1-12-3929/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-3929 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2012 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaal oldusametnik Ando PAJO ho 13.11.2012 erakorraline ettekanne nr.48257 M.R-ile

Viru Maakohtu 16.05.2012 otsusega

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu M.R

sünd. XXX, isikukood XXX Vene ,

Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, ukoht el xxx puudub , töökoht Kriminaalhooldusametnik Ando PAJO Viru Vangla kriminaalhooldusosako

nna Jõhvi talitus RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO

13.11.2012 erakorralises ettekandes nr.48257

esitatud taotlus M.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

Pöörata M.R-ile Viru Maakohtu

16.05.2012 karistus isele otsusega mõistetud täitm ja saata M.R kandma vangistust.

Karistusseadustiku §69 lg.6 alusel kuulub M.R kandmisele 45 (nelikümmend viis) päeva vangistust. M.R-i karistuse kandmise algus on

tema poolt karistuse kandmisele asumise aeg.

Käesolev määrus on lõplik ja määruskaebe kohtu korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud

M.R tunnistati Viru Maakohtu 16.05.2012 KarS

otsusega süüdi §391 lg.1

järgi ning karistati vangistusega kuud mis asendati K

, arS §69 lg.1 alusel üldkasuliku tööga 240 tundi, mille jooksul oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS §7 – säte kontrollnõudeid:

5 lg.1 p.1 5 statud

- elama alalises elukohas xxx

- ilmuma

kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid latusvahendite kohta oma kohustuste täitmise ja e

- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks

- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsus jõustus 24.05.2012.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse krimina hooldusametnik Ando al Pajo esitas 13.11.2012 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr.48257, milles teeb ettep eku

an pöörata M.R-ile mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt - on süüdimõistetu sooritanud ära talle mõistetud 240 st üldkasuliku töö tunnist 132 tundi ja sooritamata on 108 üldkasuliku töö tundi. Rikkumiste kohta oli kriminaalhooldusametniku poolt koostatud 2 kirjalikku hoiatust.

Lisaks sellele pani süüdimõistetu katseajal toime ühel korral registreerimisnõude rikkumise.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil seletas kriminaalhooldusametnik Ando Pajo, et peale erakorralise ettekande koostamist on süüdimõistetu ära teinud veel 18 üldkasuliku töö tundi, mistõttu kokku on sooritatud 150 üldkasuliku töö tundi ja tegemata on 90 üldkasuliku töö tundi. Samuti oli süüdimõistetu poolt pandud toime 1 registreerimisnõude rikkumine. Süüdimõistetule oli koostatud 2 kirjalikku hoiatust.

Süüdimõistetu ei ilmunud tõepoolest ühel korral

M.R seletas, et registreerimisele, kuna ei viibinud linnas. Samuti kinnitas süüdimõistetu, et tal on 90 üldkasuliku töö tundi tegemata, kuna asus mitteametlikult tööle.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus kohtuotsuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud.

Vastavalt KarS §69 lg.6 kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Süüdimõi on kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi stetu M.R-ile tutvustatud allkirja vastu 05.06.2012 ja 11.06.2012 (lk-d 20-21, 22-23 ).

Vastavalt erakorralisele ettekandele on M.R rikkunud ühel korral registreerimisnõuet ja jätnud tegemata 108 tundi üldkasulikku tööd.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud käitumiskontrolli nõuete rikkumine tõend nii süüdimõistetu enda kinnitusega, kui atud ka asja materjalides oleva ärakirjaga registreerimislehest (lk 11 Registreerimislehest ).

nähtub, et 11.06.2012 on süüdimõistetu oma allkirjaga kinnitanud, et teab uue registreerimise ajast

03.07.2012, kuid sellel päeval registreerimisele ei ilmunud.

Peale erakorralise ettekande esitamist maakohtule tegi süüdimõistetu ära veel 18 üldkasuliku töö tundi (lk 47). Seega on tal käesolevaks ajaks ära tehtud 150 -d 46- üldkasuliku tundi ja tegemata 90 üldkasuliku töö tundi.

Maakohus leiab, et asja materjalidega on tõendatud ka asjaolu, et süüdimõistetu on talle määratud 240 üldkasuliku töö tunnist ära teinud vaid 150 tundi ja tegemata on

90 tundi. Nii nähtub rikkumise fikseerimise aktist, et süüdimõistetu puudus töö soorituselt xxx 11.07.2012, 13.07.2012, 14.07.2012, 16.07.2012 ja 18.07.2012 (lk 26).

18.07.2012 tehti süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku poolt esimene kirjalik hoiatus (lk 27-28).

Süüdimõistetu kirjaliku seletuse kohaselt ei teinud ta 09.07.2012 – 18.07.2012 üldkasuliku töö tunde, kuna läks ehitusele tööle (lk 27). Samuti puudus süüdimõistetu üldkasuliku töö sooritamis elt xxx 07.10.2012 ja 14.10.2012 (lk 39)

. 17.10.2012 tehti süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku poolt teine kirjalik hoiatus (lk-d 40-41). Süüdimõistetu kirjaliku seletuse kohaselt ei käinud ta üldkasuliku töö tunde tegemas seetõttu, et viibis xxx (lk 40).

Asja materjalides olevate üldkasuliku töö tundide arvestuslehtede kohaselt (lk-d 24,

29, 30, 32, 33, 34, 38, 42, 47

) on süüdimõistetu tähtaegselt ära teinud vaid 150 üldkasuliku töö tundi üldkasuliku töö tundi. ning tegemata on seega 90

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning suhtunud käitumiskontro vangistuse asendamisse ja lli

nõuete täitmisesse väga ükskõikselt. Süüdimõistetu poolt käitumiskontrolli nõude rikkumine ja üldkasuliku töö tundide lõplikult tegemata jätmine on tõendatud asja materjalide ning süüdimõistetu enda ja kriminaalhooldusametniku seletustega

maakohtu istungil.

Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti maakohtu poolt võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud äita ja mõistetud vangistus reegleid t karistuseks

asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele ei ole M.R suutnud talle

osutatud usaldust õigustada. Süüdimõistetu kirjalikud põhjendused selles osas, et ta töötas üldkasuliku töö tundide tegemise asemel ehitusel, ei anna alust erakorralise ettekande rahuldamata jätmiseks. Sellise valiku tegemine oli süüdimõistetu enda otsustus a allkirja vastu teavitatud. , mille tagajärgedest oli ted

Eeltoodu alusel kuulub erakorraline ettekanne rahuldamisele ning M.R tuleb vangistusena. tegemata üldkasuliku töö tunnid ära kanda KarS §69 lg.6 ei näe ette teisi alternatiive.

Karistusseadustiku §69 lg.1 kohaselt vastab 90 üldkasuliku töö tunnile 45 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus on M.R-i poolt karistuse kandmisele asumise aeg.

Maakohus juhindus määruse tegemisel KarS §69 ning KrMS §385 eeltoodust ning p.26 ja §428.

(allkirjastatud digitaalsel t) Anne PALMISTE kohtunik