4-12-5349/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2012.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-5349 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi A.O kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem politseileitnant Kairi Palitsa 03.10.2012.a. väärteootsuse peale väärteoasjas nr 2315,12,009682 Menetlusalune isik

A.O (isikukood XXX; elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, ei tööta)

Kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud kahel korral. Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitlus Asja läbivaatamise aeg ja koht 27.11.2012.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat Menetlusalune isik A.O Menetlusaluse isiku kaitsja Harland Paas Tunnistaja Andrei Jermolov

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 66, VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus

otsustas:

Jätta A.O kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem politseileitnant Kairi Palitsa 03.10.2012.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2315,12,009682 muutmata.

4-12-5349

2 Rahatrahv tasuda ositi Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri . 10220125276932

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik

ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

06.09.2012 on A.O suhtes koostatud väärteoprotokoll nr AB 1335810 selle

kohta, et ta 06.09.2012 Mustakivi tee 25 juures liikudes Peterburi tee suunas juhtis asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 95 +/-3 km/h alas, kus suurim lubatud sõidukiirus

on 50 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km /h. Nimetatuga rikkus ta liiklusseaduse § 15 lg 1p 2 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo.

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem

politseileitnant Kairi Palitsa 03.10.2012.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2315,12,009682

määrati A.O-le LS § 227 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine

kolmeks kuuks. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna kahetsust. Menetlusaluse isiku taotlusel määrati rahatrahv tasumisele ositi.

Otsuse vaidlustas kaitsja vahendusel A.O . Esitatud kaebuse kohaselt vaidlustatakse otsus tervikuna süüteo tõendamatuse tõttu. Tõendamata on asjaolu, et mõõdeti

just nimelt A.O juhitud sõiduki kiirust. A.O ütles juba protokolli

koostamisel, et ta ei ole ületanud kiirust sellises määras nagu väitsid politseitöötajad. EV Põhiseaduse ja süütegude menetlemise üldiste põhimõtete kohaselt ei pea menetlusalune isik

tõendama oma süütust. Kõik menetluses kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Kohtuistungil märkis kaitsja täiendavalt, et menetluslikult ei ole võimalik kiirust mõõtnud

Andrei Jermolovit tunnistajana üle kuulata. Tegemist on menetlust läbi viinud isikuga.

Dokumentide vormistamise kellaaegadest nähtuvalt oli kell 12:12 kinni pidamise järel esimene reaalne menetlustoiming kell 12:15 tunnistaja üle kuulamine ning kaitsjal on kahtlus, et nimetatud toiming teostati hiljem, pärast vastulause esitamist.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

3 Tõendid

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja Andrei Jermolovi ütlused, liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, karistusregistri väljavõte.

Kohtuotsuse põhjendus

Kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud asjas kogutud tõendeid, asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema kiiruse mõõtmisel on eksitud, eeldatavalt on mõõdetud

teise auto kiirus ning seetõttu tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada. Seisukohta tema poolt juhitud auto liikumiskiiruse osas põhjendab kaebuse esitaja isikliku tunnetusega.

A.O-ni juhitud sõiduki kiirust mõõtis Põhja Prefektuuri Ida Politseijaoskonna

piirkonnapolitseinik Andrei Jermolov, kes koostas selle kohta ka liiklusjärelevalve

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Mõõdetava mootorsõiduki liikumise kohta on

nimetatud protokollis märgitud, et see liikus teisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda ja kiirendas intensiivselt. Kohtus üle kuulatud tunnistaja sõnul märkas ta kiirust mõõtes üksikult

liikunud BMW-d. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile on allkirja andnud ja

omakäelisi märkusi teinud ka kaebuse esitaja. Asjaolu, et sõiduk liikus üksinda, selles vaidlustatud ei ole.

Seega ei ole tõendatud asjaolu, et samal hetkel oleks samas piirkonnas viibinud teisi sõidukeid, mille liikumise kiirust kaebuse väidete kohaselt võidi mõõta.

Sergei Jermolov andis kohtuistungil selgituse kiirusmõõteseadme TraffiPatrol XR nr 507-

207/11233 tööpõhimõtete kohta. Tunnistaja selgituste kohaselt töötab nimetatud kiirusmõõteseade valgusimpulsi põhimõttel. Seal on punane täpp sihikus. Iga 100 meetri peale

on hajuvust umbes 20 cm. Objekti kiiruse mõõtmise võimatuse korral annab ta veateate.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt fikseeriti kiirus 149,3 meetri kauguselt.

Niisugusel kaugusel on hajuvus vaid 30 cm ning mõõdetava objekti osas eksimine oleks välistatud ka juhul kui samas oleks olnud teisi sõidukeid.

Tunnistaja sõnul fikseerub kiiruseületamine mõõteseadme mälus. Menetlusaluse isiku sõnul näidati talle kinnipidamise hetkel tablool olevaid näite. Näit oli umbes 90 km/h.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on

jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt omas mõõtevahend taatlustunnistust. Ning seadet oli testitud 6. septembril 2012 kell 11:19. Kaitsja

sõnul ta kiirusmõõteseadmega seonduvat ei vaidlusta ning ei kahtle selles, et seade oli taadeldud.

VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS erisusi arvestades. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus. Kohtu hinnangul on asjas üle kuulatud tunnistaja ütlused täielikult

4

usaldusväärsed, tunnistaja andis kõikidele küsimustele arusaadava ja asjakohase selgituse. Tunnistaja poolt avaldatu kattus kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseerituga.

A.O sõiduki liikumine kiirusega 95 km/h on tõendatud liiklusjärelevalve

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning selles esitatud andmed on täiendavalt

kontrollitud läbi tunnistaja ütluste. A.O tunnetusel põhinev seisukoht ei ole tõendiks tema juhitud sõiduki väiksema liikumiskiiruse kohta. Kaitsja on tõstatanud küsimuse tunnistaja ütluste mittelubatavusest tõendina, kuivõrd tegemist

on asja menetlenud politseiametnikuga. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu.

Väärteoprotokolli kohaselt menetles väärteoasja piirkonnapolitseinik Tiit Rammus. Tunnistajana on üle kuulatud kiirust mõõtnud Andrei Jermolov. RKKo on kohtuasjas 3-1-1- 69-05 punktis 6 märkinud alljärgnevat: „

Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50

kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Vaidlustatud otsusega on karistatud menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 75

trahviühiku ulatuses. Samuti on teda karistatud lisakaristusega LS § 227 lg 5 p 2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Tegemist on juhtimisõiguse äravõtmisega sanktsiooni minimaalses määras. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud.

Isik omab kahte kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Isiku varasem karistamine vaid rahatrahviga ei ole soovitud eripreventiivset mõju avaldanud – ta pani toime uue liiklusalase väärteo. VTMS § 30 sätestatud alustel väärteomenetlus lõpetamisele ei kuulu.

Ingrid Kullerkann kohtunik