4-12-1327/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.november 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-12-1327 Kohtunik Epp Tombak Väärteoasi

B.I

kaebus Lõuna Prefektuuri 26.03.2012

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2603,12,000115 (otsuse number 10220102636812) Menetlusalune isik

Menetlusaluse isiku kaitsja

B.I -isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Vandeadvokaat Tarmo Pilv, Advokaadibüroo Tarmo Pilv & Partnerid, Ülikooli 8, Tartu E-post:tarmo @abpilv.ee Kohtuväline menetleja

Lõuna Prefektuur, registrikood 70008747, asukoht Võru 12, Põlva, E-post:louna@politsei.ee Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 1 alusel

1.Jätta Lõuna Prefektuuri 26.03.2012 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2603,12,000115 muutmata ja B.I kaebus rahuldamata.

2.Kohustada B.I tasuma temale 26.03.2012 kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv-

10 trahviühikut, s.o 40 eurot kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 17001577198 №rdea Pank või 333416110002 Danske Pank, viitenumber 10220102636812.

3.Toimetada käesolev kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil

maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni

esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2 (4) Kaevatava otsuse sisu

Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo Koidula maanteepiiripunkti piirivalvur Olavi Schmidti

26.03.2012.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2603,12,000115 on B.I karistatud liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses s.o 40 eurot seoses sellega, et B.I 26.03.2012 kell 7.30 juhtis Põlva maakonnas, Värska vallas,

Karisilla –Petseri maanteel, Koidula maanteepiiripunktis mootorsõidukit Toyota Camry, registreerimismärgiga 894ASA, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Sellega on rikutud LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi, s.o. mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

Kaebaja nõue ja põhjendused

Menetlusaluse isiku kaitsja on 03.04.2012 esitanud kohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri

piirivalvebüroo 26.03.2012.a. kiirmenetluse otsusele. Kaebuse esitaja taotleb otsuse

tühistamist, kuna tegemist on vähetähtsa väärteoga, mille puhul oleks pidanud kohtuväline menetleja jätma menetlusaluse isiku karistamata ning rakendama hoiatamismenetlust.

Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja reageerinud toimunule põhjendamatult karmilt. B.I on õiguskuulekas inimene, kellel puuduvad varasemad rikkumised. Ta ei olnud

teadlik, et Vene Föderatsiooni poolt välja antud kehtivad juhiload ei anna alust sõiduki juhtimiseks Eesti Vabariigis. Tegemist on puhtinimliku eksimusega. Kuna B.I ei valda eesti keelt, siis ei olnud ta kiirmenetlusega nõustudes teadlik, et tema suhtes oleks võimalik kohaldada ka alternatiivseid menetlusi. Rikkumise näol oli tegemist vorminõuete rikkumisega , kuna kaebajal oli sisuliselt pädevus

sõiduki juhtimiseks olemas ning tulenevalt LS § 99 lõikest 6 tunnustab seda ka Eesti Vabariik. Osundatud sätte järgi kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku LS § 99 lg 1 p 2 kohane juhiluba 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest, juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta.

Kaebaja leiab, et karistuse määramisel peab olema tegemist teatud intensiivsuse piiri ületava

rikkumisega. Käesoleval juhul on kohaldatud isiku suhtes rahalist karistust olukorras, kus

oleks ilmselgelt piisanud kaebaja tähelepanu juhtimisest rikkumisele ning selgitamisest, et

juhiload tuleb ära vahetada. Neil asjaoludel taotleb kaebuse esitaja B.I suhtes tehtud kiirmenetluse otsuse tühistada.

Kaebuses on taotletud väärteoasja läbivaatamist suulises menetluses, kuid 09.11.2012.a.

kohtule saadetud avalduses on kaebuse esitaja kaitsja esitanud taotluse asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas nr 2603,12,000115 tehtud otsus on seaduslik.

Karistuse määramisel B.I-le arvestas kohtuväline menetleja kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

3 (4)

LS § 201 lg 1 rikkumise eest on seadusandja sätestanud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. B.I-le on määratud karistuseks 10 trahviühiku suurune rahatrahv.

Kohtuväline menetleja leiab, et olukorras, kus menetlusalune isik on rahvastikuregistri

andmetel elanud Eesti Vabariigis alates 2004.aastast, ei saa tema tegu pidada lihtsalt hooletuseks. LS § 99 lg 6 kohaselt kehtis tema juhiluba 12 kuud alates Eestisse elama asumisest. Seega ei ole B.I ligi 8 aasta jooksul täpsustanud oma välisriigis välja antud juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivust. See näitab tema vastutustundetut suhtumist.

Kohtuväline menetleja leiab, et juhtimisõiguse puudumine kehtiva juhiloa puudumise tõttu ei ole vähetähtis väärtegu. B.I-le on kõiki asjaolusid arvesse võttes määratud karistuseks miinimummäära lähedane rahatrahv. Seetõttu tuleb jätta menetlusalusele isikule LS § 201 lg 1 järgi määratud karistus muutmata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused

Kohus lahendab B.I kaebuse vastavalt V™S § 120 lg 1 ja 3 sätetele kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega.

V™S § 123 lg 2 sätestab, et maavõi linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes.

B.I-le koostatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et 26.03.2012 kell 7.30 juhtis ta

Põlva maakonnas, Värska vallas, Karisilla –Petseri maanteel, Koidula maanteepiiripunktis, liikudes Petseri suunas mootorsõidukit Toyota Camry, registreerimismärgiga 894ASA, ning tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt on rikutud LS §-de 90 lg 1 p 1 ja 99 lg 6 sätteid ning toimepandu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. LS § 201 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt.

LS § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 99 lg 6 kohaselt kehtib

Eestisse alaliselt elama asunud isiku LS § 99 lõike 1 p 2 kohane juhiluba (s.o 1968.aasta

teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud konventsiooni kohane juhiluba) 12 kuud

alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest, juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta.

Tulenevalt LS § 94 lg 1 võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 96 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.

Nimetatud sätetest, nagu ka Riigikohtu 13.05.2010.a. lahendist nr.3-1-1-18-10 tuleneb, et juhiloa kehtetus tingib juhtimisõiguse puudumise. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud: „Kuni juhiloa vahetamiseni puudub kehtivuse kaotanud juhiloaga isikul juhtimisõigus ja ta ei tohi mootorsõidukit juhtida.“

Rahvastikuregistri andmete väljatrükist nähtub, et B.I elukoht on alates 16.08.2004 xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti.

4 (4)

Tema väärteoasja materjalide hulgas on koopia Vene Föderatsiooni juhiloast, kehtivusega kuni 03.05.2016. Kiirmenetluses antud ütluste kohaselt menetlusalune isik ei teadnud, et peab Vene juhiload vahetama Eesti juhilubade vastu 12 kuu jooksul.

Seega on B.I poolt väärteo toimepanemine, mis seisnes moototorsõiduki juhtimises

vastava kategooria juhtimisõiguseta, tõendatud, väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine ning toimepandu vastab LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo tunnustele .

Väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna B.I ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Järgnevalt analüüsib kohus menetlusalusele isikule määratud karistuse õiguspärasust.

LS § 201 lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastavakategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.

Kohus leiab, et B.I-le kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluses määratud karistus vastab tema süü suurusele. Ajast, mille jooksul menetlusalune isik pidi vastavalt kehtiva LS § § 99 lg 6 kohaselt vahetama Vene Föderatsiooni juhiload Eestis kehtivate juhilubade vastu oli väärteo toimepanemise ajaks möödunud 7 aastat. Nõue vahetada välisriigi juhiluba Eestisse elama asumisest 12 kuu jooksul Eestis kehtiva juhiloa vastu oli sätestatud ka enne 01.07.2011 kehtinud LS § 27 lg 4. Arvestades, et Vene Föderatsiooni juhiload on B.I-le välja antud 2006.a. , on tema rikkumine väldanud vähemalt 6 aastat.

Kaevatavast otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja karistust kergendava asjaoluna arvestanud varasemate rikkumiste puudumist. Tulenevalt KarS § 47 lg 1 võib väärteo eest rahatrahvi kohaldada 3-300 trahviühiku ulatuses,

trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. B.I-le on määratud kohtuvälise menetleja poolt miinimummäära lähedane karistus.

Hoiatusmenetluse kohaldamine V™S § 53 alusel on kohtuvälise menetleja

diskretsiooniotsus. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja lähtunud kohtu hinnangul õigesti asjaolust, et juhtimisõiguseta (sealhulgas kehtetu juhtimisõigust tõendava dokumendi tõttu) sõiduki juhtimine ei ole vähetähtis õiguserikkumine.

Neil asjaoludel leiab kohus, et B.I karistamine LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses on seaduslik ja põhjendatud.

Epp Tombak

Kohtunik