1-12-10761/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-12-10761/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-10761 (12231500356)
Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi J.R-i süüdistuses KarS § 25 lg 2 -199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav J.R
eluk XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus,
ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 19.02.2008a. Harju
Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi; 2) 08.12.2008.a.
Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi; 3)
23.09.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi; 4) 01.04.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9, 424
järgi vangistusega 10 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel
ärakandmisele 6 kuud ja 20 vangistust ühes mootorsõiduki
juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, vabanes 13.04.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata
Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313
Tunnistada süüdi KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 6 J.R (kuus) kuud vangistust.
Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt J.R-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud.
Kohaldada J.R-i suhtes tõkendina kuni kohtuotsuse jõustumisen i või karistusaja täitumiseni vahistamist ning karistuse algust arvata alates 07.11.2012.a..
Välja mõista J.R-ilt riigituludesse sundraha 217,50 eurot ja menetluskulud 115,20.
Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu
jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates
Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011
AS SEB Pank viitenumber 2800049777
. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud
kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema
kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD
J.R on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema,
olles 01.04.2011.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, samuti olles 21.05. 2012.a. ja 25.09.2012.a. Põhja
Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate
pisivarguste toimepanemise eest, 07.11.2012.a. kella 15.35 ajal Tallinnas, aadressil Vikerlase 19 asuvast Koduekstra OÜ-le kuuluvast kauplusest Koduekstra, võõra vallasasja äravõtmisega selle
ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada nelja näokreemi Garnier Essentials, maksumusega 4.99 eur/tk, kogumaksumusega 19.96 eurot. Nimetatud kaubad pani kaupluses jope
taskusse ning möödus kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna J.R peeti kinni turvatöötaja poolt.
Seega J.R, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatav J.R tunnistab enda täielikult süüdi ning seletab, et 07.11.2012.a. Vikerlase tänaval kaupluses Koduekstra otsustas ta varastada kreeme. Ta pani endale taskusse 4 Garnier kreemi ja möödus kassast, kuid turvavärava andis signaali ja ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kahetseb oma tegu. /tl 13-16/.
Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises peale süüdistatava omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:
- tunnistaja E. E ütlustega selle kohta, et 07.11.2012.a. Vikerlase 19 väljus kaupluses
Koduekstra noormees ning turvavärav andis signaali. Ta viis noormehe turvakontrolli ning kus
avastati kauplusele kuuluvat kaupa 19,96 euro väärtuses. Kaup tagastati kauplusele. №ormees tutvustas end J.R-ina /tl 6-7/;
- Koduekstra OÜ avaldusega nr 16, 07.11.2012.a. /tl 2/;
- õigusvastase teo toimepanemise aktiga 07.11.2012.a., mille kohaselt peeti kinni J.R
/tl 3-4/;
- 01.04.2011.a. Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-1067, millega karistati J.R-i KarS
§ 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest /tl 26-29/;
- 21.05.2012.a ja 25.09.2012.a. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega väärteoasjades,
millega J.R-i karistati KarS § 218 lg 1 järgi /tl 33-36/.
Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et J.R isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega J.R pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,
võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra
kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust
raskendavad asjaolud puuduvad. J.R on kriminaalkorras karistatud 4 korda, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud , sh
NPAS § 15-1, AS § 70 ja KarS § 218 lg 1 järgi. Teda on varasemalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, mis on käesolevaks ajaks tasumata. J.R puudub töökoht ning sissetulek ning kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole
saavutatavad karistuse eesmärgid. J.R-i suhtes on välistatud KarS § 74 ja 69 sätete
kohaldamine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise
asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus
nr 3-1-1-99-06). Käesolevas asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui
reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude
toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.
KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis
oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. J.R-i
on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega, teda on süstemaatiliselt karistatud väärteokorras, seejuures NPAS § 15-1 järgi. Karistusandmetest nähtuvalt on tegemist narkosõltlasega. See asjaolu suurendab tunduvalt uute kuritegude toimepanemise riski ning sellise isiku puhul ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke sotsiaaltööga. Kohus leiab,
et J.R-i suhtes on võimalik karistuse eesmärk saavutada ainult reaalse vangistuse kohaldamisega, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt korduvalt karistatud
vangistusega. Vangistusest vabanemise järel uute kuritegude toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et J.R on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale.
Tsiviilhagi ei ole.
Eha Popova Kohtunik