Legislator Case Law & Legislation
4-12-5653/3 AI generated

4-12-5653/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-12-5653/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 28. november 2012.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 5653 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi G.N süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik G.N , isikukood xxx; EV kodanik; elukoht: xxx; ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 28. no...

Legislator headnote

AI generated
4-12-5653/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: november 2012.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 5653 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi G.N süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik G.N , isikukood xxx; EV kodanik; elukoht: xxx; ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 28. no... «Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 28. november 2012.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 5653 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi G.N süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 28. november 2012.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 5653 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi G.N süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik

G.N , isikukood xxx; EV kodanik; elukoht: xxx; ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 28. november 2012.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri KKB

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel Enel Reegat

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.N LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva.

Kohustada G.N asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 11.01.2013.a.

Aresti kandmise kohaks määrata Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu arestikamber, aadressil Pikk 18, Pärnu.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

G.N poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada G.N suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: Väärteoasi nr. 4 – 12 – 5653

2

PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Rozgonjuki (Rozgonjuk) poolt on 14.10.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1323871 selle kohta, et

G.N juhtis 14.10.2012.a. kella 07:34 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Pärnu mnt. 76 juures, liikudes Luha tänava suunas, mootorsõidukit BMW 520i, registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus G.N LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi.

G.N kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on

väljastatud 19.11.2012.a. vahetult menetlusaluse isikule. Seega oli menetlusalune isik G.N

kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et G.N süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks

vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja

hinnangul menetlusalune isik G.N eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada G.N väärteoprotokollis

kirjeldatud rikkumise eest arestiga 5 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et G.N süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- , mille kohaselt ta tunnistab menetlusaluse isiku poolt 14.10.2012.a antud ütlustega rikkumist.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri

Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Rozgonjuk otsustas 14.10.2012.a.

kõrvaldada G.N sõiduki BMW 520i, registreerimismärgiga xxxjuhtimiselt

liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus. Isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse omandamiseni. G.N on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - millisest nähtub, et seisuga 16.10.2012.a. G.N Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, kehtivaid juhilubasid ei leitud. G.N-ile on 21.12.2010.a. väljastatud esmane juhiluba ET716919, milline on kehtetuks tunnistatud. - millest nähtub, et PPA Lääne Prefektuuri Pärnu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

politseijaoskonna patrullpolitseinik Tarmo Susi otsustas 25.05.2012.a. kõrvaldada G.N sõiduki BMW 520i, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3

alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. G.N on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

3

- menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et

menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – G.N-ile inkrimineeritud väärtegu

LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 14.10.2012.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus ning menetlusalune isik oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 201 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna

menetlusalune isik – G.N teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus G.N mootorsõidukit juhtima.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud G.N käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud

menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et G.N ei ole

varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub

süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et G.N ei tööta ja kõik temale määratud trahvid on tasumata, siis ei pea kohus

enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on G.N

ka varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Isikul on 29 kehtivat väärteokaristust. Seega ei ole G.N hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud

ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 5 päeva.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 11.01.2013.a.

Kohus juhindub KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113

Aulike Salo Kohtunik