Legislator Case Law & Legislation
1-12-10761/6 AI generated

1-12-10761/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-12-10761/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-12-10761/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-10761 (12231500356)

Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi J.R-i süüdistuses KarS § 25 lg 2 -199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav J.R

eluk XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus,

ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 19.02.2008a. Harju

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi; 2) 08.12.2008.a.

Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi; 3)

23.09.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi; 4) 01.04.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9, 424

järgi vangistusega 10 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel

ärakandmisele 6 kuud ja 20 vangistust ühes mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, vabanes 13.04.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata

Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 6 J.R (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt J.R-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud.

Kohaldada J.R-i suhtes tõkendina kuni kohtuotsuse jõustumisen i või karistusaja täitumiseni vahistamist ning karistuse algust arvata alates 07.11.2012.a..

Välja mõista J.R-ilt riigituludesse sundraha 217,50 eurot ja menetluskulud 115,20.

Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011

AS SEB Pank viitenumber 2800049777

. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

J.R on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema,

olles 01.04.2011.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, samuti olles 21.05. 2012.a. ja 25.09.2012.a. Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate

pisivarguste toimepanemise eest, 07.11.2012.a. kella 15.35 ajal Tallinnas, aadressil Vikerlase 19 asuvast Koduekstra OÜ-le kuuluvast kauplusest Koduekstra, võõra vallasasja äravõtmisega selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada nelja näokreemi Garnier Essentials, maksumusega 4.99 eur/tk, kogumaksumusega 19.96 eurot. Nimetatud kaubad pani kaupluses jope

taskusse ning möödus kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna J.R peeti kinni turvatöötaja poolt.

Seega J.R, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav J.R tunnistab enda täielikult süüdi ning seletab, et 07.11.2012.a. Vikerlase tänaval kaupluses Koduekstra otsustas ta varastada kreeme. Ta pani endale taskusse 4 Garnier kreemi ja möödus kassast, kuid turvavärava andis signaali ja ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kahetseb oma tegu. /tl 13-16/.

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises peale süüdistatava omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- tunnistaja E. E ütlustega selle kohta, et 07.11.2012.a. Vikerlase 19 väljus kaupluses

Koduekstra noormees ning turvavärav andis signaali. Ta viis noormehe turvakontrolli ning kus

avastati kauplusele kuuluvat kaupa 19,96 euro väärtuses. Kaup tagastati kauplusele. №ormees tutvustas end J.R-ina /tl 6-7/;

- Koduekstra OÜ avaldusega nr 16, 07.11.2012.a. /tl 2/;

- õigusvastase teo toimepanemise aktiga 07.11.2012.a., mille kohaselt peeti kinni J.R

/tl 3-4/;

- 01.04.2011.a. Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-1067, millega karistati J.R-i KarS

§ 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest /tl 26-29/;

- 21.05.2012.a ja 25.09.2012.a. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega väärteoasjades,

millega J.R-i karistati KarS § 218 lg 1 järgi /tl 33-36/.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et J.R isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega J.R pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. J.R on kriminaalkorras karistatud 4 korda, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud , sh

NPAS § 15-1, AS § 70 ja KarS § 218 lg 1 järgi. Teda on varasemalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, mis on käesolevaks ajaks tasumata. J.R puudub töökoht ning sissetulek ning kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole

saavutatavad karistuse eesmärgid. J.R-i suhtes on välistatud KarS § 74 ja 69 sätete

kohaldamine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise

asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus

nr 3-1-1-99-06). Käesolevas asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui

reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude

toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.

KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis

oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. J.R-i

on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega, teda on süstemaatiliselt karistatud väärteokorras, seejuures NPAS § 15-1 järgi. Karistusandmetest nähtuvalt on tegemist narkosõltlasega. See asjaolu suurendab tunduvalt uute kuritegude toimepanemise riski ning sellise isiku puhul ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke sotsiaaltööga. Kohus leiab,

et J.R-i suhtes on võimalik karistuse eesmärk saavutada ainult reaalse vangistuse kohaldamisega, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt korduvalt karistatud

vangistusega. Vangistusest vabanemise järel uute kuritegude toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et J.R on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale.

Tsiviilhagi ei ole.

Eha Popova Kohtunik