4-12-4127/31 · 4-12-4127/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.novembril 2012

Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-4127 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Väärteoasi

F.H süüdistuses LS § 227 lg 3 järgi

kvalifitseeritav

a väärteo toimepanemises Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Kaitsja Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova F.H, ik xxx, xxx, elukoht xxx Andrei Matvejev Asja läbivaatamise kuupäev 06.11.2012 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113 kohus

OTSUSTAS:

F.H toimepanemises süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi väärteo

06.08.2012 kell 09:05 Ida-Virumaal -Vasknarva tee 1-l km-l Jõhvi vallas Jõhvi mootorsõiduki

juhtimise eest kiirusega antud mitte vähem kui 41 km tunnis. Lubatud suurim sõidukiirus teelõigul oli 50 km tunnis - ja

rahatrahv 90 (90x4) 360 eurot mõista temale karistuseks trahviühikut s.o . Rahatrahv tasuda 3-kuulise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank, märkides nr 4- - viitenumbri 4100065064 selgituseks F.H 12 4127 rahatrahv .

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on tutv

umiseks kättesaadav 29.11.2012. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Menetluse käik:

AB1226491 F.H kohta koostati väärteoprotokoll nr. selle kohta, et 6.08.2012 kell 9.05 juhtis ta xxx -Vasknarva tee 1 km- mootorsõidukit Jõhvi l Jõhvi vallas, asulas kiirusega 94+- 3 km tunnis. Luba . Seega tud kiirus antud teelõigul on 50 km tunnis

2

ületas juht lubatud kiirust mitte vähem kui 41 km tunnis. Mõõdetud kiirusemõõteseadmega Stalker nr. AS 008373. Juhile tutvustatud näitu. Menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 sätteid ja väärtegu kvalifitseeriti väärteoprotokollis LS § 227 lg 3 järgi.

F.H

ta ei avaldas väärteoprotokollis, et protokoll on temale tõlgitud ja arusaadav, ole rikkumisega nõus. Väärteoprotokollis nr. on märgitud kohtuvälise menetleja poolt liiklusalase rikkumise AB1226491

kohta kogutud tõendid, s.o menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (tlk.6) 6.08.2012 nähtub poolt , et F.H juhitav sõiduk l kiirusega 94 km tunnis, lubatud kiirus antud teelõigul xxx liikus asulasisesel tee oli 50 km tunnis. Karistusregi F.H on korduvalt (alates 02.2010 stri väljavõttest tlk. 8,9,10 nähtub, et kuni 2012.a.) karistatud rahatrahvidega liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest valdavalt

LS § 227 lg2 ja lg 3 sätete alusel nii rahatrahvidega kui ka lisakaristusega mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega. Rahatrahvid on tasutud.

KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED.

Kohus, hinnanud kogutud inkrimineeritud tõendeid nende kogumis leidis, et F.H-le

väärtegu LS § 227 lg 3 järgi on leidnud tõendamist tõendite kogumiga, mida on kohtuliku uurimise käigus kontrollitud. Kohus uur

eid: is kohtuistungil järgmisi tõend Kohtuistungil t

unnistas F.H oma süüd väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumises. Kohus juhindub esmalt Riigikohtu kohtuotsest nr. 3-1-1-73-08 Väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1-101- 03, p 6.1). Käesolevas väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku omakäelised ütlused on kohtu hinnangul tõendiks, milles kajastub menetlusaluse isiku rikkumisega mittenõustumine. Ta

selgitas kohtuistungil, et nä irusemõõteseadme kasutamise protokollis iduga tutvumise kohta ki

politseiametnikud teda alla kirjutama ei sundinud. Olukorras, mil kiirusemõõteseadme näidu tutvustamise kohta tehakse märge kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, puudub vajadus kajastada ja seega dubleerida vastavat toimingut omakorda veel väärteoprotokollis. (Riigikohtu 02.01.2009 otsus nr. 3-1-1-73-08) Kohtuistungil, peale väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise ja väärteo kvalifikatsiooni avaldamist selgitas F.H, et ta tunnistab oma süüd. Ta sõidab iga päev seda teed ja võis 70 km tunnis piirangu ala sõita s kiirusega km tunnis kuid langetas kiiruse enne 90 ristmikku. Kõik varasemad tema enda sõnul on seotud kiiruse ületamisega isiku rikkumised

30 või 50 märkidega. Seega ei ole menetlusalune isik kohtuistungil antud ütlustes jäänud samale seisukohale, mis tal oli ja vastupidiselt sellele tunnistas oma rikkumist, kuid väärteoprotokolli koostamisel samas jalise ja avar iga ning õigustas oma tegevust pikaa iideta juhistaaž sõitmise kogemusega seoses t autoroolis viibides ei ole ohustanud öökohustuste täitmisega igapäevaselt palju

3

kaasliiklejaid . , on sõitnud avariideta F.H oma ütlustega möönab rikkumise toimepanemist ja nimetatud ütlustest ei nähtu, et isik kontrollis täielikult tema poolt juhitava sõiduauto kiiruse näitu teelõigul, kus oli lubatud liigelda üksnes kiirusega, mis ei ületa 50 km tunnis. Nägemisprobleeme F.H endal eitab. Kohus leiab, et F.H oma ütlustega süü tunnistamisel ühelt poolt kuid karistuse s.o mootorsõiduki juhtimise õigusest ilmajäämise kartuses, püüdis oma käitumist hinnata üksnes oma tööalaste kohustuste täitmise vajaduse otstarbekama korralduse eesmärgil. Kohus ei sea kahtluse alla F.H tööga seotud igapäevaselt ametisõitude tegemise suurt vajadust ja asutuse juhatuse liikme vastutusega kaasnevat hulgalistel tööalastel kohtumistel osalemist. Kuid kohtu hinnangul see ei saa olla F.H poolt liikluses toimepandud minetuste õigustamise tõsiseltvõetav argument. LS §2 p 30 selgitab, et liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. F.H aga suhtus eelnimetatud viisil liikluskorralduses antud juhistele eiravalt, mis tõi kaasa riikliku sunni rakendamise vajaduse tema suhtes väärteomenetluse lahendis sanktsioon kohaldamiseks, et F.H edaspidi järgiks liikluskorralduse märkidega temale ja teistele liiklejatele antud

korralduste täitmise nõuet. Kohus uurib Väärteoprotokollis märgitud ja menetlusaluse mist kajastavat tõendit isiku rikku

tlk. 6 i 6.08.2012, millega s.o kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on tõendatud, et F.H

poolt juhitav sõiduk xxx liikus asulasisesel teel kiirusega 94 -3km tunnis, lubatud +/ kiirus antud teelõigul oli 50 km tunnis.

xx osales Kõnealuse protokolli koostas ja allkirjastas patrullpolitseinik xx ja mõõtjana patrullpolitseinik xx xx. Patrullauto ine toimus paigal seistes. F.H poolt juhitav s seisis kõrvalteel ja mõõtm õiduk liikus üksinda Nähtavus valgel ajal oli hea, ilm oli sademeteta. .

xxx juhtis F.H hea Mõõtmise tehioludest nähtub, et mootorsõidukit nähtavusega asulasisesel teel. Seadme lugem oli 94 - 3 km tunnis. Juhile km tunnis, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus + näidati seadme näitu ja juht allkirjastas kiirusemõõteseadme protokollis sellega tutvumise. Mõõtmise ajal videotehnikat ei kasutatud.

.xx- Kohtuväline menetleja xx tema ütlustele tuginedes- ei pidanud vajalikuks koostada F.H kohta isiku kinnipidamise 3,4 alusel, kuigi eelmiste protokolli VTMS § 44 lg 1 p rikkumiste korduvat iseloomu silmas pidades kaalus patrullpolitseinik menetluse käigus ka isiku kinnipidamise atust, kuid otsustas peale vastavat konsultatsiooni ja kohaldamise põhjend nõustamist telefoni teel oma juhtkonnaga, seda meedet F.H suhtes mitte kohaldada. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6). Seega eelni

ht ja aeg ning asjaolu, et metatud tõendiga on tõendatud väärteo toimepanemise ko rikkumise toimepanemise ajal liikus sõiduk üksi. Kiirusemõõtja tööd segavaid faktoreid ei esinenud. Kohus uurib väärteoprotokollis kajastatud tõendit, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja märgib Riigikohtu seisukohta (3-1-1-29-05) silmas pidades, et kriminaal- ja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel mingi teise menetluse subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda. Menetleja

4

ei või olla tõendi looja. Nimetatu tunnistajana koh xx xx, kes d nõuet on rikkunud tuvälises menetluses ülekuulatud samaaegselt ütlustega on täitnud omakäeliselt ka tunnistajana ülekuulamise protokolli alates teisest reast s.o tunnistajat puudutavate isikuandmete kohta tlk. 5. kuni lehekülje lõpuni. Samuti on xx xx e kasutamise protokolli, mida koostanud menetleja staatuses kiirusemõõteseadm kinnitas oma ütlustega kohtuistungil. Antud asjaolu silmas pidades juhindub kohus Riigikohtu kohtuotsusest nr.3-1-1-69-05 9.09.2005 - KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja (kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud). Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 piiranguid ei sea (vt RKKKo-d 3-1-1-43-05, 3-

1-1-29-05). Kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks, on

põhjendatud, et kohtuvälises menetluses kasutatakse tõendina teenistuskohustusi täitnud

politseiametnike kaasamisega kohtumenetlusse tunnistajatena.

Seega kohus hindab tunnistaja xx xx kohtuistungil antud selgitused F.H juhtimisel

olnud sõiduki kiiruse mõõtmise asjaolude kohta tõendite kogumisse. Vaatamata kaksikrollile

kohtuvälises menetluses ei ole alust kahelda kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud politseiametniku ütluste tõepärasuses, mis selgitavad menetluse käiku.

Tunnistaja, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostaja Alvar Paali selgitustega on

tõendatud, et patrullteenistuses olles koos mõõtis ta sõiduki xx xx xxx xx kiirust.

Menetlusaluse isiku juhtimisel olev sõiduk lähenes Vasknarva poolt ja kiiruse ületamine fikseeriti Viru vangla ristmikul, kiiruse 50 km /tunnis mõjupiirkonnas. Nähtavus oli väga hea ja takistavaid asjaolusid ei olnud.

Tunnistaja xx.xx selgitas, et ta täitis kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja kiirusemõõteseadme näit oli juhile kogu aeg nähtav armatuuri peal. Politseiametnikud mõõtsid

kiirust seistes auto kõrval, sest autos mõõtmise teostamist takistasid mõõtmist segavad asjaolud, mistõttu valisid patrullpolitseiametnikud kiiruse mõõtmise patrullauto kõrval seistes

. Mõõtmise a l teisi liiklejaid ei olnud. ja

Tunnistaja, väärteoasjas väärteoprotokolli koostaja kinnitas oma ütlusteg ütlusi xx xx a xx xx .

Tunnistaja ta selgitusega kiirusemõõtmise asjaolude kohta on tõendatud, et mõõtis

paarimehega -Vasknarva tee 1 km-l Viru Vangla ristmikul auto kõrval väljas seistes Jõhvi

liikleva sõiduki kiirust kõrvalteel ja segavaid . Patrullauto seisis asjaolusid - puid ei olnud. Ristmik oli hästi näha. Musta värvi maastur liikus üksinda kiirusega

94 km tunnis Viru Vangla juures kiiruse 50 km tunnis piirangu alas. Kiirus üksinda fikseeritud raudteeülesõidu juures asuval ristmikul. Linnapiiri märki kõrvalteel seisnud patrullauto juures kiiruse mõõtmise kohast näha ei ole. Kohtule esita alates 02.2010 kuni 2012.a.on tud karistusregistri väljavõttest tlk.11 nähtub, et F.H karistatud rahatrahvidega liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest valdavalt LS § 227 lg sätete alusel nii rahatrah Nii kohtuvälise 2 videga, mis on koheselt tasutud. menetleja esindaja kui ka F.H ja tema kaitsja kohtuistungil kinnitasid, et 2012.a. maikuus toimepandud kiiruseületamiste eest määratud karistamise otsused ei ole jõustunud, sest on vaidlustatud F.H poolt.

Kohtule vastavaid kirjalikke tõendeid kõnealuste väärteootsuste peale kaebuste esitamise kohta ei ole esitatud. Seega

juhindub kohus KrMS § 7 lg 3 ja tõlgendab tekkinud kahtlused 2012.aastal F.H karistamise kohta väärteokor maikuus ras F.H kasuks ja jätab esitatud tõendi 2012.a. väärtegude toimepanemise kohta tlk. 9

5

punktis 1 -

tõendite kogumist välja. Kohtuvälise menetleja karistamist arestiga 7 päeva ja võtta ära esindaja taotles F.H mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja ei esitanud menetlusaluse

isiku vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid vaid kohaldatavat karistust taotledes tugines käesolevaks ajaks jõustumata väärteoasjades vastuvõetud otsustele, mille isik on vaidlustanud. Seega ei ole kohtuistungil alust kohtuvälise menetleja esindajal põhjendatud tugineda andmetele, mida ta ise eelnevalt kinnitas kui mittejõustunud lahendina, et F.H on 2012 a karistatud LS 227 lg 3 alusel. Samal alusel konsulteeriti telefoni teel oma ka antud väärtegu menetlevat patrullpolitseinikku juhtkonna poolt p amine ei ole õhjendatult, et F.H kinnipidamine ja arestimajja toimet antud rikkumise puhul põhjendatud. Siit tuleneb, et F.H-le karistuseks aresti kohaldamine on isiku 7 päevaks Põhiseadusega tagatud õiguse - s.o isiku vabaduse intensiivne piirang, mis ei ole vastavuses väärteona toimepandud rikkumise raskusega. Rikkumine on aset leidnud formaalselt, sest isikule ega kaasliiklejatele keda ei olnud faktiliselt - tajutav oht – jäi saabumata reaalne võimaliku saabuva tagajärje suhtes ja selle eest kohaldatav karistus aresti näol

on ilmselgelt meede, mis tooks lisaks isiku vabaduse ebaproportsionaalsele piirangule kaasa ka probleeme alalise töökoha töövaldkonnas. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis süüd välistavad leidis kohus, et F.H asjaolud puuduvad. Tema käitumine on õigusvastane ja ta on temale väärteoprotokollis

inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Kiiruse ületamine antud teelõigul oli tahtlik,

sest isik ei võtnud tarvitusele meetmeid rikkumise ärahoidmiseks õigeaegselt oma , kuigi selleks takistused puudusid ja li

ikus kiirusepiirangu 50 km tunnis mõjupiirkonnas jätkuvalt piisavalt suure kiirusega. Kohus hindab F.H süüd kergendavaid asjaolusid ja õiguserikkumise tagajärgede ohtlikkuse puudumist antud ajal ja ko tele mida arvestab has teistele võimalikele kaasliikleja karistuse mõistmisel. Rikkumise asjaoludes ei ole F.H tuvastatud seost alkoholiga. Mootorsõiduki juhi alkoholijoovet ei kontrollitud, seega oli sõidukijuht kaine ja tema liikluskogemus on pikaajaline aastat autoroolis avariideta nditest , väidetavalt 30 . Väärteoasjas kogutud tõe nähtuvalt liikus F.H üksi ja teiste liiklejate

ning ka enda id ohustamise kohta põhjendava tõendeid ei ole kogutud. Antud teelõik oli sirge,

liiklemine toimus valgel ajal ja kattega teelõik oli nähtav piisavas ulatuses võimalikele kaasliiklejatele, võimaldamaks õigeaegselt reageerida ohuolukorda ennetavalt. F.H soovib edaspidi olla liikluses tähelepanelikum ja teekorraldusmärkidele reageerida õigeaegselt. F.H süüd raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab § 227 lg 3 kohus LS - (2) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

6

(3) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. …

(5) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

- karistuseks rahatrahv ettenähtud sanktsiooni ja hindab põhjendatuks mõista F.H-le sanktsiooni keskmise le määrale

lähedases ulatuses s.o 90 trahviühikut. K kohtu arvates ei ole antud ohtuvälise menetleja esindaja taotlus karistuseks aresti mõistmine juhul ja F.H osas põhjendatud.

Riigikohtu kohtuotsuse nr. 3-1-1-45- st 11 tuleneb, et väärtegude näol on tegu ühiskonna jaoks vähemolulisi õigushüvesid rikkuvate süütegudega.

Kohus leidis, et F.H dukiiruse liiklusalase rikkumise toimepanemise s.o lubatud sõi ületamise eest on võimalik mõjutada rahatrahvi määramisega 90 6.08.2012 kell 9.05

päevamäära Rahatrahv kohtu määratud suuruses on piisavalt tõhus ulatuses s.o 360 eurot. meede ulatuses, mis on sanktsiooni keskmise määra lähedane ja peaks mõjutama edaspidi hoiduma sarnastest rikkumistest. Ka kohtuvälise menetleja taotlus lisakaristuse kohaldamiseks s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine põhjend kuueks kuuks on antud juhul amatu. Tegemist on liiklusalase rikkumisega, millest antud juhul ei tulenenud ohtu ei teistele kaasliiklejatele, nende varale ega ka F.H-le endale nii teeolusid ja ilmastikutingimusi isiku sõidukogemust, arvestades. Seetõttu on piisavalt karm karistus LS § 227 lg 3 alusel kohtu poolt määratud ulatuses, kuna asjaolusid ega juhi väärteoasjaoludes ei ole tuvastatud erilisi raskendavaid poolt menetletavat

rikkumist õigustavat käitumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik