1-12-6773/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

27. novembril 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-6773 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi V.F süüdistus KarS § 121 ja § 263 p 1 järgi ning

Sigrit Miksoni süüdistus KarS § 275 ja § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav V.F

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati Tartu Maakohtu 28.03.2011. a kohtuotsusega KarS

§ 201 lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära (160 eurot); tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 21.03.2012 Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur Süüdistatav Sigrit Mikson

elukoht: XXXX; isikukood: 47607042713;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 19.03.2012 Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.F KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. Süüdi tunnistada V.F KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista V.F-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus V.F suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada V.F le katseajal alkoholi ja narkootikume.

Määrata KarS § 75 lg 2 p 1 alusel V.F-ile kohustus hüvitada I.M. tekitatud kahju alljärgnevalt: 20.12.2012. a 20 eurot, 20.01.2013. a 20 eurot, 20.02.2013. a 20 eurot, 20.03.2013. a 20 eurot, 20.04.2013. a 20 eurot, 20.05.2013. a 20 eurot, 20.06.2013. a 20 eurot ja 20.07.2013. a 16,92 eurot.

Süüdi tunnistada Sigrit Mikson KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Sigrit Mikson KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Sigrit Miksonile liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Sigrit Miksoni suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel

SigritMiksonile kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Sigrit Miksonile ja V.F-ile kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.F-ilt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel (ükssada

viiskümmend kuus) eurot senti I.M. kasuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha

435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot toimiku paljundamise kulu senti ja postikulu (kaks) eurot senti riigi kanda. ,

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (nelisada kolmkümmend viis)

eurot tasumisele ositi (üks) aasta jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on

V.F kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt (kolmkümmend kuus) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sigrit Miksonilt riigituludesse menetluskuludena sundraha (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot toimiku paljundamise kulu senti ja postikulu (kaks) eurot senti riigi kanda. ,

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (nelisada kolmkümmend viis)

eurot tasumisele ositi (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on

Sigrit Mikson kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt (nelikümmend kolm) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui Sigrit Mikson ja V.F ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

V.F-ile on esitatud süüdistus selles, et tema

• Lääne-Virumaal Tapa linnas XXX korteris X ühise alkoholitarvitamise käigus, tungis kallale korteris viibinud I.M., keda lõi kella 23.30 paiku käes olnud pudeliga vastu vasakut põsesarna, millise tegevusega tekitas viimasele tervisekahjustuse - vasaku silmaaluse hematoomi;

• pärast seda kui I.M. oli peale V.F poolt toime pandud kallaletungi

22.09.2011 Lääne-Virumaal Tapa linnas XXX korteris X käinud kiirabis vigastusi fikseerimas ja naasnud 23.09.2011 pärast kella 2.00 öösel Tapa linnas XXXX korterisse X, tungis uuesti I.M. kallale, tõukas pikali ja kiskus juustest ning lõi jalaga ühe korra I.M. keha piirkonda. Sellise tegevusega tekitas V.F I.M. füüsilist valu. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega pani V.F toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse V.F selles, et tema 12.02.2012 kella 00.40 paiku Tartus Narva mnt 27a asuvas ööklubis “Tallinn” rikkus rahu ja avalikku korda kasutades vägivalda T.K. suhtes, mis seisnes selles, et V.F tungis, peale seda kui turvamehed olid tõkestanud

V.F-iga ööklubis kaasas olnud Sigrit Miksoni kuritegeliku tegevuse, ootamatult kallale turvameestega koos viimaste korralduselt turvaruumi suunduvale T.K., keda lõi küünarnukiga vastu nägu. Löögi tagajärjel kukkus T.K. pikali maha ning tal tekkis verejooks ninast. Sellise tegevusega häiris V.F ööklubi „Tallinn“ külastajate rahu ning julgeolekut, mistõttu tunnistaja I.K. kes töötas ööklubis turvatöötajana, oli sunnitud ründaja, kasutades jõudu, toimetama ööklubi turvaruumi. Samuti tekitas V.F rünnaku tagajärjel T.K. füüsilist valu ja tervisekahjustusi: parema põlveliigese põrutuse, parema sääre marrastuse ja verevalumi. Avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani V.F toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sirgrit Miksonile on esitatakse süüdistus selles, et tema

• 12.02.2012 kella 00.25 paiku Tartus Narva mnt 27a asuvas ööklubis “Tallinn” rikkus rahu ja avalikku korda kasutades vägivalda B.V. suhtes, mis seisnes selles, et Sigrit Mikson ilma eelneva konfliktita tungis kallale tantsupõrandal tantsinud B.V. , keda lõi parema käe küünarvarrega vastu lõuga, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ning kaotas tasakaalu. Sellise tegevusega häiris Sigrit Mikson ööklubi külastaja T.K. rahu ning tekitas B.V. füüsilist valu.

• 12.02.2012 kella 00.35 paiku Tartus Narva mnt 27a asuvas ööklubis “Tallinn” rikkus rahu ja avalikku korda kasutades vägivalda B.V. suhtes, mis seisnes selles, et Sigrit

Mikson tungis uuesti tantsupõrandal tantsinud B.V. kallale, haarastes B.V. kätega juustest kinni ja tiris kannatanut juustest nii kõvasti, et viimane pidi valu tagajärjel kükakile laskuma. Sellise tegevusega häiris Sigrit Mikson ööklubi külastaja T.K. rahu ning tekitas B.V. füüsilist valu. Avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani Sigrit Mikson toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sigrit Miksonit süüdistatakse KarS § 275 järgi veel selles, et tema

• 12.02.2012 südaöö paiku Tartus Narva mnt 27a asuvas ööklubis “Tallinn” kasutas ametikohustusi täitva OÜ Pro Defensio turvatöötaja H.K. suhtes ebatsensuurseid ning solvavaid väljendeid, millega solvas kannatanut ning alavääristas turvatöötaja elukutset.

• 12.02.2012 kella 01.17 paiku Tartus Narva mnt 27a asuvas ööklubis “Tallinn” kasutas ametikohustusi täitva Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik R.K. suhtes ebatsensuurseid ning solvavaid väljendeid, millega solvas kannatanut ning alavääristas politseiametniku elukutset.

Kannatanu I.M. poolt on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi summas 156,92 eurot.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör nõuab kohtus Sirgrit Miksonile KarS § 263 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 kuud vangistust ja KarS § järgi 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Sigrit Miksonile liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et 4 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sirgrit Mikson 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Sirgrit Miksonit katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume.

Prokurör nõuab V.F-ile KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 kuu vangistust ja KarS § 263 p 1 järgi 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista I.M. liitkaristuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et 3 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

KarS § 75 lg p 2 alusel kohustada V.F katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada V.F hüvitama kannatanu I.M. tekitatud kahju alljärgneva graafiku alusel: 20.12.2012. a 20 eurot, 20.01.2013. a 20 eurot, 20.02.2013. a 20 eurot, 20.03.2013. a 20 eurot, 20.04.2013. a 20 eurot, 20.05.2013. a 20 eurot, 20.06.2013. a

20 eurot ja 20.07.2013. a 16,92 eurot.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et V.F ja Sigrit Mikson on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.F süüdi tunnistada KarS § 121 ja 263 p 1 järgi ning Sigrit Mikson KarS §

263 p 1 ja § 275 järgi. Süüdistatavatele tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu I.M. on esitanud V.F vastu tsiviilhagi seoses haiguslehel viimisega saamata jäänud töötasu osas summas 156,92 eurot.

Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Mõlema süüdistatava menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 288 eurot toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot). Veel on menetluskuludeks postikulu 5,72 eurot, mis tuleks hüvitada süüdistatavatel võrdsetes osades.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

V.F töötasu on ca 300 eurot kuus, tema ülalpidamisel on alaealine laps. Sigrit Miksonil sissetulekud puuduvad, ta on elukaaslase ülalpidamisel ning kasvatab ühte alaealist last. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine nii V.F-ile kui ka Sigrit Miksonile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ning jätta kaitsjatasu, postija paljunduskulud riigi kanda. Sundraha summa ühe korraga tasumine käib V.F-ile ja Sigrit Miksonile nende sissetulekuid arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda võimalus tasuda menetluskulisid ositi vastavalt nende maksevõimele, s.o Sigrit Miksonile 10 kuu jooksul ja V.F-ile ühe aasta jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik