1-12-6406/14 · Tallinna Ringkonnakohus

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2012. a, Tallinn Kohtuasja number 1-12-6406 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Svetlana Talli Kohtuistungi aeg ja koht 27.11.2012.a., Tallinn Kriminaalasi O.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10.09.2012.a. otsus

Apellant süüdistatav Prokurör Marika Kreuzberg Süüdistatav O.Z

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx, ik xxx, kodakondsuseta, kesk-eriharidusega, emakeel – vene keel, töökoht puudub, varem

kriminaalkorras kohtulikult karistatud 5 korral, viimati Harju Maakohtu 19.04.2012. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, mis asendati KarS § 69 alusel 714 ÜKT tunniga (tehtud 82 tundi) väärteokorras karistatud korduvalt Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 10.09.2012. a otsus muutmata ja süüdistatav O.Z-i apellatsioon rahuldamata.

Mõista O.Z-ilt välja apellatsioonimenetluses määratud kaitsjale makstud tasu 19, 2 eurot. Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

2 (3) otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 10.09.2012. a otsusega mõisteti O.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust 1/3

võrra ning karistuseks jäi 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 69 lg 6,7 alusel suurendas

maakohus aga mõistetavat karistust Harju Maakohtu 19.04.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta ja 16 päeva vangistust.

Ühtlasi mõistis maakohus O.Z-ilt AS OG Elektra kasuks välja 19,08 eurot. KrMS § 179, 180 alusel mõistis maakohus O.Z-ilt riigituludesse sundraha 435 eurot ja kaitsjatasud summas 76,80 eurot.

O.Z mõisteti süüdi selles, et ta, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 18.05.2012.a. kella 16.49 paiku varastas Tallinnas, Majaka 28a asuvas AS-le OG Elektra kuuluvas kaupluses Majaka Grossi toidukaubad 6 pudelit šampooni Head & Shoulders kogumaksumusega 19.08 eurot.

Mõistetud karistust põhistas kohus järgnevalt. O.Z on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimati 19.04.2012.a. Selle otsusega karistati teda 714 tunni üldkasuliku tööga,

millest on tehtud 82 tundi. Tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust

kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kohus märkis, et O.Z ei tööta, tal tuleb hüvitada menetluskulud ning tsiviilhagi, lisaks nähtub materjalidest, et tal on hulgaliselt tasumata rahatrahve.

Seega pole otstarbekas karistada O.Z rahalise karistusega. Kohus leidis, et O.Z-ile

tuleb karistuseks mõista lühiajaline vangistus. Kuna O.Z pani kuriteo

toime katseajal, tuleb karistust KarS § 65 lg 2, § 69 alusel suurendada Harju Maakohtu 19.04.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista liitkaristus.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb kergemat karistust ja välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. O.Z palub arvestada tema süüd kergendavate asjaoludena seda, et ta tunnistas oma süüd ja

kahetses seda; ta ilmus ise vabatahtlikult kohtusse; ta on olnud sõltuvusravil narkosõltuvusest vabanemiseks; ta käis regulaarselt tegemas üldkasulikku tööd (tehtud 82 tundi). Ta otsis aktiivselt ametlikku tööd.

Võimaluse korral palub O.Z asendada reaalse vangistuse Sillamäel rehabilitatsiooni keskuses viibimisega ja üldkasuliku tööga.

Veel leiab O.Z , et talt menetluskulude väljamõistmine kujutab endast sisuliselt

vangistusele lisanduvat teist karistust. Pealegi ei ole tal võimalik neid summasid vangis viibides tasuda.

3. Ringkonnakohtu istungil jäi O.Z esitatud apellatsiooni juurde. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta Harju Maakohtu otsuse muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.1 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu mõistetud karistuse kergendamiseks alust ei ole. Mõistetud karistus – 3 kuud vangistust –on vaid pisut üle sanktsiooni alammäära, milleks on 1 kuud vangistust. Apellatsioonis nimetatud asjaoludest on maakohus seda, et O.Zavaldas kahetsust, otsuses nimetanud ja mõistetud kerge karistus näitab, et maakohus on seda ka arvestanud. Viide sellele, e

O.Z ilmus vabatahtlikult kohtusse ei ole karistuse mõi

stmisel asjakohane. Vastavalt KrMS § 34 lg 2 p-le 1 ja § 35 lg-le 2 on süüdistatav kohustatud ilmuma kutse peale kohtusse ning

3 (3)

seaduses sätestatud kohustuse täitmine ei anna alust isikule mõistetud karistuse kergendamiseks

See, et O.Z tegi talle e

elmise süüdimõistva otsusega mõistetud üldkasuliku töö tunde mõjutab tema karistust niivõrd, et liitkaristuse mõistmisel ei liideta mitte kogu varasemat karistus vaid ainult eelmise karistuse ära kandmata osa. Seega on liitkaristus tehtud üldkasuliku töötundide võrra väiksem. Töö otsimine iseloomustab küll süüdistatavat positiivselt, kuid samas on oluline see

et ta pani toime varguse napilt kuu aega pärast seda, kui tema suhtes tehti eelmine süüdimõistev otsus.

4.2 Kuna O.Z on karistusregistri teatise (tl 20- 25) kohaselt varem vangistusega karistatud,

ei ole võimalik asendada vangistust sõltuvusraviga KarS § 692

alusel, kuna nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt võib vangistuse sõltuvusraviga asendada ainult isikuil, keda ei ole varem vangistusega karistatud. Ka ei ole võimalik asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga, sest O.Z pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal ja sellisel juhul ei ole võimalik uuesti vangistus

üldkasuliku tööga asendada – KarS § 69 lg 7 sellist võimalust ette ei näe.

Nimetatud säte ei näe erinevalt KarS § 73 lg-st 4 ja KarS § 74 lg-st 5 ette mõistetud liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga, millest võib järeldada, et seadusandja ei pea võimalikuks KarS § 69 lg 7 alusel liitkaristusena mõiste

tud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, vaid mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. Sama seisukohta on väljendatud ka õiguskirjanduses (KarS. Kommenteeritud väljaanne 3. vln. § 69 komm.6.2).

4.3

Menetluskulud mõistetakse KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva otsuse puhul välja süüdistatavalt põhjusel, et just tema on menetluse ja seega ka tekkinud kulud põhjustanud. Seega on menetluskulude väljamõistmine võrreldav pigem kannatanu kasuks tekitatud

kahju eest hüvitise

väljamõistmisega kui karistamisega. Menetluskulude osalise riigi kanda jätmisega seoses on

Riigikohus märkinud, et vangistusega karistamine ei välista iseenesest menetluskulude välj

mõistmist täies ulatuses - kuigi tööhõive vanglas ei

pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal Lisaks märkis Riigikohus, et kui süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamis

varatuse tõttu, la

sub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtul vastava teabe väljanõudmist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.11.2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleval juhul on süüdistatav maakohtus küll väitnud, et ta on tunnistatud 40% ulatuses töövõimetuks, kuid samas on ta nii maakohtus kui esitatud apellatsioonis kinnitanud soovi tööle asuda. Ka üldkasuliku töö tegemine näitab, et O.Zon põhimõtteliselt võimeline

tööd tegema. Tõendeid selle kohta, et O.Z

puuduks vara, mille arvelt menetluskulusid

hüvitada, kriminaaltoimikus ei ole, tal on olemas sissetulek (tl 28). Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks menetluskulude osalist riigi kanda jätmist.

4.4

Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil esitas O.Z-i kaitsja taotluse

apellatsioonimenetluses esitatud riigi õigusabi eest 19, 2 euro suuru

se tasu saamiseks.

Ringkonnakohus rahuldas kaitsja taotluse. Vastavalt KrMS § 185 lgle 2 tuleb kaitsjatasu mõista välja apellandilt.

Sten Lind

Julia Katškovskaja

Malle Preimer