tallinn Ädala 4E , registrikood 7008747 kiirmenetluse otsusele 10220122333357 / 14.06.2012 Menetlusalune isik

F.R( ik: XXX; elukoht : XXXX, töökoht: XXXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna

liiklusbüroo liiklusjärelvalvetalitus, Tallinn Ädala 4E , registrikood 7008747

Esindaja: Ilona Kivisik (ametitõend A85335582) Juhindudes V™S § 132 p.2, § 133, § 134, § 135 , § 156, kohus

Otsustas: Rahuldada F.R-i kaebus.

Tühistada Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelvalvetalistuse, Tallinn Ädala 4E , registrikood 7008747 kiirmenetluse otsus nr. 10220122333357 / 14.06.2012 osaliselt ning seda karistuse suuruse osas. Teha uus otsus ja karistada F.R-i LS § 33 lg.11. p. 4 nõuete rikkumise eest Tartus 14.06.2012 kella 13.11 ajal LS § 242 lg.1 alusel 17 trahviühiku suuruse, s.o. 68(kuuekümne kaheksa ) euro suuruse rahatrahviga, tasumisega riigituludesse.

Trahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud pangakontodele 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja F.R-ilt postikulu 5(viis )eurot ja 22 senti riigituludesse.

Menetluskulud tuleb tasuda määratud 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele

221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust saab kassatsioonikorras vaidlustada, teatades sellest kirjalikult seitsme(7) päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Tartu Maakohtule. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe, tõendades seda oma allkirjaga kohtuotsuse resolutiivosal. Terviklik kohtuotsus koostatakse, kui käesoleva kohtuotsuse resolutiivosale on esitatud kassatsiooniteade ning otsus on sel juhul kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva möödumisel pärast esimese kassatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Kassatsioon esitatakse kaebuse arutamisel kohtuotsuse teinud maakohtule vandeadvokaadi vahendusel 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Menetluse käik

Mootorsõiduki juhti F.R-i karistati Politsei –ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Liiklusbüroo liiklusjärelvalve talituse kiirmenetluse otsusega

10220122333357 / 14.06.2012 Tartus Jaama tänaval turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata kaasreisija sõidutamise eest rahatrahviga 33 trahviühikut, s.o. 132 € suuruse rahatrahviga. Rikkumise koosseis- LS § 33 lg. 11 p. 4 ja LS § 242 lg.1.

F.R on pöördunud kaebusega Tartu Maakohtu poole ja taotlenud temale mõistetud karistuse kergendamist. Kaebuses on ta selgitanud, et nõustus kiirmenetlusega seetõttu, et inspektor Meelis Smitt oli temale ütelnud, et määrab miinimumtrahvi; milline see miinimummäär on seda inspektor Meelis Smitt temale ei ütelnud. Hiljem oli tema teada saanud, et miinimum trahv algab 12 eurot ning seepärast ta esitaski kiirmenetluse otsusele kaebuse, sest temale oli tehtud suurem trahv.

F.R taotles kaebuses karistuse vähendamist, sest temale ei ole ühtegi kehtivat karistust liiklusnõuete rikkumise eest ning õiglane olnuks temale kohaldada miinimumtrahvi.

Kohtuistungil 14.11.2012 jäi F.R oma kaebuse juurde, tunnistas süütegu, taotles otsuse osalist tühistamist ja temale kergema karistuse mõistmist.

Kohtuvälise menetleja Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelvalvetalistuse esindaja Ilona Kivisikk ei pidanud kaebust põhjendatuks ning nentis turvavarustuse mittekohane kasutamine on Euroopa Komisjoni seisukohalt prioriteetne rikkumine. Seepärast ei rakenda politsei selle rikkumise eest enam hoiatusi, vaid suhtub nendesse rikkumistesse täie tõsidusega. Ilona Kivisikk jäi seisukoha juurde, mis toodud kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas( tl.7- 9).

Kohtuotsuse põhjendid

Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelvalvetalistuse kiirmenetluse otsus nr. 10220122333357 / 14.06.2012 on tehtud pädeva ametiisiku poolt, politsei poolt teostatava halduskontrolli käigus. F.R-ile määrati karistus mitte LS § 239 lg.1 p.1 alusel, sest temal sõidukijuhina oli turvavöö kinnitatud, vaid LS § 242 lg. 1 aluselmuu rikkumine.

F.R kinnitas kohtus, et õigusi temale väärteomenetluses politsei tutvustas ; seda tõendab ka F.R-i allkiri kiirmenetluse otsusel ( tl. 13). Asja materjalides (tl. 14) on ka menetlusaluse isiku F.R-i ülekuulamise protokoll, millel F.R on andnud allkirja temale menetlusaluse isiku õiguste tutvustamise kohta, samuti on ta ka omakäeliselt andnud selgituse tema poolt toime pandud rikkumise kohtatunnistanud rikkumist.

Seega on tuvastatud, et F.R on toime pannud LS § LS § 33 lg.11 p. 4 nõuete rikkumisesõidutas kaasreisijat, kes ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud.

Asja materjalidest nähtub, et kohtuvälise menetleja poolt on kohapeal kiirmenetlus läbi viidud, järgides menetlusnorme. V™S § 55 tingimused kiirmenetluse läbiviimiseks olid täidetud: tutvustatud isikule tema õigusi, selgitatud, et väärteoprotokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi , isiku nõustumus väärteomenetlusega. Nimelt on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kinnitanud F.R, et on nõus kiirmenetluse kohaldamisega, andnud sellekohase allkirja( t.14); seega täidetud V™S § 55, § 56 nõuded. Kiirmenetluse otsus vastab ka V™S § 57 nõuetele. F.R-i väide selles, et temale oli lubatud miinimumkaristust kohaldada ning ka seetõttu ta nõustus kiirmenetlusega, on tähelepanuväärne. Ainuüksi see asjaolu, et politsei kiirmenetluse nõusolekut isikult võttes on lubanud miinimumkaristust, tegelikkuses aga määras kõrgema sanktsiooni, ei oma sellist tähendust, mis välistaks kiirmenetluse kohaldamise. Kaevatav väärteomenetluse kiirmenetluse otsus vastab formaalselt V™S § 57 nõuetele.

Järgnevalt peatub kohus kaevatava kiirmenetlus otsuses vastutuse kohaldamisel.

Kiirmenetluses on tuvastatud F.R-i poolt LS § 33 lg.11. p. 4 nõuete rikkumise rikkumine – F.R-i poolt nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata reisija sõidutamine mootorsõidukiga. Kohtuvälise menetleja väide kirjalikus seisukohas( tl.7- 9) ja ka kohtus selles, et tegemist on tõsise rikkumisega tuleb lugeda tõeseks. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas toodud põhimõte, et kampaania perioodil politseioperatsioonide läbiviimisel hoiatusi enam ei rakendata( lk. 7 ) ei ole kooskõlas KarS § 56 karistuse kohaldamise põhimõtetega. Kas tegemist on kampaaniaga või mittesee ei saa riivata karistuse kohaldamise põhimõtteid.

Väärteomenetluse seadustik näeb ette ka hoiatusmenetluse. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja seda rakendanud. Menetleja on oma otsustustes piiratud menetlusseadustiku, karistusseadustiku ja väärteomenetluse nõuetega.

Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas toodud põhimõte, et karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke arvestades oli igati põhjendatud karistada F.R-i sanktsiooni keskmisest suurema määraga, ei ole arusaadav. Millised on sellise otsustuse põhjendid, on jäänud arusaamatuks.

Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on kohane , tulenevalt KarS § 56 põhimõtetest, arvestada karistuse kohaldamisel isiku süü suurust, samuti kergendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel ja ka seda, kas isikul on kehtivaid karistusi.

Kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta ka selle, et F.R ei pannud toime rikkumist tahtlikult - tema turvavöö oli kinnitatud. Ka kaasreisijal lasub kohustus turvavöö ise kinnitada. F.R-i ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta oli tunnistanud sündmuskohal oma hooletust selles, et ei kontrollinud, kas kaasreisijal oli turvavöö kinnitatud. Seega ei pannud F.R väärtegu toime tahtlikult, vaid ettevaatamatuse tõttu. Seda tulnuks kohtuvälisel menetlejal arvestada süü suuruse hindamisel, sest ettevaatamatusest toime pandud teos süü suurus on väiksem kui tahtliku teo puhul. Kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata kergendavad asjaolud. Esiteks peab kohus kergendavaks asjaoluks süü tunnistamist. Sagedased on juhtumid , kus isikud vaidlustavad analoogset rikkumist põhjendades seda sellega, et läbi autoakna ei olnud politseinikul võimalus näha, kas turvavöö oli kinnitatud või mitte. Käesoleval juhul

F.R on tunnistanud oma süüd ning ei ole esitanud sellelt pinnalt vastuväiteid. Samuti on ta ka kohtule saadetud kaebuses tunnistanud oma süüd ja avaldanud kahetsust.

F.R mootorsõidukijuhina ei olnud kehtivaid karistusi; ka seetõttu on alus teda karistada väiksema karistusega kui kohtuväline menetleja seda teinud on . LS § 242 lg. 1 näeb ette trahvimäärana kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 lg. 1 kohaselt on trahviühikus suurus 4 eurot; seega 50 trahviühiku puhul trahvi suuruseks 200 eurot. Arvesse võttes F.R-i süü suurust, kergendavate asjaoludena süü kohest omaksvõttu ja kahetsust , samuti seda, et F.R puudusid kehtivad karistused, on põhjendatud teda karistada sanktsiooni esimesse kolmandiku suuruse lähedase karistusega .

Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab osaliselt Politsei ja Piirivalveameti

korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelvalvetalistuse kiirmenetluse otsuse 10220122333357 / 14.06.2012 .

Kohus teeb uue otsuse ja karistab F.R-i LS § 33 lg.11. p. 4 nõuete rikkumise eest

Tartus 14.06.2012 kella 13.11 ajal LS § 242 lg.1 alusel 17 trahviühiku suuruse, s.o. 68(kuuekümne kaheksa ) euro suuruse rahatrahviga, tasumisega riigituludesse. KrMS § 180 lg. 1 alusel kohus mõistab F.R-ilt kui süüdlaselt välja ka kohtu postikulu 5, 22 eurot riigituludesse.

Kohtunik :