1-10-10469/68 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-10-10469

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2012, Rakvere kohtumaja Koh asja number tu 1-10-10469 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Aita Ploom Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

I.O, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, , elukoht xxxx põhiharidus Karistuse kandmise algus 13.04.2010 ja lõpp 11.12.2013 Kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Jätta I.O enne tähtaega vabastamata. vangistusest tingimisi

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11 Rakvere) kasuks 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o.

6,40 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poo

lt määratud korras süüdimõistetu I.O kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.O-lt

menetluskuluna kaitsjatasu 38,40

(kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

2

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.O kannab karistust Viru Maakohtu 23.12.2010 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi mõisteti karistuseks 3 aastat ja 8 ning talle kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.- ära kandmisele 3 aastat 02.04.2010, so 2 päeva, millest tulenevalt kuulub I.O 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend – – jäeti muutmata, karistusaja alguseks vahistamine loetakse 13.04.2010.

Kinnipeetavat I.O on kriminaalkorras karistatud ühel korral, kuritegu on

isikuvastane, seotud füüsilise valu tekitamisega. Kinnipeetav kannab esimest reaalset

vangistust. Karistusregistri andmetes väärteo toimepanemise t nähtuvalt on I.O

eest 1-l korral karistatud (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 2 aasta 7 anda jääb veel

kuu ja k enam kui 1 aasta vangistust.

Individuaalse täitmiskava kohaselt omandas kinnipeetav alates 01.09.2011 Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskuses xxxx eriala, ajavahemikul jaanuar-veebruar 2012 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ajavahemikul jaanuar-aprill 2012 läbis noortele mõeldud

sotsiaalprogrammi EQUIP. Kinnipeeturegistri päevikukannetest ilmneb, et psühholoog

vestleb regulaarselt kinnipeetavaga. Riigikeele taseme testimisel 27.12.2010 saavutas isik taseme A1.

Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval I.O 10 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest, sealhulgas on teda korduvalt karistatud veebruaris 2012.

Enne vangistust elas I.O koos vanemate ja vanema vennaga aadressil xxxx.

Ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama samale aadressile. Korteril, mis kuulub kinnipeetava emale, võlgnevused puuduvad ja seal on elutingimused rahuldavad. I.O

oma xxxx sega xxxx sõnul enne vangistust õppis ja töötas ka osakoormu . Vabaduses soovib ta jätkata kutseõpinguid. Kinnipeetaval on vähene riigikeeleoskus, tase A1. Kinnipeetav ise peab oma majanduslikku olukorda stabiilseks, samas kuriteo mustrist ilmneb, et ta võib lahendada oma rahaprobleeme kuritegelikul viisil. Kinnipeetava vanemad töötavad

ja pere sissetulek on 1100 eurot kuus. Vanemad on nõus kinnipeetavat üleval pidama ja

toetama õpingute ajal. Isikul on vabanemisfondis raha 363,70 eurot, täitmisel nõudeid aga summas 726 eurot.

I.O sõnul on tal suhted lähedastega head. Tema vanem kasuvend on korduvalt

kohtu poolt karistatud, kuid see ei mõjuta teda. Enne vangistust isik käitus riskivalt.

Kinnipeetava tutvusringkonnas on nii kriminaalkorras karistatuid kui ka seaduskuulekaid

sõpru. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav ise tunnistab, et tema probleemid on seotud alkoholiga, kuid alkoholi tarvitamisest loobumiseks kindlat tahet tema poolt ei nähtu. Kinnipeetav ise kirjeldab oma tegu kui kolmepäevase joomingu tagajärge. Isik on ise tunnistanud, et ta on proovinud läbi kõik kättesaadavad narkootikumid. Kinnipeetav ei

3 seosta end kriminaalse subkultuuriga, kuid pooldab kriminaalse maailma reegleid. Isik suhtub ametiisikutesse tõrjuvalt, arvates, et kohus oli tema vastu ülekohtune. Negatiivset suhtumist

ühiskonda näitab sooritatud kuritegu. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt väljendab isik

negatiivset suhtumist eestlastesse. I.O on tema vanusele vastavad sotsiaalsed

oskused. Ta omab realistlikke eesmärke (õppimine, töötamine, hea elatustaseme

saavutamine). Probleemid on kinnipeetaval tolerantsuse ja oma kuriteo tagajärgede mõistmisega. Teiste sõnadega isik ei kahetse tehtut, vaid pigem seda, et karistus on nii pikk. Plussiks tema puhul on see, et ta on hea suhtleja, kellel on analüüsivõime ka olemas ja kes

sobib individuaal- või rühmatööks sotsiaalprogrammide raames. Impulsiivsusele viitab mõtlematu tegutsemine, mida hiljem osaliselt kahetseb. Kinnipeetav ei mõista teiste inimeste

käitumist, tõlgendades seda valesti ja pidades seda vaenulikuks. Viru Vangla hinnangul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 12% ja vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Viru Vangla toetab kinnipeetava

vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku kohaldada talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhoold

lähedaste hulka usametnik oma arvamuses märgib, et I.O kuuluvad isa A M, ema A M de T M b xxxx. Pereliikmete omavaheline ja õ , kes elab ja tööta

läbisaamine on väidetavalt olnud alati hea ja toetav. I.O vanemate sõnade

kohaselt koosneb poja suhtlusvõrgustik seadusekuulekatest sõpradest ja tuttavatest. Korter aadressil xxxx asub, kuulub tema , kuhu kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama emale A M. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega ja

korralikult sisustatud korteriga, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava vanemad, kes töötavad. Vanemad on nõus I.O vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja

moraa garanteeritud töökohta vabaduses ei ole. Kui kohus otsustab lselt. I.O kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega, siis riskide maandamiseks on soovitav panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. puhul on oluline hoiduda

I.O tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Tööle asumiseni on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas.

I.O

kinnitas, et ta on valmis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseks

ning saab aru, mida tähendab kriminaalhoolduse all olemine ja on nõus kriminaalhoo -4 kehtivat noomitust, kuid need ldusametnikuga koostööd tegema. Tal on vaid 3 ei olnud tõsised rikkumised. I.O väitel rääkis tema isa oma tuttavaga, kes on nõus

teda tööle võtma, kuid mingit kirja see firma välja ei anna. Kinnipeetav tahab loobuda alkoholi tarvitamisest, et edaspidi mingit probleemi sellest ei tekiks.

Prokurör

toetas kinnipeetava I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamist, sest tegemist on väga noore inimesega ja see oli tema elus esimene eksimus, mille üle ta on saanud mõelda. Perekond toetab teda vabanemisel. Prokurör on seda meelt, et esmane karistus ei tohiks olla liiga pikk, et kaob tahe ja lootus seaduskuulekale elule. Praegu

on tal tahe olemas hakata seaduskuulekalt elama. Ta on omandanud xxxx eriala. Prokuröri hinnangul tuleks vabastamisel arvestada neid ettepanekuid, mida kriminaalhooldaja on teinud.

Kaitsja karm palus esitatud taotlus rahuldada. Kaitsjale on arusaamatu I.O

kohtlemine. - Võib olla pole tegu isikuga, keda oleks vaja ümber kasvatada. Distsiplinaarkaristused on tema kohanematuse tagajärg. Tähelepanuväärne on ka väga väike uute kuritegude toimepanemise risk. Vanemad on valmis poega toetama ja poeg on valmis

4 vanemate sõna kuulama. Isa on lubanud leida talle töökoha. Vanglas on ta omandanud xxxx eriala. Isik on valmis suhtlema korralike inimestega, suudab loobuda alkoholi tarvitamisest.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, ei kuulu vangistusest tingimisi et süüdimõistetu I.O enne tähtaega vabasta tegu on väga noore inimesega, keda misele vaatamata sellele, et ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja kes kannab oma esimest vanglakaristust. I.O

kannab karistust esimese astme varavastase kuriteo eest, millega kaasnes vägivald ja mis

pandi - toime grupi poolt. Ta on süüdi tunnistatud 2 s röövimise episoodis, kus kannatanute

suhtes Kohus, I.O , kellest üks oli naisterahvas, kasutati jõhkrat vägivalda.

esmakordselt karistades, ei näinud võimalust tema suhtes mittevabadusekaotusliku karistuse

mõistmiseks nn šokivangistuse mõistmiseks. , samuti ka mitte Kuriteod on toime pandud

alkoholijoobes, kuid Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt alkoholi tarvitamisest loobumiseks isikul kindlat tahet ei ole. I.O oma tegusid ei kahetse, vaid pigem kahetseb ta seda, et talle mõistetud karistus on nii pikk. Vangistuse kandmise ajal ei ole I.O

olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 10 kehtivat

distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määrusele nr 3 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks -1-1-91- tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Seega on võimalik järeldad ei suuda kinnipidamiskohas eeltoodust a, et kui I.O olles käituda seaduskuulekalt, siis vabaduses olles ei suuda ta seda ammugi. Kohtu arvates ei ole võimalik väita, et distsiplinaarkaristused on kohanematuse tagajärg, sest karistatud on teda

kogu vangistuse jooksul. Kinnipeeta Kohtu val puudub vabaduses garanteeritud töökoht. arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise

korral, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, tutvusringkonda muuhulgas

kriminaalkorras karistatud is toime panna uusi kuritegusid. ikute näol, võib I.O Moraalselt ja materiaalselt kinnipeetavat toetavad olemas ka lähedased olid I.O

enne kuritegude toimepanemist, kuid need ei suutnud panna teda oma väärtushinnanguid

ümber hindama ja eaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et s

reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes

erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et I.O suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Positiivseks asjaoluks loeb

kohus I.O puhul selle, et ta on ennast vangistuses mitmekülgselt arendanud -

omandanud xxxx luues sellega tulevikuks eeldus eriala ja läbinud sotsiaalprogramme, e vabaduses paremini hakkama saada.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

(allkiri)

Heli Väinaste

5 Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2013 RESOLUTSIOON

1. - 390 -st 1

Viru Maakohtu Juhindudes KrMS § st , § 337 lg 1 p ringkonnakohus määras: jätta

27. novembri 2012 I.O kaitsja vandeadvokaat Lembit määrus muutmata ning Nirgi

määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

A

kaudu 57,60 vandeadvokaat Lembit dvokaadibüroo OÜ eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, Nirgi tema poolt I.O-le le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista I.O-lt menetluskulud, s.o

kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt 57,60 eurot osutatud õigusabi eest riigituludesse. 4. I.O tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „

1-10- I.O 10469

kohtukulud“. Kohtukulud tuleb . tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates

Kui rahalised nõuded täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded ei ole , täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärus jõustus 29. jaanuaril 2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

№oremreferent

Lea Herne